Elektr energııasy men azyq-túlik baǵasynyń ósýi AQSh-tyń ınflıatsııasyna áser etti

NUR-SULTAN. QazAqparat - Ýkraınadaǵy soǵys pen Qytaıdaǵy karantın saldarynan energııa men azyq-túlik baǵasynyń kúrt kóterilýi AQSh-taǵy ınflıatsııa deńgeıin 8,5 paıyzǵa jetkizdi, dep habarlaıdy QazAqparat tilshisi Financial Times basylymyna silteme jasap.

Naýryz aıynda AQSh-ta tutyný baǵasynyń ósimi 8 paıyzdy qurady, bul – energııa men azyq-túlik baǵasynyń kóterilýinen paıda bolǵan 1981 jyldan bergi eń jyldam qarqyn. Qalyptasqan ahýal Federaldy rezerv júıesin ınflıatsııamen kúresý úshin túbegeıli sharalar qabyldaýǵa ıtermeledi.

Tutyný baǵasynyń ındeksi naýryz aıynda ótken jylmen salystyrǵanda 8,5 paıyzǵa ósti. Bul rette aı saıynǵy ósim 1,2 paıyzdy qurady, bul - 2005 jyldyń qyrkúıeginen bergi eń jyldam ósim.

Azyq-túlik jáne energııa sııaqty baǵasy qubylmaly taýarlardy qospaǵanda, tutynýshylyq baǵalardyń negizgi ındeksi naýryzda 0,3 %-ǵa ósti.

Álemdegi eń iri ekonomıkada ınflıatsııa burynǵydan da kúsheıe túsedi degen qaýip AQSh ortalyq bankin sońǵy aptalarda qarjy-nesıe saıasatyn qatańdatýda neǵurlym agressıvti tásildi qoldanýǵa ıtermeledi. Ortalyq bank te jaqyn arada balansyn 9 trıllıon dollarǵa qysqartýdy bastaıdy. FRJ basshysy Lael Breınard bul protsess maýsym aıynda qolǵa alynatynyn jáne mólsherlemeniń kóterilýimen birge FRJ saıasatyn ýaqyt óte beıtarap ortaǵa ákeletinin atap ótti.