Elden zańsyz shyǵarylǵan aqshany qaıtarý úshin zańnamany jańartý qajet – sarapshy
«Halyqaralyq sharttar boıynsha Úkimetter deńgeıinde kelisken máseleler bolsa, kezeń-kezeńmen zańsyz shyǵarylǵan aqshany qaıtarý múmkin negizi. Biraq ol aqsha qandaı tásilmen shyǵarylǵan degen suraq bar. Bızneske salǵan aqsha retinde shetelde jumys istep jatqan kásiporyn bolsa onyń jóni bólek. Al eger Kıpr sııaqty elderdiń bankine salynǵan aqsha bolsa, onda tyńnan jol salyp, prıtsendent jasaý kerek bolady. ıAǵnı, bul úshin Úkimet basshysynyń nemese Prezıdenttiń jańa Jarlyǵy kerek sııaqty. Qylmystyq kodekske nemese Azamattyq kodekske osyndaı jańa bapttar engizý kerek», - deıdi quqyq salasynyń ardageri.
Sarapshy zańsyz shyǵarylyp ketken aqsha bir ǵana pármendi qujattyń kúshimen qaıta salmaıtynyn aıtty.
Ol úshin normatıvtik baza qaıtadan súzgiden ótip, zańsyz aqsha shyǵarýmen qatysty tyńǵylyqty pysyqtalýy qajet kórinedi.
«Eger aqsha aýdarý kezinde qylmystyq áreket bolsa, ıaǵnı túpki oıynda halyqtyń aqshasyn alyp ketý, basqa memlekettiń múddesine jumsaý bolǵany dáleldense, «ózimizge qarajat óte qajet bolǵan tusta syrtqa jumsady» degen negizben Azamattyq kodeks aıasynda da, Ákimshilik kodeks aıasynda da retteýge bolady.
Qysqartyp aıtqanda, bul máselemen quqyq qorǵaý organdary jumys isteýge qabiletti bolýy úshin Qylmystyq kodekste, Azamattyq kodekste, Ákimshilik kodekste retteıtin baptar bolýy kerek.
Qazirgi zańnamanyń dıspozıtsııasynda osy máseleni qozǵaıtyn baptar bar. Sol baptardyń jumys isteýin prokýrorlar qadaǵalap, quqyq qorǵaý organdaryna usynys tastap otyrýy qajet. Aqshany syrtqa zańsyz shyǵarý áreketi baıqalǵan kezde birden prokýratýra álgi kásiporynnyń basshysy boıynsha usynystar jasaýy kerek», - deıdi Dáýletkereı Rahmetýlın.
Jalpyulttyq qozǵalystyń jetekshisi zańsyz aýdarylǵan aqshany ustap otyrǵan qarjy uıymdarynyń da ózine túsken kapıtaldy ońaılyqpen jibere salmaıtynyn eske saldy.
«Baılyqty syrtqa tasý degen qazaqtyń minez-qulqynda buryn bolmaǵan ǵoı. Zańda mundaı áreketterdiń gıpotezasy bolady. Aqshany shyǵarýdaǵy túrpki maqsaty, qandaı iske, qandaı shottarǵa aýdarylǵany muqııat qadaǵalanýy kerek. Ol áreket qylmys pa, joq qylmysqa jatpaı ma degen máseleniń basyn ashyp, áreket ıesine shyǵý kerek.
«Siz mynadaı uıymmen jumys istepsiz. Sheteldik bankte osynsha aqshańyz bar eken. Qazirgideı qıyn jaǵdaıda sony elge ákelgenińiz durys» dep usynys jasalýy kerek. Ol usynysty oryndamaǵan jaǵdaıda qylmystyq qýdalaý, ákimshilik qýdalaý tetikteri iske qosylýy qajet. Tipti bolmasa azamattyq-quqyqtyq daý formatynda qaralýy shart.
Biz syrtqy qaryzymyz kóbeıip ketti dep júrmiz ǵoı. Sonyń kóbi jeke kompanııalardyń qaryzy. Onyń keıbirine memleket kepildik bergen degen sııaqty. Sheteldik bankterdiń baıý tásili jyldar boıy qalyptasqan. Qaltaly bıznesmenderdi, qaltaly tulǵalardy ózderine tartýdyń san túrli joldaryn qoldanady. Halyqaralyq bankter, qarjy uıymdary bul máselede jan-jaqty qarýlanǵan. Óz múddelerin óte saýatty qorǵaı alady.
Tipti keıbiri ózderine neǵurlym qaltaly adamdardy tartý úshin «Halyqaralyq sottar da aqshańyzdy qaıtarta almaıdy» degen sııaqty kepildikter beredi. Sondyqtan quqyqtyq organdar, depýtattar korpýsy sheteldik fırmalarmen jumys isteıtin azamattardyń áreketin ǵylymı negizde, qylmystyq quramyn tarazylap qaraýy kerek.
Offshordaǵy aqshany qaıtarý múmkindigi keremet bola qoımas. «Qaıtaryńdar» degen Jarlyq shyqqanyń ózinde sol azamattardyń sanasyna baılanysty. Olardyń basynda ne oı bar ekenin biz bilmeımiz», - dedi qoǵam qaıratkeri.