Elbasy usynysy jańa býyn qalyptastyrýǵa negiz bolady
Óıtkeni bul máseleni Halyqaralyq «Qazaq tili» qoǵamy, respýblıkamyzdyń zııaly qaýym ókilderi, tiltanýshy, saıasattanýshy ǵalymdarymyz ben ǵylym-bilim salasynyń mamandary 1990 jyldardan beri keleli áńgimeniń ózegi etip keledi.
Qazir túrkitildes memleketterdiń tájirıbesine súıenip, ǵalymdaryn shaqyryp, komıssııa qurý kerek dep jıi aıtylyp júr. Til bilimi ınstıtýty shetel tájirıbesiniń oń-solyn zerdelep shyqty. Bizge osy tájirıbeni paıdalaný kerek, sebebi basqa ulttyń ǵalymy bizge álipbı jasap bere almaıdy.
Elbasy usynyp otyrǵan ekinshi joba - «Jańa gýmanıtarlyq bilim. Qazaq tilindegi 100 jańa oqýlyq» jobasy. Osy joba boıynsha tarıh, saıasattaný, áleýmettaný, fılosofııa, psıhologııa, mádenıettaný sııaqty gýmanıtarlyq ǵylymdardyń baǵyttary boıynsha álemdegi eń tańdaýly 100 oqýlyq ártúrli tilderden qazaq tiline aýdarylyp, jastarǵa dúnıejúzindegi tańdaýly úlgilerdiń negizinde bilim alýǵa múmkindik jasalady. Tipti 2018-2019 oqý jylynyń ózinde stýdentter osy oqýlyqtarmen oqytyla bastaıtyny kóńilge qýanysh uıalatady.
«100 oqýlyq» baǵdarlamasy boıynsha júz myńdaǵan stýdentke jańa sapalyq deńgeıde bilim beretin bolsaq, bilim salasyndaǵy jahandyq básekege neǵurlym beıimdelgen mamandardy daıarlaýǵa qol jetkizýge múmkindik alamyz. Jiktep aıtar bolsaq, álem elderiniń eń tańdaýly oqýlyǵyn oqytý arqyly stýdentterimizdiń dúnıetanymy keńeıip, jahandyq órkenıetten habary arta túsetini sózsiz.
Prezıdent belgilegen úshinshi mindet ol «Týǵan jer» baǵdarlamasyn júzege asyrý. Biz otbasynda, balabaqshada, mektep pen joǵary oqý oryndarynda jastarymyzdyń boıynda týǵan jerge degen súıispenshilikti sińire otyryp tárbıelesek, kúni erteń olar týǵan elin de, Otanyn da qadirlep, qasterleıtin janashyr urpaq bolyp qalyptasary sózsiz. Óıtkeni, «Týǵan jer» baǵdarlamasy jas urpaqty patrıotızmge tárbıeleýge baǵyttalǵan ómirsheń qujat bolyp tabylady. Sondyqtan kásiptik jáne orta mektep te, joǵary oqý oryndary da aldaǵy ýaqytta osy qujatty júzege asyrýǵa jumylýy tıis.
Elbasy osy eńbeginde «Týǵan jer» baǵdarlamasynan bólek, halyqtyń sanasyna odan da mańyzdyraq áser etetin - jalpyulttyq qasıetti oryndar uǵymyn sińirýimiz qajettigin eskertip, ol úshin «Qazaqstannyń qasıetti rýhanı qundylyqtary» nemese «Qazaqstannyń kıeli jerleriniń geografııasy» jobasy ázirlenýi kerektigin aıtty. «Árbir halyqtyń, árbir órkenıettiń barshaǵa ortaq qasıetti jerleri bolady, ony sol halyqtyń árbir azamaty biledi, - dedi Elbasy. - Bul - rýhanı dástúrdiń basty negizderiniń biri. Biz ulan-ǵaıyr jeri men asa baı rýhanı tarıhy bar elmiz. Uly dalanyń kóz jetkizsiz keń-baıtaq aýmaǵy tarıhta túrli ról atqarǵan. Biraq osynaý rýhanı geografııalyq beldeýdi meken etken halyqtyń tonnyń ishki baýyndaı baılanysy eshqashan úzilmegen. Biz óz tarıhymyzda osynaý kórkem, rýhanı, qasterli jerlerimizdiń birtutas jelisin buryn-sońdy jasaǵan emespiz». Osylaı degen Elbasy másele tek elimizdegi eskertkishterdi, ǵımarattar men kóne qalalardy qalpyna keltirýde emes ekendigin, mundaǵy negizgi ıdeıanyń túp-tórkini Ulytaý tórindegi jádigerler keshenin, Qoja Ahmet ıAsaýı kesenesin, Tarazdyń ejelgi eskertkishterin, Beket ata kesenesin, Altaıdaǵy kóne qorymdar men Jetisýdyń kıeli mekenderin jáne basqa da jerlerdi ózara sabaqtastyra otyryp, ult jadynda birtutas keshen retinde ornyqtyrýdy meńzeıtinin eskertti. Munyń bári tutasa kelgende halqymyzdyń ulttyq biregeıliginiń myzǵymas negizin quraıtynyn eske saldy. Menińshe, bul óte oryndy kóterilip otyrǵan másele. Óıtkeni elimizdiń qasıetti jerleriniń mádenı-geografııalyq beldeýi - qanshama ǵasyr ótse de bizdi kez kelgen rýhanı jutańdyqtan saqtap, aman alyp shyǵatyn mádenı qundylyqtar bolyp tabylatyny sózsiz. Eger de «Qazaqstannyń kıeli jerleriniń geografııasy» jasalatyn bolsa, sol boıynsha sheteldik týrıster elimizge saıahattap, kelip jatsa, qazaq elin, onyń qalyptasý tarıhyn sheteldikter de jete tanı túser edi.
«Biz HHІ ǵasyrdyń jahandyq kartasynda eshkimge uqsamaıtyn, derbes orny bar ult bolamyz desek, «Jahandaǵy zamanaýı qazaqstandyq mádenıet» jobasyn iske asyrýǵa tıispiz. Álem bizdi qara altynmen nemese syrtqy saıasattaǵy iri bastamalarymyzben ǵana emes, mádenı jetistikterimizben de tanýy kerek» deıdi N.Á.Nazarbaev atalǵan maqalasynda. Elbasy bul jobanyń da negizgi maqsattaryn kórsetip berdi. Aldymen, otandyq mádenıet BUU-nyń alty tili - aǵylshyn, orys, qytaı, ıspan, arab jáne frantsýz tilderinde sóıleýi kerek. Ol ulttyq rýhanı qundylyqtarymyz negizinde búgingi qazaqstandyqtar jasaǵan jańa mádenıet bolýy tıis. Sondyqtan mádenı qazynalarymyzdy álem jurtshylyǵyna tanystyrýdyń jańa tásilderin oılastyrǵan abzal jáne mádenı ónimderimiz tek kitap túrinde ǵana emes, ártúrli osy zamanǵy mýltımedııalyq tásildermen de taralǵany jón. Ol úshin biz zamanaýı mádenıetimizdiń qandaı ókilderi álemdik arenaǵa jol tartýy kerektigin anyqtap alýymyz kerek. Ulttyq mádenıettiń ozyq úlgilerin iriktep alǵannan keıin shetelderde olardy tanystyrý rásimderi ótkiziledi. Elbasynyń bul ıdeıalary men usynystary, shyn máninde, qazaq elin álemge moıyndatýdyń basty baǵdary bolyp tabylatyny daýsyz.