Elbasy Joldaýyn júzege asyrý basty mindet
Elbasynyyń Joldaýy ýaqyt talabyna beıimdele alatyn jospar bolyp tabylady. Qazaqstan kóptegen synaqtarǵa tótep berip, daǵdarystar tolqynyn bastan ótkizip, shynyǵyp jáne nyǵaıdy, tabysty ekonomıkalyq damý qarqynyna qol jetkizdi.
Al qazir jappaı qamtý sıpatyna ıe jańa jahandyq daǵdarys alańynda turǵanymyzdy Elbasy atap kórsetti. Olar: álemdik naryqtyń turaqsyzdyǵy, álemniń barlyq ekonomıkalarynda da ekonomıkalyq ósimniń baıaýlaýynyń baıqalýy, munaıdan túsetin sýpertabystardyń bolmaýy, jahandyq ekonomıkanyń saıası faktorlardyń qysymyn sezinip, álemniń turaqsyz bola túsýi. Bul jaǵdaı Qazaqstannyń daǵdarysqa qarsy múmkindikterin jasaqtaýǵa ákelý qajettigin alǵa tartyp otyr. Osy kezge deıin Qazaqstan óz damýyn josparlaǵany bárimizge málim. Ol «Qazaqstan - 2030» Strategııasynan bastaý alady jáne «Nurly Jol» Memlekettik ınfraqurylymdyq damý baǵdarlamasy men «5 ınstıtýttyq reformany júzege asyrý boıynsha 100 naqty qadam» Ult Josparynan odan ári jalǵasyn tabady. Parlament Ult Josparyn zańnamalyq qamtamasyz etý úshin 80-nen astam zań qabyldady. Olar 2016 jyldyń 1 qańtarynan jumys isteı bastady jáne óz jemisin beredi dep senemiz. Sebebi Dúnıejúzilik bank pen Azııa damý banki Qazaqstan úshin 2016 jylǵa joǵary ekonomıkalyq ósý qarqynyn boljap otyr. Sondaı-aq «Qazaqstan - 2050» Strategııasyn júzege asyrýda, tipti, jahandyq daǵdarystyń teris yqpalyna qaramastan, orasan zor nátıjelerge qol jetkizdik. Birinshiden, Davos ekonomıkalyq forýmynyń Jahandyq básekege qabilettilik ındeksi kórsetkishi boıynsha Qazaqstan álemde 42-shi orynǵa ıe boldy. Ekinshiden, bıznes úshin barynsha qolaıly jaǵdaılar jasaıtyn elderdiń álemdik reıtınginde Qazaqstan 41-shi pozıtsııany ıelendi. Úshinshiden, Qazaqstan Dúnıejúzilik saýda uıymynyń zańdy túrdegi tolyqqandy múshesi boldy. Qazaqstannyń DSU-ǵa ótýi bizdiń eksporttaýshylarymyz úshin de, ekonomıkamyzdyń sheshýshi sektorlaryna keletin sheteldik ınvestorlar úshin de jańa múmkindikter ashatynyn Elbasy erekshe atap kórsetti.
Bizdiń daǵdarysqa qarsy basty strategııamyz úsh qarapaıym, biraq mańyzdy - ósim, reformalar, damý uǵymdarymen úndes. Birinshisi - ósim, eń aldymen, ekonomıkalyq ósim. Qazaqstannyń álemniń neǵurlym damyǵan otyzdyǵyna enýin qamtamasyz etetin ekonomıkalyq ósimge qarqyn beretin jeke bastamalardy damyta otyryp, ósimniń jańa ishki kózderin ashý mindetin qoıdy. Ekinshi - ekonomıkanyń, qoǵam men memlekettiń turaqtylyǵyn qamtamasyz etetin reformalar. «100 naqty qadam» Ult Josparyn júzege asyra otyryp, memlekettik jáne korporatıvtik menedjmentti, qarjy jáne fıskaldyq sektorlardy neǵurlym tereńirek reformalaý qajettigi kórsetildi. Úshinshi - damý. Bul jerdegi basty faktor - HHІ ǵasyrda qoǵamnyń barlyq salalaryn úzdiksiz jańǵyrtý. Mundaı aýqymdy strategııalyq baǵdarlamalar kóp jaǵdaıda saıası-ekonomıkalyq daǵdarys jaǵdaıynda qoǵamdy bir ıdeıa tóńireginde toptastyrý maqsatynda qabyldanyp jatady. 2016 jyldyń 1 qańtarynan bastap bilim berý salasy qyzmetkerleriniń eńbekaqysyn ortasha alǵanda - 29 paıyzǵa deıin kóterilýi bilim salasyndaǵy qyzmetkerler aldyna úlken mindetter qoıǵany anyq. Elbasy 2016 jyldan Ult Jospary sheńberinde qabyldanǵan jańa zańdar jumys isteı bastaıtynyn atap kórsetken bolatyn. Bizdiń mindet sol zańdardy, ózgeristi halyqqa túsindirý, rýhanı deńgeıiniń kóterilýine jumystaný, bilim berý salasyndaǵy jańa ınnovatsııalardy jetildirý.
El tarıhyna jańa betburystar ákeletin bul Joldaýda Elbasy: «Búgingi ahýal - bizdiń jetistikterimizdi synǵa salyp, eldigimizdi shyńdaı túsetin ýaqyt tezi. Jaýapty sátte birligimizdi saqtap, elimizdiń ıgiligi úshin aıanbaı ter tógýimiz kerek. Birimiz - bárimiz úshin, bárimiz - birimiz úshin degen qaǵıdany ustanyp, eńbek etýge tıispiz. Bizdiń maqsatymyz - eli baqytty, jeri gúldengen qasıetti otanymyz Qazaqstandy «Máńgilik El» etý» dep, el úshin asa jaýapty sátte birliktiń saqtalýy mańyzdy ekenin, sondaı-aq barsha qoǵam el ıgiligi úshin aıanbaı ter tógý qajettiligin atap ótti.
Máńgilik el qurý - ıadrosyz álem úshin, terrorızm men ekstremızmge qarsy kúreste birlikke shaqyrý. Elbasynyń osy maqsattaǵy naqty jospary «HHІ ǵasyr. Soǵyssyz álem» atty manıfestinde jarııalanǵan bolatyn. Nursultan Nazarbaev bul manıfesti Vashıngtonda ótken ıadrolyq qaýipsizdik jónindegi sammıtte jarııalaǵan bolatyn. Álem elderi aldynda Qazaq eliniń soǵyssyz álemdi qalyptastyrýdaǵy taǵy da bir qadamymen moıyndatty. Elbasy manıfestiniń Birikken Ulttar Uıymynyń resmı qujaty mártebesine ıe bolýy da Máńgilik El bolýǵa talpynǵan Qazaq elin álem moıyndaǵanynyń kórinisi desek, artyq aıtqandyq bolmas.
Máńgilik El ıdeıasy - bolashaqqa bastar jol. Baǵytyn kórsetý bólek te, al ony áreketke aınaldyrý úshin kúsh kerek. Ol kúsh - bilimdi urpaq quzyrynda. Elbasynyń, jalpy halyqtyń da úmit kútetini - bolashaq jalyndy jastar. Abylaı ańsaǵan, Kenesary kóksegen, Mahambet maqsat tutqan beıbit ómir, ashyq aspanǵa qol jetkizgen tusta kók týymyzdy kókte jelbiretý - ár azamattyń perzenttik paryzy. Osy oraıda Elbasymyz: «Sheberliktiń shyńyna jete bilseńder mamandyqtyń bári jaqsy. Qazir tehnıkalyq mamandyqtardyń, ǵylym men ınnovatsııanyń kúni týǵan zaman. Erinbeı eńbek etken, talmaı ǵylym izdegen, jalyqpaı tehnıka meńgergen adam ozady. Biz júzege asyryp jatqan túbegeıli reformalar men atqaryp jatqan qyrýar isterdiń bári sender úshin, bolashaq úshin jasalýda» dep jastarǵa senim bildirip, jańa bastamalarǵa rýh berdi. Bul jastarǵa berilgen úlken múmkindik, ıaǵnı Joldaýdyń «Tehnıkalyq kadrlardy daıarlaý júıesin damytý Qazaqstan ekonomıkasynyń ınnovatsııalyq áleýetin arttyrý boıynsha qadam» atty úshinshi bóliminde: tehnıkalyq kadrlar daıarlaý máselelerin barynsha damytý, Germanııa, Kanada, Avstralııa jáne Sıngapýrmen birlesip kadrlar daıarlaý boıynsha ortalyqtar qurý. Bul ortalyqtar búkil el úshin tehnıkalyq jáne kásiptik bilim berý júıesiniń modeline aınalýy kerek ekenin jáne smart-tehnologtar, jasandy ıntellekt, kıberfızıkalyq júıeler ıntegratsııasy, bolashaq energııasy, jobalaý jáne ınjenırıng salasynda quzyrlylyqty damytý degen tapsyrmalar usynyp, bolashaqqa bastar máselelerdi kóterdi.
Qazaq halqynda «úmitti aqtaý» degen jaqsy uǵym bar, ol qanǵa da sińgen qasıet. Barsha qazaq halqy jastar dep úmit artyp otyrǵan shaqta, árbir azamat jumyla eńbek etse, ortaq múddege qol jetkizýdiń negizgi baǵdary bolary aıqyn.