Elbasynyń jańa kitabyn oqý quraly retinde paıdalaný qajet - Erlan Sydyqov

ASTANA. QazAqparat - Elbasynyń «Táýelsizdik dáýiri» atty jańa kitaby - Qazaqstan jolynyń aınasy. Búgin atalǵan kitaptyń tusaýkeserinde L.N. Gýmılev atyndaǵy Eýrazııa ulttyq ýnıversıtetiniń rektory Erlan Sydyqov osylaı málim etti, dep habarlaıdy QazAqparat.

«Kópten kútken kitapqa búgin qol jetti. Bul eńbek osy otyrǵan árqaısymyzdyń, árbirimizdiń taǵdyrymyz týraly. Sonymen qatar, kitap elimizdiń shırek ǵasyrdaǵy bary men nary týraly, eńbegimiz ben eldigimiz jaıynda órbigen. Sondyqtan ony elimizdiń barsha azamattary bir kisideı oqyp shyǵýy kerek. Kitapty paraqtap, oı túıgen abzal. Óıtkeni bul kitap - Qazaqstan jolynyń aınasy. Elbasynyń erligi, aqyly, parasaty, tabandylyǵy, sheberligi, qajyr-qaıraty, meıirimi men tózimi, kóregendigi kórsetilgen», - dep atap ótti ǵalym.

Sonymen qatar, ol tusaýkeser aldynda biraz azamat osy kitapty oqý múmkindigine ıe bolǵanyn jetkizdi.

«Sondyqtan da bul kitap - tujyrymdamaly irgeli eńbek. Biz, tarıhshylar, shırek ǵasyrymyzdy baıyptaıtyn ári shynaıy baǵa beretin óreli eńbekti kútip júrgenbiz. Ony Elbasynyń jazýy elimiz úshin de, eldigimiz úshin de úlken oqıǵa dep bilemin. Bul eńbek jańa memleketti óz qolymen, óz bastamasymen turǵyzǵan asa iri tarıhı tulǵanyń ári jylnamasy, ári dáýirnamasy.

Prezıdent Táýelsizdiktiń eleń-alańynan bizdiń óz jolymyz bar dep málimdedi. Bul kitap Qazaqstan jolynyń kúndeligi, shejiresi. Maman retinde aıtarym, Elbasy Táýelsiz eldiń mártebeli tarıhyn kanondyq úlgide jazyp bergen. Tarıhty tulǵalar jasaıdy, tarıh tulǵalardy anyqtaıdy», - deıdi E. Sydyqov.

Osy oraıda ol memleket qurýdyń jón-josyǵyn da, teorııa-tájirıbesin de ǵylymı órede meńgergen Nursultan Ábishulynyń el tarıhyn jazýǵa tolyq moraldyq quqy bar ekenin qadap aıtty.

«Elbasy kitabynyń alǵashqy oqyrmany bolý men úshin jáne osy otyrǵan Sizder úshin zor mártebe dep bilemin. Osy oraıda ýnıversıtet basshysy, Tarıhshylardyń ulttyq kongresiniń tóraǵasy retinde tıisti usynystardy jasaımyn. Birinshiden, bul eńbekti oqý quraly retinde bilim júıesinde keńinen paıdalaný qajet. Ekinshiden, kitaptaǵy tujyrymdamaly oılar men mańyzdy faktiler boıynsha túrli mádenı-tanymdyq sharalar keshenin uıymdastyrýymyz qajet. Úshinshiden, bul kitap el tarıhyn, onyń deńgeıin tanytatyn eńbek bolǵandyqtan, tez arada BUU-nyń tilderine aýdaryp, bastyrtyp, álemge taratqanymyz jón. Tórtinshiden, tehnologııa dáýirinde bul kitapty tsıfrlyq júıege túsirip, túrli formatta nasıhattý kerek», - dep túıindedi sózin tarıhshy.