Elimizde 2020 jylǵa deıin 3 mln. sharshy metr turǵyn úı salynady

Foto: None
ASTANA. QazAqparat - Elbasynyń 2012 jylǵy 27 qańtardaǵy «Áleýmettik ekonomıkalyq jańǵyrtý - Qazaqstan damýynyń basty baǵyty» atty Qazaqstan halqyna Joldaýynda bergen tapsyrmalaryn iske asyrý maqsatynda el Úkimetine «Qoljetimdi turǵyn úı - 2020» baǵdarlamasyn ázirleýdi usynǵan bolatyn.

Keıinnen Úkimettiń arnaıy Qaýlysymen atalǵan baǵdarlama bekitilip, sol jyldyń 1-shildesinen bastap qoldanysqa engizildi. Halyqtyń turǵyn úıge qoljetimdiligin qamtamasyz etý men osy sala qurylysyn damytý problemalaryn keshendi túrde sheshý maqsatynda ázirlenip, qabyldanǵan baǵdarlamany iske asyrýǵa jaýapty memlekettik organ retinde sol kezdegi Qurylys jáne turǵyn úı-kommýnaldyq sharýashylyq isteri agenttigi bolatyn.

Búginde qaıtaqurylymdaýdan ótken múddeli memlekettik organdar respýblıka boıynsha atalǵan jobany sátti júzege asyryp keledi. Mysaly, Qostanaı oblysynda «Qoljetimdi turǵyn úı - 2020» baǵdarlamasy aıasynda 4,3 mlrd teńge ıgerilgen. Oblystyq qurylys basqarmasynyń jetekshisi Valentın Epovanyń málimetterine súınesek, atalǵan baǵdarlamany iske asyrý maqsatynda aǵymdaǵy jylda respýblıkalyq jáne oblystyq bıýdjetten 5,2 mlrd teńge qarjy bólinipti. Búginde onı aılyq kórsetkishter boıynsha bul qarajattyń 4,3 mlrd teńgesi kassalyq negizben ıgerilgen.

- Bul paıyzdyq kórsetkish boıynsha jyldyq jospardyń 82 paıyzy oryndalǵanyn bildiredi. Nátıjesinde, 183,7 myń sharshy metr turǵyn úı paıdalanýǵa berilip, ótken jyldyń sáıkes merzimimen jospar 111,2 paıyzǵa artyǵymen oryndaldy. 1 576 páter óz ıelerin taýyp, 2013 jylmen salystyrǵanda baspana berý kórsetkishi 40 paıyzǵa ósti. Sóıtip, kezekte turǵan 177 otbasyǵa baǵdarlama aıasynda páter kiltterin tabys ettik. Sonymen qatar, jas otbasylarǵa 177 arendalyq páter úlestirilse, 401 kommertsııalyq páter jáne 881 jeke turǵyn úı qurylysy qoldanyqa berildi, - dep atap ótti Basqarma jetekshisi.

Mamandardyń aıtýynsha, jyl sońyna deıin aımaq ortalyǵynda barlyq qarjylandyrý kózderine súıene otyryp, 246 myń sharshy metr turǵyn úıdi qoldanysqa beretin kórinedi. Ol jospardaǵydan 13 myń sharshy metrge artyq eken.

«Qoljetimdi turǵyn úı-2020» baǵdarlamasy qazirgi kezde memlekettiń qoldaýymen oblys ortalyqtaryn bylaı qoıyp, aýdan ortalyqtarymen áleýmettik-strategııalyq mańyzy joǵary aýyldarda da júrgizilýde. Solardyń biri - Qyzylorda oblysynyń Aral aýdany ortalyǵy bolyp tabylady. Aral qalasyndaǵy Kishi Aral kóshesiniń boıynda 12 kommýnaldyq menshiktegi bir páterli turǵyn úıler salyndy. Olardyń jalpy alańy 840 sharshy metrdi quraıdy. Bólingen qarjy - 84,135 mln. teńge. Onyń ishinde: respýblıkalyq bıýdjetten 8 turǵyn úı - 45 mln. teńge bolsa, oblystyq bıýdjetten 4 turǵyn úı - 28 mln. teńge, al aýdandyq bıýdjetten - 11,135 myń teńge bólindi. Taǵy bir atap óterligi qurylys-montaj jumystary tolyq aıaqtalyp, aǵymdaǵy jyldyń 20-qyrkúıeginde memlekettik qabyldaý komıssııasynyń sheshimimen qabyldandy. Turǵyn úılerdiń qujattary ádilet basqarmasynda rásimdelip, aýdandyq qarjy bólimi arqyly tıisti mekemeniń teńgerimine berý úshin joldandy. Qazirgi tańda turǵyn úılerdi kezekte turǵan turǵyn úıge muqtaj azamattarǵa jalǵa berý úshin memlekettik turǵyn úı qoryndaǵy turǵyn úılerdi esepke alý jáne jalǵa berý jónindegi aýdandyq turǵyn úı komıssııasynyń qaraýyna engizildi. Úıler qoldanystaǵy zańnama boıynsha kezekte turǵan azamattarǵa úlestirilip beriletin bolady, - deıdi aýdan ákimdiginiń mamandary.

Al endi «Qoljetimdi turǵyn úı - 2020» baǵdarlamasy boıynsha tolyq ári shynaıy málimetterdi qaıdan alýǵa bolady? «Qazaqstannyń turǵyn úı qurylys jınaq banki» AQ mamandarynyń usynǵan málimetterine kóz júgirtsek, baǵdarlama týraly barlyq aqparatqa emin-erkin qol jetkizýge bolady. Jalpy, baǵdarlamany tutas alǵanda onyń birinshi baǵyty sheńberinde 2012 jyldan bastap 2020 jylǵa deıin 3 mln. sharshy metrge jýyq, al ekinshi baǵyt aıasynda - 1,5 mln. sharshy metr turǵyn úıdi paıdalanýǵa berý josparlanǵan. Aıta keteıik, osydan úsh jyl buryn bastalǵan «Qoljetimdi turǵyn úı - 2020» baǵdarlamasynyń birinshi baǵyty shyn máninde 2011-2014 jyldarǵa aralyǵyn turǵyn úı qurylysy baǵdarlamasynyń jalǵasy bolyp tabylady. Munyń nátıjesi retinde naqty mynadaı mysaldar keltirýge bolady. Búgingi tańda el óńirlerinde 850 páterlik 11 turǵyn úıdiń qurylysy aıaqtalǵan. Atap aıtqanda, Aqtóbede 393 páterli 3 úı, Taldyqorǵanda 60 páterli 1 úı, Oralda 90 páterli 1 úı, Tarazda 64 páterli 2 úı, Qyzylorda 100 páterli 2 úı, Pavlodarda 143 páter 2 úı qalasynda salynǵan. Qazirgi ýaqytta baǵdarlama qatysýshylaryna páterlerge qujattar rásimdelý ústinde.

Sondaı-aq, barlyq oblys ortalyqtarynda jáne Almaty, Astana qalalarynda 5 381 páterlik 81 úıdiń qurylysy júrgizilýde, olarǵa da ótinishter berý aıaqtalyp, rásimdeý sharasy júrgizilýde.

Seıchas chıtaıýt