Elimizde adam basyna 7,3 keli elektrondy qaldyqtan keledi – stastıstıka

Foto:
ASTANA. QazAqparat – Qazaqstanda jınalatyn elektrondy qaldyqtardyń 8,8% ǵana qaıta óńdeledi. Al qalǵanynyń qaıta ketip jatqany belgisiz. Atalǵan derekti táýekelderdi basqarý júıesi ortalyǵy qaldyqtar jáne hımııalyq qaýipsizdik departamentiniń dırektory ıÝlııa Dýshkına keltirdi, dep habarlaıdy QazAqparat tilshisi.

«Biz Qazaqstandaǵy elektrondy qaldyqtar máselesimen kópten beri jumys istep kelemiz. Atalǵan problema álem boıynsha ózekti. Jyl saıyn elektrondy qaldyqtardyń kólemi artyp keledi. Sebebi elektrondy zattar men qural-jabdyqtardy tutyný artyp, al olardyń qyzmet etý merzimi qysqarǵan. Qazaqstanda elektrondy qaldyq problemasyn sheshý baǵytynda sońǵy jyldary belgili kólemde jumys júrip jatyr. ıÝNITAR (BUU oqý jáne ǵylymı-zertteý ınstıtýty) usynǵan málimetke sáıkes, Qazaqstanda jylyna adam basyna shaqqanda 7,3 keli elektrondy qaldyq keledi. Eger halyq sanyna eseptesek, jyl saıyn 130 myń tonnadan astam elektrondy qaldyq shyǵady. Degenmen naqty statıstıkaǵa qatysty problema bar. ıAǵnı elektrondy qaldyqtardyń qansha paıyzy qaıta óńdeledi, baǵasy qansha degen sekildi», - dedi ıÝlııa Dýshkına Astanada ótip jatqan elektrondy qaldyq máselesine arnalǵan ulttyq forýmda.

Spıker keltirgen ıÝNITAR deregine saı elimizde jınalatyn elektrondyq qaldyqtardyń 8,8% ǵana qaıta óńdeledi. Al qalǵan qaldyqtardyń qaıta ketip jatqany belgisiz.

«Sondyqtan da búgingi ulttyq forýmda atalǵan salaǵa qatysty problemalar men olardy sheshý joldaryn quzyrly memlekettik organ ókilderi jáne sala mamandarymen birlesip qarastyrýdamyz», - deıdi ol.

Sondaı-aq departament basshysy elektrondyq qaldyqtarmen kúreste zań normalaryn oryndaý máselesin kóterdi.

«Birinshiden, naqty zańnamalyq talaptar bolýy tıis. Iá, ekologııa kodeksinde talaptar kórsetilgen, Qazaqstanda ulttyq standart ta bar. Biraq olardyń júzege asý jaǵy aqsap jatady. Aıtar bolsaq, zańnamada ákimshilik jaýapkershilik qarastyrylmaǵan. Ókinishke qaraı, elektrondyq qaldyqtardy polıgonǵa apara jatqan kólikterdi kórip júrmiz. Olardy polıgonda saqtaýǵa bolmaıdy, qaldyqtardy mamandandyrylǵan kásiporyndarǵa ótkizý kerek. Qazaqstanda elektrondyq qaldyqtardy qabyldaıtyn arnaıy kásiporyndar bar. 2018 jyly biz 25 kompanııanyń baryn anyqtadyq», - deıdi ıÝ. Dýshkına.

Aıta ketsek, elordada elektrondyq qaldyqtar, ony jınaý, qaıta óńdeý jáne joıý máselesine arnalǵan ulttyq forým ótip jatyr.

ıÝNITAR dereginshe, 2050 jylǵa qaraı elimizdegi elektrondy qaldyqtyń kólemi 422 myń tonnaǵa jetýi múmkin.

ıAǵnı adam basyna 18 keli elektrondy qaldyqtan keledi degen boljam jasalyp otyr.

Foto: GETTY IMAGES
Seıchas chıtaıýt