Elektrondy saýda: Damý perspektıvalary, tsıfrlyq saýattylyq jáne ınternet-alaıaqtarmen kúres
Zertteýlerge súıensek, sońǵy eki jylda karantın sharalary men azamattardyń tsıfrlyq saýattylyǵynyń artýyna baılanysty onlaın saýda kólemi birneshe ese ósti. Máselen, álemde bólshek saýdanyń jalpy somasyndaǵy elektrondy saýdanyń úlesi 2020 jyly 18%-dy qurasa, 2021 jyly 19,6%-ǵa jetken. 2019 jyly bul kórsetkish 13,6%-dy quraǵan edi. Al Qazaqstanda bólshek saýdanyń jalpy kólemindegi onlaın saýdanyń úlesi 2019 jylǵy 3,8%-dan 2020 jyly 9,7%-ǵa bir-aq ósti.
Osy oraıda, álem jáne Qazaqstandaǵy elektrondy saýdanyń damýy, bolashaǵy men problemalary, sonymen birge azamattardyń tsıfrlyq saýattylyǵyn arttyrý sharalary, ishki naryqtaǵy onlaın saýdany damytý tetikteri jóninde QazAqparat sarapshysynyń materıalynan oqı alasyzdar.
Álemdegi elektrondy saýdanyń damý kórsetkishteri
Elektrondy saýda - bul mobıldi qosymshalar men ınternet sekildi elektrondy quraldar arqyly ónimdi satý jáne satyp alý protsesi. Bul salanyń damýy sońǵy onjyldyqta qarqyn alyp, dástúrli saýda oryndarynyń ornyn aýystyra bastady. Álemdik Statista kompanııasynyń boljamynsha, bul aldaǵy jyldary da damý dınamıkasyn saqtaıdy. Máselen, jahandyq onlaın saýda naryǵy jyl saıyn 5,1% kóleminde artyp, 2028 jyly shamamen 12,16 mıllıard dollarǵa deıin jetedi. 2020 jyldyń ózinde shamamen 8,3 mıllıard dollardy quraǵan. Oǵan qosa, bólshek saýdanyń jalpy somasyndaǵy elektrondy saýdanyń úlesi de artyp jatqanyn atap ótken jón. Máselen, bul kórsetkish 2020 jyly 18%-dy qurasa, 2021 jyly 19,6%-ǵa jetken (4,9 trln dollar). Al 2019 jyly 13,6%-dy quraǵan bolatyn. Sarapshylardyń boljamynsha, bul kórsetkish kelesi tórt jyl ishinde 50%-ǵa jetpek.
Jalpy ekonomıst mamandardyń paıymynsha, aldaǵy birneshe jylda elektrondy saýda kólemi arta bermek. Tómende kórsetilgen dıagrammada jahandyq onlaın saýda aınalymynyń 2019 jyldan qazirge deıingi kórsetkishi, bólshek saýdadaǵy elektrondy saýdanyń damý deńgeıi men 2022-2024 jyldary kútiletin joramaldar berilgen.
Ondaǵy boljamǵa sáıkes, 2024 jylǵa qaraı elektrondy saýda satylymy 6,4 trln dollarǵa deıin artady. Bul rette jahandyq bólshek saýdadaǵy onlaın saýdanyń úlesi 21,8%-ǵa jetetin bolady. Kesteden kórip otyrǵanymyzdaı, 6 jyl ishinde elektrondy saýda kólemi 2 esege artady. Al bólshek saýdadaǵy onlaın saýdanyń kólemi «8%-ǵa ósedi» dep boljanyp otyr.
Bilýimizshe, álem elderi arasynda elektrondy saýdanyń aıtarlyqtaı damyǵan júıesi Qytaı, Amerıka Qurama Shtattary, Ulybrıtanııada, Japonııa, sonymen qosa Ońtústik Koreıada qalyptasqan.
Qazaqstandaǵy elektrondy saýdanyń damýy
Elimizde de elektrondy saýda naryǵy qarqyndy damyp keledi. QR Saýda jáne ıntegratsııa mınıstrliginiń dereginshe, 2020 jyly elimizdegi onlaın saýda naryǵynyń kólemi 1,1 trln teńgeni quraǵan. Al 2021 jyly B2C (bıznesten tutynýshyǵa) elektrondy saýda naryǵynyń kólemi 1 286,8 mlrd teńgege jetken.
Sońǵy 2018-2020 jyldary aralyǵynda bólshek saýdanyń jalpy kólemindegi onlaın saýdanyń úlesi de aıtarlyqtaı ósti, al COVID-19 pandemııasy bul protsesti odan ári tezdetip jiberdi. Máselen, eger 2018 jyly bólshek saýdanyń jalpy kólemindegi elektrondy saýdanyń úlesi 2,9%-dy, 2019 jyly 3,8% qurasa, koronavırýs ınfektsııasy órship turǵan 2020 jyly ol úsh esege jýyq artyp, 9,7%-ǵa jetti. Áleýmettik qashyqtyq, qatań karantın sharalarynyń engizilýi taýarlar men qyzmetterdi onlaın satyp alýǵa beıimdedi. Bul úrdis tek Qazaqstanda ǵana emes, jalpy álemniń saýda salasyna degen kózqarasyn ózgertti. Osylaısha, qaýipsizdik maqsatyndaǵy karantın shekteýleri tsıfrly baılanys quraldaryn paıdalaný men qashyqtan tutyný kórsetkishiniń artýyna sebep boldy.
Tómende berilgen kesteden elimizdegi ınternet arqyly jasalǵan bólshek saýda kóleminiń damý dınamıkasyn kórýge bolady. Onyń 2020 jylǵy kórsetkishin 2019 jylmen salystyrsaq, 2 esege artqanyn baıqaımyz. Naqtyraq aıtsaq, 2019 jyly ınternet arqyly jasalǵan bólshek saýda kólemi 206 253,9 mln teńgeni qurasa, pandemııa kúsheıgen 2020 jyly 476 651,5 mln teńgege jetken. Sondaı-aq kesteden bólshek saýdanyń jalpy kólemindegi elektrondy saýdanyń úlesi 2 eseden astam artqanyn baıqaımyz. Mysaly, 2019 jyly 1,8% bolsa, 2020 jyldyń qorytyndysyna sáıkes, 4,1%-ǵa jetken.
Qazaqstan Respýblıkasyndaǵy elektrondy saýda (ishki naryq)
Jalpy Qazaqstandaǵy elektrondy saýda ishki jáne syrtqy saýdanyń, qolma-qol aqshasyz tólemderdiń damýyna jáne kóleminiń ulǵaıýyna, oǵan qosa bıznes shyǵyndaryn, kóleńkeli aınalymdy azaıtýǵa yqpal etedi. QR Saýdany damytýǵa arnalǵan 2021-2025 jyldarǵa arnalǵan ulttyq jobasynda onlaın tólem júıesin jetildirý kózdelgen. Degenmen statıstıkaǵa nazar aýdarsaq, eldegi elektrondy tólem júıesi jolǵa qoıylyp keledi. Máselen, 2020 jyly qolma-qol aqshasyz tólemder kólemi 2,4 esege ósip, 35,3 trln teńgege jetken. 2021 jylǵy kórsetkish te joǵary. 2021 jyldyń alǵashqy eki aıynda qolma-qol aqshasyz tólemderdiń kólemi ótken jyldyń sáıkes kezeńimen salystyrǵanda eki esege artyp, 7,8 trıllıon teńgeni quraǵan. Sonymen qatar ınternet pen uıaly telefon arqyly jasalǵan onlaın tólemderdiń úlesi jalpy kólemniń 82%-yn quraǵan.
Oǵan qosa, pandemııa saldarynan onlaın satyp alatyn ınternet qoldanýshylarynyń da sany artqanyn aıta ketý kerek. Finprom.kz aqparat agenttiginiń dereginshe, 2020 jyly taýarlar men qyzmetterdi onlaın satyp alǵan ınternet paıdalanýshylardyń úlesi 17,7%-ǵa deıin ósti, bir jyl buryn bul kórsetkish 15,6%-dy quraǵan edi. Óńirler boıynsha, elektrondy saýdany paıdalanýshylardyń eń kóp úlesi Qaraǵandy oblysynda (36%) baıqaldy. Ekinshi orynda - Nur-Sultan (30%) tursa, Mańǵystaý oblysy 27,3%-ben alǵashqy úshtik qataryna endi. Qazaqstandyqtar onlaın satyp alýdy júzege asyratyn satýshylardyń 29,9%-y TMD elderinen, 8,1%-y - tikeleı EAEO elderinen. Qazaqstandyq ınternet paıdalanýshylardyń 11,4%-y EAEO elderinen basqa memlekettegi satýshylardan satyp alǵan. Osydan sheteldik satýshylardyń taýarlary men qyzmetteri Qazaqstanda aıtarlyqtaı suranysqa ıe ekenin aıtýǵa bolady.
Mamandar búginde kúlli álemdi sharpyǵan koronavırýs pandemııasynyń saldary birneshe ondaǵan jylǵa sozylýy múmkin ekenin aıtyp otyr. Saýda oryndaryn aralap, qolma-qol saýda-sattyq jasaıtyndar sany azaıyp keledi. Pandemııa kezinde satyp alýshylardyń minez-qulqyna qatysty júrgizilgen zertteýlerge nazar aýdarsaq, adamdar lokdaýn men qatań karantın sharalary kezinde kóterme saýdadan bastap ınternet-dúkenge deıingi satyp alatyn taýarlar túri de ózgeriske ushyraǵanyn baıqaı alamyz. Máselen, 2020 jyly onlaın-satyp alýdy júzege asyrǵan qazaqstandyq ınternet paıdalanýshylardyń 62,8%-y kóbine kıim, aıaq kıim jáne sport taýarlaryn satyp alǵan. Bul taýarlardan keıin azyq-túlik taýarlaryn (44,9%), turmystyq taýarlardy (25,5%), dári-dármekterdi (23,6%), telekommýnıkatsııa qyzmetterin (19,6%) tutynǵan.
2021 jyldyń shilde aıynda ótken Astana Finance Forum is-sharasynda QR Saýda jáne ıntegratsııa mınıstrligi saýdany damytýdyń ulttyq jobasy boıynsha 2025 jylǵa qaraı elektrondy saýdanyń úlesi 15%-ǵa deıin artatynyn aıtty. Bul degenińiz 1,4 trln teńge qarajattyń aınalymy. Al 2025 jylǵa qaraı taǵy 15%-ǵa artsa, 3,6 trln teńgege jetpek.
Onlaın saýdany damytý sharalary
QR Saýda jáne ıntegratsııa mınıstrligi Tsıfrlandyrý departamenti dırektorynyń orynbasary Rýslan Ýrazalıev 2022 jyly ulttyq elektrondy saýdany damytý boıynsha tıimdi sharalar kesheni ázirlenetinin atap ótti. Sonymen qatar osy jyly transshekarlyq jáne ishki elektrondy saýda salasynda birneshe iri joba júzege asyrylmaq.
«EAEO sheńberinde tólemder tóleý júıesi men barlyq kedendik operatsııany júzege asyrýdy jeńildetýge, sondaı-aq taýardy satyp alýshylar úshin qolaıly orta qalyptastyrýǵa, kedendik ákimshilendirýdi jedeldetýge jáne ınternet-saýda sheńberinde rásimderdi ońaılatýǵa arnalǵan pılottyq jobany iske qosýdy josparlap otyrmyz», - dedi vedomstvo ókili.
Qazirgi tańda «100 tsıfrlyq naryq» jobasyn iske qosýǵa daıyndyq júrgizilip jatyr. Bul naryqtaǵy ShOB ókilderi men Qazaqstannyń AT-qaýymdastyǵyn biriktiretin bolady. Baǵdarlama kásipkerlerge onlaın satý arnalaryna kóshýge kómektesse, startaptarǵa Qazaqstannyń naqty naryqtaryna qol jetkizýge jáne ozyq tehnologııalar bazasynda jobalar ázirleýge múmkindik bermek.
Departament dırektory orynbasarynyń málimetinshe, 2021 jyldan bastap qazaqstandyq kásipkerlerdi eń iri Amazon platformasynda satýshy retinde tirkeý týraly kelisim jasalǵan. Olar búkil álemde 200 mıllıonnan astam satyp alýshysy bar onlaın saýdanyń álemdik naryǵyna qol jetkizdi.
Rýslan Ýrazalıevtiń paıymynsha, otandyq elektrondy saýda naryǵynyń ulǵaıýy Qazaqstan ekonomıkasyna oń áser etedi. Máselen, jas jáne tájirıbeli kásipkerlerge ınternet-platformada ilgeriletý boıynsha tikeleı qoldaý kórsetý qazaqstandyq ónimniń tanymaldyǵyn arttyrýǵa, sondaı-aq memlekettik bıýdjetke túsetin túsimderdi ulǵaıtýǵa múmkindik beredi. Búgingi tańda Alibaba.com platformasynda usynylǵan kómektiń arqasynda kásiporyndar 125,9 mln dollarǵa otandyq ónimdi sata aldy.
«Oǵan qosa, mınıstrlikte iri halyqaralyq elektrondy alańdarda otandyq jetkizýshilerge jyl saıynǵy qoldaý kórsetý jumystary jalǵasýda. Qazirgi ýaqytta 61 kompanııaǵa platformada akkaýnt berildi. Búgingi tańda iriktelgen kompanııalar Alibaba platformasynda óz ónimderin satyp jatyr», - dep tolyqtyrdy Rýslan Ýrazalıev.
Sonymen qatar, elektrondy saýda negizderine oqytý maqsatynda jumysbar.kz saıtynda bilim berý modýli iske qosylǵan. Kýrs onlaın rejımde aqsha tabýǵa, onlaın satý daǵdylaryn damytýǵa baǵyttalyp otyr.
Internet-alaıaqtarymen kúres
Budan bólek departament ókili salanyń ózekti problemalaryna toqtalyp ótti. Mamannyń sózinshe, búgingi tańda ınternet-alaıaqtyqtyń túrli joldary bar. Mysaly, onyń qatarynda taýarlar men qyzmetterdi jetkizbeı turyp, aldyn ala tólem alý sekildi máseleler bar.
«Elektrondy kommertsııada tutynýshylardyń quqyqtaryn tıimdi qorǵaý úshin memlekettik portaldarda, áleýmettik jelilerde satýshylardy erikti túrde tirkeý mehanızmin engizý josparlanyp otyr. Satýshy óziniń sáıkestendirý nómirin áleýmettik jeli paraqshasynda kórsetedi. Óz kezeginde satyp alýshy belgili bir memlekettik portalda satýshy týraly aqparatty tekserý múmkindigine ıe bolady», - dep túsindirdi Rýslan Ýrazalıev.
Mamannyń pikirinshe, osy sharalardy júzege asyrý tutynýshylardyń ınternet-saýdaǵa degen senimin arttyryp, elektrondy kommertsııa segmentindegi alaıaqtyqty azaıtady.
Degenmen úkimet qolǵa alǵan sharalardan bólek, ınternet-alaıaqtarǵa aldanyp qalmas úshin azamattar tsıfrlyq turǵydan saýattylyǵyn jetildirý kerek. Pandemııa tusynda elektrondy saýdanyń artýy ınternettegi alaıaqtyq kórsetkishiniń kóbeıýine alyp keldi. Sondyqtan halyqtyń tsıfrly turǵydan saýatty bolýy – kezek kúttirmeıtin mańyzdy másele. Biraq tómendegi kestede kórsetilgen 6-74 jastaǵy Qazaqstan Respýblıkasy halqynyń tsıfrlyq saýattylyq deńgeıine nazar aýdarsaq, azamattardyń belgili bir deńgeıde saýatty ekenin ańǵarýǵa bolady. Statıstıkaǵa súıensek, sońǵy tórt jylda turǵyndardyń tsıfrly saýattylyq deńgeıi shamamen 10-12%-ǵa artqanyn kóremiz.
6-74 jastaǵy Qazaqstan halqynyń tsıfrlyq saýattylyq deńgeıi
Memleket tarapynan qandaı jeńildikter qarastyrylǵan?
Elimizde onlaın saýdany damytý úshin memleket tarapynan birqatar jeńildik qarastyrylǵan. Máselen, onlaın saýdany yntalandyrý úshin 2023 jylǵa deıin salyq jeńildikteri bar. Sonymen qatar departament dırektory orynbasarynyń aıtýynsha, qazirgi tańda ishki elektrondy saýdany damytýdy yntalandyrý sheńberinde ShOB-ty onlaın bıznes júrgizýge oqytý boıynsha jumys belsendi túrde júrgizilip jatyr. Oǵan qosa, 2020 jyldan bastap Halyqaralyq saýda ortalyǵy Ready4Trade-Ortalyq Azııa (R4TCA) jobasyn iske asýda.
«Bul - Ortalyq Azııanyń bes elinde halyqaralyq saýdany damytýǵa járdemdesý úshin Eýropalyq Odaq qarjylandyratyn 4 jyldyq joba. Jobanyń maqsaty – Ortalyq Azııanyń bes eliniń (Qazaqstan, Ózbekstan, Qyrǵyzstan, Túrikmenstan, Tájikstan) ishki óńirlik jáne halyqaralyq saýdasyn damytýdy qoldaý», - dep atap ótti Rýslan Ýrazalıev.
Atalǵan joba tsıfrlyq naryqqa shyǵý úshin ShOB áleýetin arttyrýǵa jáne elektrondy saýdany damytýǵa yqpal etetin sektordy nyǵaıtýǵa baǵyttalǵan. Onyń ishine logıstıka, IT-qyzmetterdiń elektrondy tólemderi de kiredi. Budan bólek bıyl ShOB-qa arnalǵan tsıfrly saýattylyqty arttyrýǵa arnalǵan SmartDuken platformasy iske qosylady. Osy arqyly otandyq kásipkerlerge óz bıznesin onlaın rejımde qurýǵa jáne damytýǵa múmkindik týady.
Jalpy joǵaryda kórsetilgen sandarǵa nazar aýdarsaq, elimizdegi elektrondy saýda salasy belgili bir deńgeıde damý ústinde. Degenmen ınternetke qoljetimdilik Qazaqstannyń barlyq óńirinde birdeı emes. Sondyqtan aımaqtardaǵy eldimekenniń barlyǵyn ınternet jelisine qosý sekildi jumystar júrgizilýi kerek. Jalpy elektrondy saýdany damytý jobasy tıimdi iske asyrý onlaın tólemder júıesin jetildirýge, kóleńkeli aınalymdy qysqartýǵa, halyqaralyq saýdaǵa ıntegratsııalaný áleýetin arttyrýǵa yqpal etedi. Sonymen qatar mamandandyrylǵan elektrondy alańdardy qurý arqyly otandyq taýarlardy syrtqy naryqqa shyǵarýǵa qolaıly jaǵdaı týǵyzatyn bolady.
Nazerke Súıindik