Eldiń uıymshyldyǵy sý tasqyny kezinde aıqyn kórindi – Dýlat Maqatov

<p>ORAL. KAZINFORM &ndash; 1 mamyr &ndash; Qazaqstan halqynyń birligi kúni. Osyǵan oraı halqymyzdyń uıymshyldyǵyn arttyryp, elimizde turyp jatqan san ult ókilderiniń yntymaq-birligin odan ári nyǵaıtý baǵytynda &ldquo;Assambleıa jastary&rdquo; RQB BQO ókildiginiń tóraǵasy&nbsp; Dýlat Maqatov Kazinform tilshisimen óz oı-tolǵamymen bólisti.</p>

- Dýlat Nurlanuly, elimizde ultaralyq tynyshtyqty saqtaý asa mańyzdy. Osyǵan Assambleıa jastary qalaı úles qosyp jatyr?

- Iá, Qazaqstanda júzden astam ult ókilderiniń tatý-tátti turyp jatqany jasyryn emes. Olar memleket quraýshy ult – qazaq halqynyń tóńiregine toptasa otyryp, elimizdiń odan ári damýyna óz úlesterin qosyp keledi. Budan, árıne, Assambleıa jastary tysqary qalmaq emes. 

Qazaq halqy óz tarıhynda talaıǵa pana bolyp keldi. Qazaqstanǵa jer aýdarylǵan káris, nemis, sheshen, ázerbaıjan sekildi talaı ult ókilderine qazaqtyń baýyrynan oryn tabyldy. Mine, elimizdegi ulttar birligi qandaı syndarly sátte bolsyn syr bermeı, saltanat qurýy tıis. Sony ári qaraı jalǵastyrý – bizdiń abyroıly paryzymyz.

Halqymyzdyń uıymshyldyǵy keıde el basyna qıyn kún týǵan qysyltaıań kezde aıqyn kórinedi. Sonyń jarqyn mysalyn bıylǵy sý tasqyny kezeńinen keltirýge bolady. 

Oral qalasy men aýdandarda sý basý qaýpi sezilip, evakýatsııa bastalysymen Qazaqstan halqy Assambleıasynyń Batys Qazaqstan oblysyndaǵy hatshylyǵy, assambleıa jastary shuǵyl jınalyp, Dostyq úıinde gýmanıtarlyq júk qabyldaý pýnktin ashtyq. Sanaýly kúnde pýnktke 250 mln teńgeniń gýmanıtarlyq júgi jınaldy. 

- Sodan tasqyn sýdyń zardaby tıgen aýdandarǵa attandyńyzdar ǵoı?

- Aldymen Syrym aýdanyna jol tarttyq. 2 mln teńgeniń azyq-túligin tıegen eki júk kóligi aýdan ortalyǵy Jympıty aýylyna kirip kelgende, aldymyzdan kóńilsiz kórinistiń qarsy alǵany ras. Sý qaıtqan, biraq úılerdi búldirip ketipti. Sýǵa ezilgen, sógilgen, qıraǵan qabyrǵalar bir kún buryn ǵana shattyq ordasy bolyp turdy degendi oılasań júrek aýyrady. 

Azyq-túlikti Óleńti aýyly turǵyndaryna aıaqtaı júrip tarattyq. Birqatar júk «Syrym jastary» jastar ortalyǵynda ornalasqan gýmshtabqa tapsyryldy. Syrym aýdanyndaǵy eski qonaqúı úıinen aıyrylǵan turǵyndarǵa evakýatsııalyq pýnkt retinde usynylǵan eken. Ýaqytsha jaıdyń ózi jaıly bolýy tıis. Jergilikti bılik bólmelerde turyp jatqan halyq úshin ortaq asúı, ájethana, jýynatyn oryn daıyndamaq nıette eken. Qazaqstan halqy Assambleıasy tartynbaı, bul iske de úles qosyp, Oraldan Jympıtyǵa qurylys materıaldaryn jiberdi. 

Ári qaraı tasqyn sýdyń zalaly tıgen Qaratóbe, Terekti, Bórli, Báıterek aýdandaryna, qala halqy men saıajaı turǵyndaryna járdem jetkizildi.

- Oblys jurtshylyǵy, sonyń ishinde jastar Jaıyq ózeni boıynda ornalasqan Oral qalasy men eldi mekender tusynda bógetter turǵyzýǵa da jumyldy emes pe?

- Nesin aıtasyz, bıylǵy Jaıyq ózeniniń tasý ekpini orasan qatty, bárin jaıpap ótetindeı boldy ǵoı. Ásirese, Reseıdiń kórshiles Orsk, Orynbor qalasynyń edáýir bóligi sý astynda qaldy. Soǵan baılanysty Oralǵa qosa Jaıyqtyń boıynda ornalasqan tórt aýdannyń 84 eldi mekenin aman alyp qalý úshin tez arada bógetter salý mindeti turdy. Buǵan elimizdiń túkpir-túkpirinen tótenshe jaǵdaılar salasy qyzmetkerleri, áskerıler, jergilikti halyq jumyldyryldy. Erlikke tatıtyn erikti qyzmetke atsalysqandar az bolǵan joq. Qalyń qazaqpen birge Aq Jaıyq óńirinde Assambleıa ókilderi, etnomádenı birlestikterdiń músheleri, jalpy aıtqanda, «júzi basqa, júregi bar, túri basqa, tilegi bir» jandardyń tasqynǵa birliktiń arqasynda bóget qoıǵanyn aıtpaı ketsek, ádiletsizdik bolady. 

- Memlekettik tildi meńgerýdiń ózge ult ókilderi úshin artyqshylyǵy nede dep oılaısyz?

- Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev jýyrda Qazaqstan halqy Assambleıasynyń "Birlik. Jasampazdyq. Órleý" atty HHHІІІ sessııasynda sóılegen sózinde sý tasqyny kezinde bir kisideı jumylǵan barsha otandasymyzǵa alǵysyn aıta otyryp, jastardyń ıdeologııalyq tárbıesin aıryqsha nazarda ustaý qajettigin atap kórsetti. Sonymen qatar qazaq tili ýaqyt óte kele etnosaralyq qatynas tiline aınalatynyna senimdi ekendigin jetkizdi. Osyǵan oraı memlekettik tildi meńgergen ózge ult ókilderine qoldaý kórsetiletin bolady. Menińshe, bul óte durys baǵyt. Qazaq tilin jaqsy bilse, ol adamnyń tanym kókjıegi keńeıip, memleket quraýshy ulttyń qadir-qasıetin, ata dástúrin tolyq sezine túsetin bolady. Birlikke, baq-berekege bastar joldyń biri osy der edim.

- Sońǵy saýal, bıylǵy 1 mamyr merekesi nesimen erekshelenbekshi?

- Assambleıa hatshylyǵy 1 mamyrǵa aýqymdy shara josparlap jatqan joq. Sebebi, el tasqynnan áreń es jıyp jatyr. Qazaq halqy úshin jáne keń baıtaq mekenimizdi mekendegen barlyq ult ókilderi úshin tek 1 mamyr emes, barlyq kún birlik kúni bola bergeı!

Eske sala keteıik, budan buryn BQO-da mal shyǵyny boıynsha ótemaqy qalaı berilip jatyrǵanyn jazǵan bolatynbyz.