Elbasy jáne Túrkistan

NUR-SULTAN. QazAqparat – Egemen Qazaqstan gazeti Ǵalymjan Elshibaıdyń «Elbasy jáne Túrkistan» maqalasyn jarııalady. «QazAqparat» HAA oqyrmanǵa materıaldyq tolyq nusqasyn usynady.

Qazaq eli Táýelsizdiginiń otyz jylǵa jýyq ýaqyt ishinde Qazaqstannyń Tuńǵysh Prezı­denti – Elbasy Nursultan Nazarbaevtyń ıdeıasy kıeli Túrkistannyń jandana túsýi­ne, búgingideı aýqymdy isterdiń atqarylýyna negiz boldy. Iá, osydan úsh jyldaı ýaqyt buryn Elbasy N.Nazarbaevtyń Jarlyǵymen Túrkistan oblysynyń dúnıege kelip, Túrkistan qalasynyń oblys ortalyǵyna aınalýy túrki áleminde tarıhı oqıǵaǵa balanýda.

Jibek jolyndaǵy eń kóne sha­har­lardyń biri Túrkistan búgin­de, ınfraqurylymy damyǵan, mádenı ortalyqtary kóz tartatyn jasyl jelekti, kórikti qalaǵa aınalyp keledi. Túrkistanǵa alǵash qadam bas­qan adam qalanyń ózine tán erek­she aýrasyn, qasıetin sezinedi, Q.A.ıAsaýı kesenesi men oǵan qatar jat­qan tarıhı oryndar ózgeshe bir syrly álemge, oqshaý ortaǵa jete­leıdi. Osyndaı tarıhı, rýhanı bol­­mysy bólek, Túrki dúnıesiniń rý­ha­­nı tiregi Túrkistanda kúni erteń túrkitildes memleketter bas­shy­larynyń sammıti álemdegi pande­mııa­lyq jaǵdaıǵa baılanysty onlaın rejimde ótpek.

Elbasynyń «Aman bolsaq, 2-3 jyldyń ishinde Túrkistan jaı­nap, basqa qala bolyp, eńsesi kóteri­lip, bárimizdiń qýanyshy­myzǵa ósip órkendeıtin bolady», degen sózi aqıqatqa aınaldy. Kıeli qala kóp ózgerdi, el maq­­tany­shy­na aı­­nalatyn irgeli nysan­­dar boı kóterip, qarqyndy qury­lys jal­­­ǵasýda. Búginde Túrki­stan tur­ǵyn­­darynyń tur­mys-tir­shi­li­gin­de, qo­ǵam ómirine kóz­qara­syn­da oń ózgeris kóp. Az ýaqyt­ta jańa sha­ǵyn aýdan boı kóter­di, kóne shahar kórkeıip, abat­tan­dyryldy. Oblys ortaly­ǵy­nyń damýy aýdandarǵa oń yqpa­lyn tıgizdi. Óńirde aýyl sharýa­shy­lyǵynda tyń bastamalar qol­ǵa alynyp, az qamtamasyz etilgen tur­ǵyndardy áleýmettik qoldaý baǵy­tyndaǵy tyń baǵdar­lama júzege asyryldy.

Túrkistan rýhanııatqa oń yqpal etip, kásipkerliktiń damýyna jol ashty jáne ultty uıystyratyn mekenge aınalyp keledi. Elbasy Jarlyǵy eki birdeı qalanyń qaıta túleýine, jańa aýdannyń qurylýyna múmkindik berdi. Jalpy, óńir halqy musylman álemi qasıetti sanaǵan Túrkistannyń ekinshi tynysynyń ashylýyn ǵasyrdyń jaǵymdy jańalyǵyna balap, Elbasy tarıhı sheshimdi der kezinde qabyldaǵanyn aıtýda.

Ortalyq Azııa men Turan dalasyndaǵy eń kóne qala Túrkistan Qazaq handyǵynyń astanasy bolǵany málim. Tarıhı derekterge kóz júgirtsek, munda san márte ulty­myzdyń taǵdyry talqylanyp, túrli sheshim qabyldanǵan. Qalanyń irgetasy V-VІ ǵa­syrlarda qalanyp, ataýy birneshe ret aýys­ty, birneshe ret irgesi sógilip, bir­neshe ret qaıta túledi. Qazaqtyń tarıhy, Qazaqstannyń tarıhy Túrkistannan bas­ta­lady desek te qatelespeımiz. Búginde Túrkistan elimizdiń tarıhy men mádenıeti baı, adam­dardyń rýhanı kúsh jınaýǵa kele­tin orny. Oblys ortalyǵyna aınalǵan qa­la­­da týrızm klasteriniń basym baǵy­ty, kólik ınfraqurylymy qolaıly jol­ǵa qoıylǵan.

Halyqaralyq kólik magıstrali­niń jelisinde ornalasqan kóne shahardyń jańarýy halyqtyń izgi nıet-tileginen týyndaǵan ózgeris. Iá, zamany týyp, oblys ortalyǵyna aınalǵan qasterli shahar endi ultymyzdyń rýhyn kóteretin keleshegi kemel Túrkistanǵa aınalýda. Búgingi qar­qyndy qurylys, salynǵan ınvestıtsııa eldiń ıgiligi úshin atqarylyp jatqan dúnıe ekeni málim. Al Elbasynyń tarıhı sheshimi shejireli shahardyń damýyna tyń serpin berdi. Elbasynyń Túrkistanǵa erekshe mártebe berý týraly sheshimi kezdeısoq emestigin, ejelgi qalanyń jańǵyrýy men jańarýy damý jolymyzdyń durystyǵyn kórsetetinin aıtqan Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev aldaǵy jumystary týraly jáne qoǵamdy tolǵandyrǵan máse­lelerdi sheshýge baılanysty oıyn dál osy Túrkistanda bólisken bolatyn.

Túrkistan qalasyn damytýǵa jáne ob­lystyń keleshegin qalyptastyrýǵa baǵyt­talǵan zań men qaýlylar qabyldandy. Al oblysty damytýdyń 2024 jylǵa deıingi áleýmettik-ekonomıkalyq bas josparyna saı 5 jylǵa 1 trln 236 mlrd teńge bólindi. Elbasy Nursultan Nazarbaev Túrkistan turǵyndarymen kezdesýinde: «Táýelsizdik alǵannan soń Túrkistandy astana retinde qarastyrdym. Biraq ózderińiz biletindeı, jaǵdaı buǵan jol bermedi. Búgin bul qala oblys ortalyǵyna aınaldy, shahardy jandandyrý jumystary júrgizilýde. Bar­lyq josparlanǵan nysandardyń qury­lysy aıaq­talǵannan keıin biz týrısterdiń kó­be­ıýin kútemiz. Sonymen qatar qosymsha ju­mys oryndary ashylady. Munyń bári bizdiń halqymyzdyń ómir súrý deń­geıi­ne oń áser etedi», degen bolatyn. El­ba­sy­­nyń Túrkistan qalasynda ákim­shi­­lik-is­kerlik ortalyqtyń kapsýlasyn sal­­ǵan tarıhı sátke arnap ornatylǵan es­­kert­­kish tasbelgige jazǵan «Kóne Túrki­stan jańa Qazaqstannyń shyraıly sha­hary­na aınalady» degen sózi de qazir aqı­qat­qa aınalyp keledi.

Sondaı-aq 2018 jyly 29 qyr­kúıekte Túrkistanǵa Úki­met bas­shy­sy­nan bastap, mınıstrler men el­degi al­paýyt kompanııalardyń je­tek­shi­lerin de, sheteldik ınvestorlardy da erte kelgen Elbasy «Túrkistan qala­syn túr­ki áleminiń mádenı-rýhanı orta­lyǵy retin­de damytý boıynsha bas jospar­dyń tu­jy­rym­da­masyn maquldaý» jáne «TURKISTAN» arnaıy ekonomıkalyq aımaǵyn qurý týraly» Jarlyqtarǵa qol qoı­dy. Túr­kistan qalasynda arna­ıy má­ji­lis ótkizip, elimizdegi alpaýyt kom­­pa­­­nııa­­lar men el Úkimetine Túrkis­tan­­dy d­a­­my­týǵa úles qosý jóninde tapsyr­ma ber­­di.

Oblys ákimdikteri men iri kom­pa­­nııa­­­larǵa 26 nysandy salý min­deti júk­­tel­­se, ótken jyldyń ózinde birqa­tary­­­nyń qu­­ry­lysy aıaqtalyp úlgerdi. Túr­ki­­stan­­­nyń ıdeologııalyq baǵyty da jurt­shy­lyq­qa jarııa etildi. Óńir basshysy oblystyq máslıhattyń ses­sııa­syn­da ıdeologııalyq ustanymnyń birinshi basymdyǵyna sáıkes qalaǵa kelgen árbir adam kúlli Qazaq memleketiniń basynan ót­ken tarıhı oqıǵalardan maǵlumat alatyndaı bolýy tıis ekenin naqtylady. Ekin­shi, ıdeologııalyq baǵyt boıynsha Túr­­ki­­standa qolóner ortalyǵy salyndy. Al­­­­daǵy ýaqytta qazaq halqynyń umyt qal­ǵan qol­óneri men zergerlik óneri, ult­tyq qun­­­­dy­­lyqtary men kásip túrleri qaıta jan­­­­danyp, iri kásiporyndar ashylady. Úshin­­­­shi­­d­en, Túrkistan órkenıet, saýda jáne ón­­­diris ortalyǵy retinde damıdy. To­­ǵyz jol­­dyń torabynda ornalasqan iri saý­­da or­­ta­­lyǵy bolǵan shahardy óner, týrızm or­­t­a­­­lyǵyna aınaldyrýdyń keshendi tetik­­teri da­­ıy­n­daldy. Tórtinshiden, «Qoja Ah­met ıAsaýı – rýhanı tulǵa» baǵyty boıyn­sha da Túrki­stan­da respýblıkalyq jáne ha­lyq­ara­lyq deńgeıdegi is-sharalar qolǵa alyndy.

Elimiz egemendi memleket retinde eńse­sin tiktep jatqan jaýapty kezeńde Elbasy N.Nazarbaev Túrkistan qalasynyń abyroıyn asqaqtatar, kúlli túrki jurty­nyń basyn qosýǵa baǵyttalǵan jobalardy bekitti. Sonymen qatar keseneniń kórik-kelbetin qalpyna keltirýge kúsh jumyldyryp, 2000 jyly Túrki­stan qalasynyń 1500 jyldyq me­reı­toıyn ıÝNESKO deńgeıinde atap ótýge barlyq jaǵdaıdy jasady. Pre­zı­­dent­tiń Áziret Sultan kesenesine ja­sa­ǵan qamqorlyǵynyń arqasynda, «Máde­nı mura» baǵdarlamasynyń aıasynda kóne shahardyń shynaıy shejiresin aıqyn­daý qolǵa alyndy. Jalpy, búginde sarap­shylar Qazaqstan Respýblıkasynyń Tuń­ǵysh Prezıdenti – Elbasy Nursultan Nazar­baev­tyń Túrkistan qalasyn oblys ortalyǵy retin­de tanyp, oǵan mártebe berý arqyly halyq­aralyq deńgeıde nasıhattaýy keshe kóterilgen taqyryp emes ekenin aıtýda. Sebebi «Túrkistan ıdeıasy» alǵash el astanasyn bekitý kezinde paıda bolǵan. Túrkistandy qaıta jańǵyrtý, oblystyq deńgeıde mártebesin kóterý, búkil túrki halyqtary arasyn­da ortaq másele retinde qarastyrý, osy­nyń bári delik kóne qalaǵa degen erekshe kózqarastyń aıasynda jasalyp jatqan aýqymdy ári mańyzdy sharalardyń biri.

Elbasy halyqaralyq bıik saıası forýmdarda, óńirlik mańyzdy jıyndarda bolsyn Túrkistan muratyn bir sát te esten shyǵarǵan emes. Mysaly, Ázer­baı­­jan eliniń astanasy Baký qalasynda ót­ken túrkitildes memleketter­diń ynty­maq­tastyǵy keńesiniń jetinshi otyrysynda Elbasy eki usynysty ortaǵa salǵan bolatyn: birinshiden, «Túrki keleshegi – 2040» baǵdarlamasyn ázirleý. Bul qujatqa túrkitildes qoǵamdastyqtyń uzaq merzimdi maqsattary men oǵan qol jetkizý joldary engizilýi tıis. Osylaısha túrkitildes memleketter úshin syrtqy saıasat pen «jumsaq kúsh» saıasaty, saýda jáne tranzıt, týrızm jáne ınvestıtsııa, energetıka men jasyl ekonomıka, shaǵyn jáne orta bıznes sııaqty basym baǵyttardaǵy yntymaqtastyqty nyǵaıtýǵa aıtarlyqtaı serpin beriledi. Sonymen qatar Elbasy osy otyrysta Túrki áleminiń besigi – Túrkistan qalasyn damytý, onyń mańyzdylyǵy týraly aıtyp ótti.

Al Túrkistan qalasyna kezekti ju­­mys sapary barysynda Tuńǵysh Prezı­dent halyqpen kezdesýinde kóne shahar­dyń erteńine de toqtaldy. «Osydan birneshe jyl buryn Túrkistannyń 1500 jyldyǵyn atap ótemiz dep biraz sharýany atqarǵan edik. Sonda osy alańda kezdesip, sóıleskenbiz. Sol kezde Túrkistan ortalyq bolady dep aıtqanmyn. Minekeı, byltyr Túrkistan oblys ortalyǵy bolady degen Jarlyqqa qol qoıdym. Elimizde Almaty, Nur-Sultan jáne Shymkent – bir mıllıon turǵyny bar qalalar qatarynda. Bola­shaqta osyndaı úlken qalalarda eko­nomıka, mádenıet – barlyǵy ósip-órken­deı beredi. Aldaǵy ýaqytta mıllıon tur­ǵyny bar qalalar sany taǵy artady. Búgin shahardy jandandyrý jumystary júr­gizilýde. Túrkistan – túrki áleminiń besigi. Baýyrlas túrki memleketteri de biz­ge kómektesedi dep senemin. Túrkistan shahary aldaǵy ýaqytta iri megapolıske aınalady», dedi Nursultan Nazarbaev. Sondaı-aq týrızmniń damı túsetinine se­nim bildirip, oblys ortalyǵynyń qury­lysy men jandanýyna atsalysyp jat­qan barsha jurtqa alǵysyn jetkizdi. «Birin­shi kezeńde 175 nysannyń qury­ly­sy josparlanǵan. Bul protseske elimiz­diń barlyq óńirleri qatysyp jatyr. Jumys­tyń qandaı qarqynmen atqarylyp jat­qanyn kórip otyrsyzdar. Bolashaqta ádemi qala bolady, halyq sany ósedi. Qazir qala turǵyndarynyń sany 170 myń bolsa, menińshe az ýaqyttyń ishinde jarty mıllıonǵa jetedi. Keıin odan saıyn kóbeıedi dep oılaımyn», dedi Elbasy.

ıÝNESKO deńgeıinde atalyp ótilgen qasıetti Túrkistannyń mereıtoıy el jadyn­da. Jańa ǵasyr basynda záýlim qury­lystar boı túzedi. Kóshe, aıaqjoldar retke keltirildi. Elbasy Nursultan Nazar­baev bas bolǵan shyn mánindegi tarıhı ıgi iske halqymyzdyń janashyr azamattary bir kisideı atsalysty. Oblys, aýdan, qala basshylary naqty kómek kórsetti. Sol 2000 jyly Túrkistannyń 1500 jyldyq saltanatyna qatysqan Qazaqstannyń halyq sýretshisi Sahı Romanov aqparat quraldaryna bergen suhbatynda: «Qala­nyń qysqa ýaqytta jóndelip, kesene­niń qal­pyna kel­tirilgenine, eń bastysy, Q.A.ıAsaýı rý­hyn qasterleý atmosferasy saq­tal­ǵany­na qaıran qaldym. Túrkistan daıar­­lyǵy – Elbasy N.Nazarbaevtyń óz eliniń halqy men tarıhyna, dástúri men mádenıetine degen ystyq yqylasynyń jarqyn beınesi», dedi. Osylaısha, joǵary deńgeıde ótkizilgen mereıtoıdan keıin de Elbasy Túrkistannyń damýyn nazardan tys qaldyrmady. Jańa áleýmettik nysandar qurylysy jalǵasyn tapty. Mysaly, N.Nazarbaevtyń qoldaýymen 2002 jyly Túrkistan qalasynda Bekzat Sattarhanov atyndaǵy sport kesheni salyndy. Elbasy sporttyq-saýyqtyrý kesheniniń ashylý rásimine qatysty. Búginde atalǵan nysan jas sportshylardyń sheberligin shyń­daýyna qyzmet etýde. Sondaı-aq Tuń­ǵysh Prezıdent túrkitildes memleket basshylarymen Túrkistanda kezdesý ótkizip otyrdy. Elbasynyń Jarlyǵymen 1991 jyly 6 maýsymda Túrkistan Memlekettik ýnıversıteti shańyraq kóterip, oǵan uly oıshyl-aqyn, alǵashqy túrik-ıslam sopysy Qoja Ahmet ıAsaýıdiń esimi berilýi tek elimizde ǵana emes, búkil túrki dúnıesinde tarıhı oqıǵa boldy. Prezıdenttiń ózi kótergen ıdeıa Túrkistannyń uly qasıeti­niń jandana túsýine negiz boldy. Qasıetti qalanyń jasaryp-jańǵyrýynda, ósip-órkendeýi kezinde Elbasynyń ózi úkili úmitpen ashqan Halyqaralyq qazaq-túrik ýnıversıteti erekshe ról atqaryp otyrǵanyn eshkim joqqa shyǵara almas. Bilim ordasy kúlli túrki halyqtarynyń bilimi men ǵylymynyń, mádenıetiniń altyn besigine aınaldy.

Tuńǵysh Prezıdent táýel­sizdik alǵan alǵashqy jyldardan bas­tap Túrkistandy qaıta túletý ıdeıasyn kóterip, ony júzege asyrýǵa den qoı­ǵan­dyǵy­nyń aıqyn bir dáleli – ýnıversı­tet­­tiń ashylyp, oǵan halyqaralyq márte­be­niń berilýi. Elbasynyń abyroı-bedeli arqasynda Túrkııadan qomaqty qarjy tar­tyl­dy. Túrki álemindegi tuńǵysh ha­lyq­aralyq ýnıversıtettiń ashylý saltanatynda Elbasy: «Keleshekte bul Túrki ha­lyqtaryna ortaq oqý ornyna aınalady. Túrkistandy osy ýnıversıtet órkenıet bıi­gine kóterýge tıisti», degen úlken min­det júktedi. Ýnıversıtet ashylǵan ýaqyt­tan bastap, oqý ordasynyń tynys-tirshi­ligi, damý barysy Elbasy nazarynan tys qalǵan emes. Qasıetti qalaǵa jasaǵan saparlarynyń barlyǵynda ýnıversıtetke arnaıy at basyn buryp otyrdy.

Sondaı issaparlardyń birinde, 2002 jyly ýnıversıtet qabyrǵasynda ótken Dúnıe júzi qazaqtarynyń ІІ quryltaıynda Nursultan Nazarbaev: «Qasıetti qalanyń jasaryp-jańǵyrýyna, ósip-órkendeýine Qoja Ahmet ıAsaýı atyndaǵy Halyqaralyq qazaq-túrik ýnıversıtetiniń zor ról at­qa­ryp otyrǵandyǵyn rızashylyqpen aı­ta­myn. Bul bilim ordasy Qazaq eli táýelsiz­diginiń sımvolyna, Qazaqstan men Túrkııa dostastyǵynyń, bilim men má­de­nıeti­niń altyn besigine aınaldy. Ýnı­ver­sıtet qysqa merzimde Qazaq­stan ǵana emes, Ortalyq Azııadaǵy eń iri oqý oryn­­darynyń qataryna qosyldy. Rýhanı astana – Túrkistanda shańyraq kóter­gen túrik halyqtarynyń ortaq oqý orny – Halyq­aralyq ýnıversıtettiń qabyrǵa­sy­nan túlep ushqan jastardyń halyqtar ynty­maǵy, bereke-birligi jolynda qyz­met etip, birigý kezeńi aıaqtalyp kele jat­qan túrik dúnıesin qalyptastyrýǵa laıyq­ty úles qosatyndyqtaryna kámil senemin!», degen edi. Qazir Qoja Ahmet ıAsaýı atyndaǵy HQTÝ tek respýblıka ǵana emes, Ortalyq Azııadaǵy iri oqý oryn­darynyń birinen sanalady.

Túrki­stan­daǵy halyqaralyq Týrızm jáne meımandostyq ýnıversıteti de Tuń­ǵysh Prezıdent bastamasymen jańadan ashyl­ǵan. Qazaqstannyń barlyq óńirinen alty júz­ge jýyq stýdent oqıdy. «Týrıstik kom­panııalarmen, ákimshilik, kásipkerlik qu­ry­lymdarmen tyǵyz baılanysta jumys is­teýdemiz. Ýnıversıtet bastamasymen 1100 polıtsııa qyzmetkerine izgilik, ishki má­de­­nıet, meımandostyq dáristerin oqy­typ jatyr­­myz», deıdi oqý ornynyń rek­tory Maın­ur Myrzamádıeva. HTMÝ álem­niń jıyr­ma shaqty elimen kelisimshart jasas­qan. Stýdentter Germanııa, Túrkııa, Fran­tsııa, Birikken Arab Ámirlikteri, Grekııa sııaqty memleketterde tájirıbeden ótedi. Bıyl­ǵy kúzde 800 stýdent qabyl­danbaqshy.

Túrkistan dese eleń etpeıtin musylman qaýymy joq. Óziniń «Danalyq kitabymen» álemge tanylǵan áýlıe Qoja Ahmet ıAsaýı­­diń esimin Túrkistannan nemese ker­i­­sin­­she Túrkistandy ıAsaýıden ajyratyp qaraý da múmkin emes. Qoja Ahmet ıAsaýı Túrkistanǵa turaqtap, sopylyq ıdeıa­­laryn ýaǵyzdaǵan ıslam dininiń asa iri, kór­­nekti ókili boldy. Ony rýhanı kósem sanaǵan musylmandar toǵyz júz jyl­­dan beri onyń ilimimen birge jasap keledi. Bul jóninde Qazaq eliniń Tuńǵysh Prezı­­denti Nursultan Nazarbaev «Tarıh tol­qy­nynda» atty kitabynda bylaı dep jazady: «HІ ǵasyr Túrkistannan taraǵan asa qýatty rýhanı sáýlemen nurlanǵan túrkilerdiń tuńǵysh sopysy – Qoja Ahmet ıAsaýı 1093 jyly týǵan. Ol negizin qalaǵan ıslamnyń tylsym qupııasy – sopylyqtyń (sýfızm) qarapaıym halyqtyq nusqasy tez ýaqytta Qazaqstannyń soltústigi men shy­ǵy­syna deıin tarady.

Qoja Ahmet ıAsaýı Ortalyq Azııadaǵy, onyń ishin­de Qazaq­standa da, barlyq túrki halyq­taryna ulttyq rýhanı ilim júıesin órnek­tep berdi. Túrki halyqtaryna ıslamdy taratý isiniń basy ǵana emes, sonymen birge Táńirge tabynýshylyq pen ıslam mádenıetteriniń ózara yqpal etý úrdisi de Qoja Ahmet ıAsaýı esimimen baılanysty. Túrkilerdiń ómirlik, praktıkalyq fılosofııasyn qalyptastyrǵan saldar retinde ıAsaýınamada táńirshildik elementteri ózderiniń maǵynasyn saqtap qaldy. Naq osy ıAsaýı ilimi arqyly ıslam qazaqtardyń rýhanı ómir saltyna aınaldy da, keıingi segiz ǵasyrdyń ón boıynda solardy jebep keldi. Qazaq handyǵy men qazaq halqy qurylǵanda, solardyń bastaý bulaǵynda osy ilim turdy. Eger qazaqtardyń rýhanı tarıhy jazyla qalsa, Qoja Ahmet ıAsaýıdiń hıkmetteri («Danalyq sózderi») sózsiz onyń bir bóligi bolyp kirýge tıis. ıAsaýıdiń ustazy Arystan babtyń Otyrar­daǵy men Qoja Ahmet ıAsaýıdiń Túrkistandaǵy keseneleri – qazaqtardyń ulttyq rýhanııatynyń asa mańyzdy orta­lyq­tary. Q.A.ıAsaýı kesenesi qazaq mem­leket­tiginiń nysanyna aınalyp, keıin­gi ýaqytta jalpyulttyq zııarat-qorym (panteon) qyzmetin atqardy. Qazaq halqynyń uly perzentteriniń múrdeleri osy jerde saqtaýly. Sondyqtan osynaý tamasha eskertkishti qalpyna keltirip, bas birik­tirer ortaq kindikke búkil ulttyń nazaryn aýdaryp otyrǵanymyz durys».

Elbasy erekshe mán berip, mártebesin ósirgen Túrki­­­stan­dy abattandyrý, kórkeıtý baǵy­tyn­da aýqym­dy jumystar atqaryldy. Tarıhı sha­har­­dyń 2050 jylǵa deıingi Bas jospary be­­ki­t­ildi. Aldaǵy ýaqytta damý jos­pa­ry bo­­ıyn­sha Túrkistan halyqaralyq deń­­geı­degi qalanyń qataryna qosylmaq, ıaǵnı álemniń Ystanbul, Rım, Ierýsalım shahar­lary­nyń deńgeıine jetkizý josparlanyp otyr.

Iá, ol jospardyń júzege asary kúmán­siz. Olaı deıtinimiz kıeli qala eki-úsh jyl­dyń ishinde qarqyndy damydy. Kóp­te­gen nysannyń qurylysy bastalyp, birqatary paıdalanýǵa berildi. Mysaly, ákimshilik-iskerlik ortalyǵynda oblystyq ákimdik, basqarmalar, departamentter ǵımarattary, Nur-Sultan alańy, Kongress-Holl, «Alataý-Media» ortalyǵy, Oqýshylar sa­raıy, Ortalyq stadıon, basseıni bar sport kesheni, Olımpıadalyq rezerv mek­tebi, Halyqqa qyzmet etý ortalyǵy, Mýzy­ka mektebi, qalalyq saıabaq, Tsıfrly keńse iske qosylǵan. Bul nysandardyń salynýyna «Samuryq-Qazyna» AQ, Nur-Sultan, Almaty qalalary, Almaty, Aqmola, Qaraǵandy, Soltústik Qazaqstan, Pavlodar, Batys Qazaqstan oblystary, Petroleum Operating kompanııasy aıryqsha atsalysqanyn aıta ketelik. «Alataý-Media» ortalyǵynda «Túrkistan» telearnasy, tórt basylymnyń redaktsııalary, respýblıkalyq negizgi telearnalardyń tilshiler qosyndary ornalaspaq. Ulystyń uly kúni áz Naýryz qarsańynda Turkistan telearnasy «Otaý TV» ulttyq spýtnıktik jelisi jáne kabeldik jeliler arqyly qalyń kórermenge jol tartty. Elbasy Nursultan Nazarbaevtyń tapsyrmasy boıynsha qurylǵan halyqaralyq Turkistan telearnasy túrkitildes memleketterdiń aqparat keńistiginde 3 tilde habar taratatyn arna bolmaq.

Al rýhanı-mádenı orta­lyqta – Shyǵys monshasy, mýzykalyq sý­bur­qaq, Neke saraıy, Amfıteatr, Qabyl­daý ortalyǵy, Ahmet ıAsaýı mýzeıi, «Uly dala eli» ortalyǵy paıdalanýǵa beril­di. Bul nysandardyń salynýyna Qyzyl­orda, Shyǵys Qazaqstan, Qostanaı, Mań­ǵys­taý, Jambyl, Atyraý oblys­tary men «Samuryq-Qazyna» AQ úles qosty. Sondaı-aq búginde Tuńǵysh Prezıdent saıabaǵy, Nursultan Nazarbaev alleıasy nemese Arbat, «Jibek joly», Jelilik saıabaqtar men gúlzarlar keshenderi salynýda. Kópshiliktiń qyzyǵýshylyǵyn týdyryp otyrǵan keremet jobanyń biri Keruen Sarai kesheni de jaqyn arada paıdalanýǵa berilmek. Shyǵys úlgisinde salynyp jatqan Keruen Sarai turǵyn úı kesheninde jalpy aýmaǵy 8 myń sharshy metrden asatyn 125 baspana boı kóteredi. Halyqaralyq standartqa saı Rixos Turkistan, Hampton by Hilton Turkistan, «Nur-Álem» qonaqúıleri syndy iri jobalar da júzege asyryldy.

Al ótken jyly kúzde Tuńǵysh Prezıdent – Elbasynyń qatysýymen iske qosylǵan Túrkistan qalasynyń Halyqaralyq áýejaıy arqy­ly týrızm salasyn damytýǵa úlken múm­kindik jasalyp otyr. Naýryz meıramy qarsańynda elimizdiń rýhanı astanasy Túrkistan qalasynan Ystanbulǵa alǵashqy halyqaralyq turaqty reısi ashyldy. Bıyl jyldyń ekinshi toqsanynan bastap túrki áleminiń rýhanı ortalyǵy retinde Túrkistandy 10 oblys ortalyǵymen (Aqtaý, Aqtóbe, Atyraý, Qaraǵandy, Kók­shetaý, Qostanaı, Pavlodar, Petropavl, Tal­dyqorǵan, Óskemen) aptasyna 53 reıs­pen baılanystyrý josparlanyp otyr. Aı saıyn tanymastaı, tańǵajaıyp túrge enip, gúldenip kele jatqan Túrkistanda bes qabatty, jeti qabatty, on jeti jáne jıyrma bes qabatty turǵyn úıler de boı kóterýde. Ákimshilik-iskerlik ortalyqta 177 kóp qabatty turǵyn úı salynýda.

Osylaısha, qarqyndy qurylys mekeni­ne de aınalǵan Túrkistan – naǵyz ulylar­dyń ordasy, rýhanııattyń astanasy ekeni aıan. Sonaý orta ǵasyrlarda ómir súrgen Qoja Ahmet ıAsaýıden bastap, úsh júzdiń basyn biriktirgen han Abylaı máńgi tynysh tapqan Túrkistan búginde táýelsiz elimizdiń rýhanı astanasyna aınaldy.