Elimizde qant tapshylyǵy joq, biraq ımportqa táýeldilik úlesi joǵary – agenttik
«Qazaqstan aýmaǵynda Reseı jáne Belarýs óndirisiniń qanttary keńinen usynylǵan, ony el kóleminde tutyný úlesi qazaqstandyq óndirýshilerdiń úlesinen asady jáne shamamen 60%-dy quraıdy», - dep atap ótti Jambyl oblysynyń Merki jáne Taraz qant zaýyttary, qant óndirýshileri Baqylaý keńesiniń tóraǵasy Nurjan Qaıyrbekov.
«Biz EAEO elderimen biryńǵaı ekonomıkalyq alańda jumys isteımiz jáne kórshilerdegi qant baǵasynyń kez kelgen qubylýy bizdiń naryqtarymyzda da kórinis tabady», - dep túsindiredi Nurjan Qaıyrbekov.
Bıyl shıki qant pen aq qant óte qymbattady, bul álemdik baǵanyń tendentsııa bolyp otyr. Shıki qant Brazılııadan satyp alynady, onyń qunyna dollar baǵamy jáne qańtar men mamyr aralyǵynda baǵanyń turaqty ósý dınamıkasy áser etetin bırjalyq baǵa belgilenimderi áser etedi. Budan bólek, shıkizatty Reseı aýmaǵy arqyly Qazaqstanǵa deıin tasymaldaý quny 15% - ǵa ósti.
Óndirýshilerdiń aıtýynsha, qant óndirisiniń qunyna Jambyl oblysyndaǵy gazdyń qymbattaýy áser etedi, al onyń quramdas bóligi óndiristik shyǵyndar qurylymynda shamamen 60%-dy quraıdy. Sondaı-aq, Qazaqstan ishinde T/J tasymaldaý jáne óndiriske qajetti barlyq ilespe materıaldar qymbattady. Zaýyt dırektory Samat Nádirbekovtyń aıtýynsha Aqsý qant zaýyty jumys isteıtin Mazýt sońǵy ýaqytta aıtarlyqtaı ósti, al ol ózindik qunnyń 15-20% - yn quraıdy. Qazirgi ýaqytta qazaqstandyq 4 qant zaýytynyń 2-ýi Aqsý jáne Merki jumysyn toqtatty, al Taraz óndiristik qýattylyǵynyń 25 myń tonna bolǵanmen aınalym qarajatynyń jetispeýinen aıyna 15-17 myń (tonna) óndiredi.
Óndirýshiler habarlaǵandaı, aǵymdaǵy jyldyń 23 sáýirinen bastap EEK-tiń «Keden odaǵy komıssııasynyń aq qantqa jáne quraq shıki qantqa qatysty keıbir sheshimderine ózgerister engizý týraly» sheshimi kúshine endi. Alaıda, Qazaqstanda bul qujat áli bekitilgen joq, sondyqtan óndirýshiler shıkizatty bajsyz ákelýge múmkindik beretin normany paıdalana almaıdy. Al Reseıde aq qantty álemdik naryqtan belsendi túrde ımporttaıdy, al Qazaqstanǵa ózderi eksporttaıdy.
«Qazaqstandyq 4 zaýyt Reseıdiń 75 zaýytymen jáne Belarýstiń qyzylshamen jumys isteıtin 4 zaýytymen básekelestikke tótep bere almaıdy. Naryq bizde ortaq, jáne ol reseılik jáne belarýstyq óndiristiń qantyna toly. Jambyl oblysynda qyzylsha az óndirilgendikten, Merki qant zaýytynyń barlyq ónimin óńdeý 75 kúndi alady. Qalǵan ýaqytta zaýyt toqtap qalady. Mundaı aýqymda óndiristi damytý múmkin emes. Naryq kórshi elderden keletin qantqa qanyq bolǵandyqtan eldegi qant óndirisin ulǵaıtý tıimsiz, óıtkeni bul naryqtyń qanyǵýyna ákeledi, - dep atap ótti Nurjan Qaıyrbekov. - Sonymen qatar, bizdiń qoljetimdi qýattarymyzben biz shıki quraq qanttan óndirilgen qantty eksporttaı almaımyz. Ózbekstan bizden ákelýge baj salyǵymen jabyldy, al Keden odaǵynyń ishinde tyıym salý DSU aıasynda shıkizat qunynyń 5% mólsherindegi jeńildikti mólsherlemeniń bolýyna baılanysty. Al Reseı men Belarýsten Qazaqstanǵa qant ońaı keledi. Bizge qoljetimdi shıkizat qajet: eger shıki qant arzan bolsa nemese Qazaqstanda qant qyzylshasy kóbirek óndiriletin bolsa, biz ózimizdi ózimizdiń qantpen qamtamasyz ete alar edik.
Qaýymdastyqtyń málimetinshe, aǵymdaǵy jyly RF-da 6 mln tonna qant qyzylshasy, QR-da aldyn ala boljamdyq derekter boıynsha 500 myń tonnaǵa jýyq qant qyzylshasy kútilýde.
Óndirýshiler qyzylshaǵa qaraǵanda shıki qantpen jumys isteý ońaı ekenin aıtady: óndiristik tsıkl 30%-ǵa qysqarady, al daıyn ónimniń shıkizattan shyǵýy 98,5-99,2% quraıdy, al qyzylshadan tek 12%. Alaıda, qyzylshany óńdeýdegi óndiris marjasy shıkizatty óńdeýge qaraǵanda kóp.
«Sońǵy 10 jylda Taraz jáne Merki zaýyttary shıkizattan 2 mln 300 myń tonnaǵa jýyq, al qyzylshadan nebári 60 myń tonna qant óndirdi. Tek Merki zaýytyn júkteý úshin Qazaqstanda qyzylsha óndirisiniń kólemin úsh esege arttyrý qajet. Biz fermerlerden qyzylsha satyp alý qunyn 20% - ǵa ulǵaıttyq, biraq bul jetkiliksiz», - deıdi Nurjan Qaıyrbekov.
Qazaqstandyq qant, tamaq jáne qaıta óńdeý ónerkásibi qaýymdastyǵynyń prezıdenti Aıjan Naýryzǵalıevanyń pikirinshe, egis alqaptaryn ulǵaıtýdan basqa, qyzylsha egetin óńirlerde sýarmaly sýmen, onyń ishinde ırrıgatsııalyq júıeni qaıta qurý máselesin sheshý qajet. Osy jáne basqa da máselelerdiń barlyǵy qaýymdastyq ótken jyly aýyl sharýashylyǵy mınıstrligimen birlesip ázirlegen qant salasyn damytý jónindegi Jol kartasyna engizildi, biraq qujat qabyldanbady.
Kezdesý qorytyndysy boıynsha Taraptar qant óndirýshiler Qazaqstannyń qant ónerkásibin damytý jónindegi óz usynystaryn agenttikke jiberedi dep kelisti, onda olardy ýákiletti memlekettik organdarmen pysyqtaý boıynsha sharalar qabyldanatyn bolady.