Elimizde muǵalimderdi qoldaýdyń qandaı tetikteri bar
Respýblıka boıynsha orta bilim berý uıymdarynda jumys isteıtin pedagogter sany 388 200-ge jetti. Sondaı-aq, 772 TjKB oqý orny jumys istep tur, onyń 446-sy memlekettik, 326-sy jekemenshik. Qazir bul júıede 40 myńǵa jýyq muǵalim jumys istep jatyr. Respýblıkamyzdaǵy 11 myńnan astam memlekettik jáne jekemenshik mektepke deıingi uıymda 97 407 pedagog qyzmet etip júr. Jalpy, memleket jaǵynan muǵalimderdiń mansaptyq ósýine qatysty qandaı jaǵdaı jasalǵan? Rotatsııa boıynsha qandaı nátıje bar? Osy oraıda pedagogterdi qoldaý qadamdaryna qatysty jıi qoıylatyn suraqtar boıynsha tıisti málimetterdi kópshilik nazaryna usynýdy jón kórdik.
1000 kóshbasshy
«Memlekettik bilim berý uıymdarynyń birinshi basshylary men pedagogterin laýazymǵa taǵaıyndaý, laýazymnan bosatý qaǵıdalaryn bekitý týraly» Bilim jáne ǵylym mınıstriniń 2012 jylǵy 21 aqpandaǵy №57 buıryǵyna ózgerister engizý týraly» Oqý-aǵartý mınıstriniń 2023 jylǵy 15 tamyzdaǵy № 259 jáne QR Eńbek jáne halyqty áleýmettik qorǵaý mınıstriniń 2023 jylǵy 16 tamyzdaǵy №343 birlesken buıryǵy bekitildi. Bıyl atalǵan joba pılottyq rejımde iske qosyldy. «Bilim berýdegi ózgeristiń 1000 kóshbasshysy» baǵdarlamasy boıynsha irikteý bes kezeńde júrgiziledi: І kezeń – quzyrettilikti baǵalaýǵa arnalǵan testileý, ІІ kezeń – kadr rezervine úmitkerlerdi oqytý, III kezeń – taǵylymdamadan ótkizý, IV kezeń – qorytyndy baǵalaý, V kezeń – Mınıstrlik janyndaǵy komıssııa músheleri úmitkerlerdi qabyldaıdy.
Synaqtan sátti ótkender 2023 jyly 11 jeltoqsanda sertıfıkat alyp, kadr rezerviniń respýblıkalyq bazasyna engiziledi. Sondaı-aq, kadr rezervine engender konkýrstyq rásimderdi ótpeı, memlekettik bilim berý uıymdarynyń birinshi basshysy laýazymyna taǵaıyndalady. Qyzmetke taǵaıyndalǵannan keıin, olardy bir jyl boıy súıemeldeý kezeńi josparlanǵan.
Qazir elimizdiń ustazdary úsh jylda bir retten kem emes merzimde biliktiligin arttyrýdan ótedi. Osyǵan baılanysty «Órleý» biliktilikti arttyrý ulttyq ortalyǵy bilim berý baǵdarlamalary modýlderiniń mazmunyn qaıta qarady. Biliktilikti arttyrý kýrstarynan ótken muǵalimder pándik bilimderin júıeleıdi jáne tereńdetedi, oqytýdyń tıimdi ádisterin paıdalanýdy jetildiredi, zamanaýı aqparattyq tehnologııalar men onlaın-resýrstardy paıdalanýdy úırenedi. 2023 jyly muǵalimderdi biliktilikti arttyrý kýrstarynan ótkizýdiń jalpy josparynda 110 myńnan astam adam eskerilgen, qazir onyń 55 myńy kýrstan ótti
Tehnıkalyq jáne kásibı bilim berý júıesinde tıptik uıymdardyń basshylary men pedagogteriniń biliktiligin arttyrý kýrstaryn ótkizý aıasynda 2022 jyly 20 óńirden 300 basshy jáne 4900 pedagog oqytyldy. Barlyǵy 5200 pedagog oqytyldy (2019 jyly - 5200 adam).
Munymen qosa, mınıstrlik TjKB júıesinde 2021 jyldan bastap biliktilikti arttyrýdyń tájirıbelik baǵdarlanǵan kýrstaryn engizdi, onyń barysynda oqytýshylar zamanaýı jabdyqtarda jumys isteýge múmkindik alady. Kýrstardy ótkizý aıasynda 4 myńnan astam pedagog kásiporyndar bazasynda taǵylymdamadan ótti.
Bıyl aqpan aıynan bastap respýblıkamyzdaǵy 11 myńnan astam mektepke deıingi uıymnyń 20 390 pedagogi biliktilikti arttyrý kýrsynan ótip jatyr.
Bir memlekettik bilim berý uıymynda 7 jyl birinshi basshy laýazymynda bolǵandar rotatsııalaýǵa jatady.
2022 jyly 514 mektep dırektory, al 2023 jyly 227 mektep dırektory rotatsııalandy. Sonymen qatar, TjKB júıesinde Kolledj basshylarynyń rotatsııasy da iske asyrylady. 2022 jyly 12 basshy rotatsııadan ótse, osy jyly 28 basshyny rotatsııalaý josparlanǵan.
Ál eýmettik qoldaý
Aýyldy jerge kásiptik qyzmetin júzege asyrý jáne turý úshin kelgen muǵalimge jergilikti ókildi organdardyń sheshimi boıynsha kóterme járdemaqy jáne turǵyn úı satyp alý nemese salý baǵytynda áleýmettik qoldaý kórsetiledi. Sonymen qatar, «Pedagog mártebesi týraly» Zańnyń 12-babyna sáıkes, jergilikti ókildi organdardyń sheshimi boıynsha qala jaǵdaıynda kásiptik qyzmetin júzege asyratyn pedagogterdiń stavkalarymen salystyrǵanda, jalaqy men tarıftik stavkalar keminde jıyrma bes paıyzǵa joǵary belgilenetin bolsa, 12-baptyń 5-tarmaǵy 2)-tarmaqshasyna sáıkes jergilikti ókildi organdar bekitken tártippen jáne mólsherde bıýdjet qarajaty esebinen kommýnaldyq kórsetiletin qyzmetterge aqy tóleý boıynsha áleýmettik qoldaý kórsetiledi. 12-baptyń 3-tarmaǵyna sáıkes muǵalimniń balalaryna turǵylyqty jeri boıynsha balabaqshadan oryndardy jergilikti atqarýshy organdar birinshi kezektegi tártippen beredi.
«Pedagog mártebesi týraly» Zańyna sáıkes muǵalimderge kelesi kepildikter qarastyrylǵan:
Pedagogterge 12-baptyń 1-tarmaǵyna sáıkes uzaqtyǵy kúntizbelik 56 kún jyl saıynǵy aqy tólenetin eńbek demalysy, sondaı-aq kezekti eńbek demalysy berilgen kezde kúntizbelik jylda bir ret keminde laýazymdyq jalaqy somasynda saýyqtyrýǵa arnalǵan járdemaqyǵa kepildik beriledi.
Sonymen birge, 12-baptyń 7-tarmaǵyna sáıkes jergilikti atqarýshy organdar muǵalimge turǵynjaıdy jalǵa alý úshin jáne kommýnaldyq kórsetiletin qyzmetterge ótemaqy tólemderin, sanatorıılik-kýrorttyq emdelýge ári demalýǵa joldama satyp alý úshin tolyq nemese ishinara tólemderdi, pedagogti áleýmettik qoldaýǵa baǵyttalǵan ózge de jeńildikter belgileýge quqyly.
Muǵalimderdi turǵyn úımen qamtamasyz etý baǵytynda zańnama aıasynda qyzmettik turǵynjaıǵa, jataqhanaǵa jáne jeke turǵyn úı qurylysy úshin jer ýchaskelerine kepildik beriledi. Aýyldarda kásiptik qyzmetin júzege asyratyn pedagogterge jeke turǵyn úı qurylysy úshin jer ýchaskelerin berý Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasynda kózdelgen basymdyq tártippen júzege asyrylady.
Muǵalimderdi yntalandyrý qadamdary
Yntalandyrý men qarjylaı qoldaý, sondaı-aq sińirgen aıryqsha eńbegi úshin «Qazaqstan Respýblıkasynyń memlekettik nagradalary týraly» Zańyna sáıkes memlekettik nagradalar, onyń ishinde «Qazaqstannyń eńbek sińirgen ustazy» qurmetti ataǵy beriledi. Bul ataqty alǵan pedagog 1000 aılyq eseptik kórsetkish mólsherinde syıaqy alady. Qazirgi kezde respýblıkamyzda 28 pedagog «Qazaqstannyń eńbek sińirgen ustazy» qurmetti ataǵymen marapattalǵan. 2012 jyldan bastap jyl saıyn respýblıkalyq «Úzdik pedagog» konkýrsy uıymdastyrylyp keledi. Konkýrs nátıjesinde 624 pedagog «Úzdik pedagog» atanyp, 1000 aılyq eseptik kórsetkish somasynda syıaqy aldy. Sonymen qatar, oqýshylar arasyndaǵy halyqaralyq olımpıadalardyń, konkýrstardyń jáne sport jarystarynyń jeńimpazyn, júldegerin daıyndaǵan muǵalimge úsh laýazymdyq jalaqy mólsherinde birjolǵy syıaqy tólenedi. Jalpy bilim beretin pánder boıynsha halyqaralyq olımpıadalardyń jeńimpazyn, júldegerin daıyndaǵan muǵalimge «Bilim týraly» Zańyna sáıkes bıýdjet qarajaty esebinen birjolǵy syıaqy beriledi.
«Pedagog mártebesi týraly» Zańy qabyldanǵannan keıin kelesi sharalar júzege asyrylyp otyr:
- 2020 jyldan bastap jyl saıyn pedagogterdiń jalaqysy 25 paıyzǵa ósti;
- pedagogıkalyq sheberligi úshin 30 paıyzdan 50 paıyzǵa deıingi mólsherde qosymsha aqy kózdelgen;
- bilim berý uıymdary basshylary men basshylary orynbasarlarynyń biliktilik sanaty úshin laýazymdyq jalaqynyń 30 paıyzdan 100 paıyzyna deıin qosymsha aqy;
- tálimgerlik, magıstr dárejesi, synyp jetekshiligi, dápterlerdi tekserý úshin qosymsha aqylar;
- memlekettik tapsyrys alatyn barlyq mektepke deıingi uıymdar pedagogteriniń jalaqysy 30 paıyzǵa ósti.
Muǵalimder tapshy óńirlerge 58 pedagog bardy
Elimizde muǵalimder tapshylyǵy bar óńirlerge úzdik pedagogterdi tartý boıynsha arnaıy baǵdarlama qolǵa alyndy.
QR Oqý-aǵartý mınıstrliginiń málimetine sáıkes, muǵalimder tapshylyǵy máselesi Túrkistan, Atyraý, Mańǵystaý jáne Almaty oblysyna qatysty bolyp otyr. Atalǵan aımaqtarda matematıka, fızıka, hımııa jáne shetel tili muǵalimderi jetispeıdi.
Jalpy, arnaýly baǵdarlamada «Memlekettik uıymdar pedagogteriniń jalaqysyn esepteý qaǵıdalaryn bekitý týraly» 2020 jylǵy 11 mamyrdaǵy №191 buıryqqa sáıkes naqty júktemeni eskere otyryp, respýblıkalyq bıýdjetten beriletin nysanaly transfertter esebinen pedagogterge 150% yntalandyrý qosymsha aqysyn tóleý jáne jergilikti bıýdjetten 100% mólsherinde jalaqy qarastyrylǵan.
2022 – 2023 oqý jylynda tıisti óńirlerge barlyǵy 58 pedagog jumysqa ornalastyryldy (Almaty – 27, Atyraý – 8, Mańǵystaý – 9, Túrkistan oblysy – 14).
Arnaýly baǵdarlama boıynsha jumysqa qabyldanǵan pedagogterdi 2023 jyly attestattaý rásiminen ótkizbesten, bir saty joǵary biliktilik sanattary berildi.
Pedagogıkalyq bilim
Ǵylym jáne joǵary bilim mınıstrliginiń málimetine qaraǵanda, qazir pedagogıkalyq kadrlardy daıarlaýdy 49 joǵary oqý orny júzege asyryp otyr. Onda 186 myńnan astam stýdent oqıdy. Sonyń 26 paıyzy grant boıynsha bilim alyp jatyr. Jyl saıyn shamamen 50 myń túlek bitirip shyǵady. Mınıstrlik jaǵynan pedagogıkalyq bilim sapasyn arttyrý boıynsha birqatar sharalar qabyldandy.
Atap aıtqanda, «Jaıly mektep» jobasy aıasynda muǵalimderdi daıarlaýǵa ekpin qoıylyp otyr. Joba aıasynda jyl saıyn pedagogıkalyq baǵyttar boıynsha keminde 7 myń grant bólý josparlanǵan.
Sonymen qatar, bilim berý salasyndaǵy menedjment júıesin jaqsartýǵa mán berý jáne osy salaǵa naǵyz kásibı mamandardy tartý mindeti qoıyldy. Osyǵan oraı, «Jaıly mektep» jobasy úshin jańa formatsııadaǵy mektepterge biregeı kózqarasy bar top-menedjerlerdi daıarlaý josparlanǵan.
Byltyr Pedagogıkalyq bilim berýdi jańǵyrtý tujyrymdamasy bekitildi. Onyń negizgi baǵyttary:
- pedagogıkalyq bilimniń mazmunyn keshendi jańartý arqyly birińǵaı bilim berý keńistigin qurý;
- pedagogıkalyq ǵylymdy damytý;
- oqytýshylardyń kásibı damýyn qamtamasyz etý.
Qazir osy baǵyttarda tıisti jumystar bastaldy.