Elbasy Úkimettiń basty mindetterin belgiledi
Úkimet Prezıdenttiń oń baǵasyn aldy
«Ózderińiz bilesizder, qańtarda ótkizgen Úkimettiń jınalysynda byltyrǵy jyldyń qorytyndysy jarııalandy, aıtyldy. Shynyn aıtý kerek, ótken jyl ońaı bolǵan joq. Dúnıejúziniń ekonomıkasy da aýmaly-tókpeli boldy. Bizdiń de jaǵdaı ártúrli boldy. Degenmen, Úkimet pen ákimshilikterdiń birlesip istegen jumystarynyń arqasynda meniń baǵalaýym boıynsha durys nátıjege jettik», - dedi májilisti ashqan Nursultan Nazarbaev.
Osy rette Memleket basshysy Qazaqstannyń ekonomıkalyq ósimi ótken jyldyń qorytyndysynda 4 protsentti qurap, ınflıatsııa 7 protsent tóńireginde bolǵanyn eske saldy.
«Bul biz úshin alynǵan jańa beles bolyp sanalady. Sondyqtan bul jaǵynan men Úkimettiń jalpy jumysyna, árbir Úkimet múshelerine oń baǵamdy bergenim durys dep sanaımyn. Halyq ta solaı dep oılaıtyn shyǵar. Degenmen, ár ýaqytta jetistikterimizge toqmeıilsip otyra bermeımiz. Aldymyzda maqsattar kóp, baǵdarlamalardyń oryndalýynyń ishinde kemshilikter bar. Ony árıne aıtatyn bolamyz», - dedi Qazaqstan Prezıdenti.
Sondyqtan Elbasy búgingi májiliste ótken jyldyń qorytyndysy halyqqa taǵy bir ret jarııa etilip, Úkimet aldynda turǵan mindetter aıqyndalatyndyǵyn basa aıtty.
«Bıyl Úkimettiń aldyna qoıyp otyrǵan 4 paıyz az bolady. Odan tómen túsip ketýimiz de múmkin. Sondyqtan ózimiz aldymyzǵa odan joǵary mindetter qoıýymyz kerek. Onyń ishinde baǵdarlamalardyń oryndalý máseleleri bar, olardyń arasynda kemshilikter de joq emes. Sondyqtan osy máseleler tóńireginde jumys isteıtin bolamyz», - dedi Nursultan Nazarbaev.
Osydan keıin Prezıdent qazirgi tańda dúnıejúzindegi ahýal birshama jaqsaryp kele jatqanyn, ol elimizge óz áserin tıgizetinin sóz etti. Álemdegi damyǵan 30 eldiń qataryna qosylý úshin áli de talaı belsendi jumystar atqarylýy kerek. Qajetti barlyq baǵdarlamalyq qujattardy, tıisti zańdardy qabyldaý jumystary jalǵaspaq.
Elbasy bıylǵy Joldaýynda tórtinshi ónerkásiptik revolıýtsııa jaǵdaıynda damýdyń jańa múmkindikteri aıqyndalǵanyn atap ótti.
«Onyń tóńireginde jumys isteý bastaldy. Sondyqtan damýdyń qarqynyn údetý kerek. Jaqsy istelgen nárseniń barlyǵy «qaltamyzda». Oǵan rahmet aıtamyz. Al endi istelmegen jumystarǵa, alda atqarylatyn jumystarǵa, kemshilikterge kóńil bólý kerek. Baǵdarlamalardy sapaly túrde iske asyrý, olarǵa bólinip jatqan qarjylardy tıimdi paıdalaný osy otyrǵan barlyq azamattardyń mindeti bolyp sanalady», - dedi Memleket basshysy.
Sonymen qatar, Qazaqstan Prezıdenti qabyldanǵan barlyq baǵdarlamalardy, bıylǵy Joldaýda qoıylǵan mindetterdi oryndaý Úkimettiń aldynda turǵan basty mindet ekendigin erekshe atap ótti.
Bankterge kóńil tola ma?
Úkimettiń keńeıtilgen májilisinde bankterdiń jaǵdaıyna, olardyń jasap júrgen qyzmetterine aıryqsha mán berildi. Bul rete Prezıdent elimizdiń ekinshi deńgeıli bankteri máselesine qatysty pikir bildirdi.
«Biz muny qashan aıaqtaımyz? Ábilıazov bastaǵan BTA banki memleket pen halyqtyń aqshasyn barlyǵynyń kóz aldynda jappaı urlady. Búkil álemge biz muny ashyp kórsetip, memleket aqshasyn urlaý ekendigin dáleldedik. Al qazir she? Bank qurdyq jáne endi oǵan adamdar, ulttyq kompanııalar bara bastady. Aktsıonerler ol jaqtan aqshany shyǵaryp jatyr. Ulttyq bank bolsa, muny baqylap qana otyr. Buǵan qalaı jol berýge bolady? Bizge qadaǵalaýshy organ ne úshin qajet? Barlyq bankte osyndaı... Bul meniń ashýymdy keltiredi», - dedi Elbasy.
Atap aıtar bolsaq, osy kúnge deıin Úkimet bankterdiń bankrot bolýyna jol bermeı kelgen bolatyn.
«Bankrot qylý kerek jáne de aqshany qaldyrsyn. Ol aktsıonerler eshqaıda ketken joq, osynda otyr. Bankterdi aqshany jınap, odan keıin shyǵaryp alý úshin qurǵan. Tapa tal túste qalaı urlyq jasaýǵa bolady», - dedi Nursultan Nazarbaev.
Osy oraıda Prezıdent jekemenshik bankterge memlekettik qoldaý kórsetýdi toqtatatyn ýaqyt jetkenin eskertti.
Ulttyq bank tóraǵasy Danııar Aqyshev otyrys barysynda BTA bankimen biriktirilgennen keıin aıtarlyqtaı problemany bastan keshirgen júıequraýshy bank «Qazkommertsbank» saýyqtyrylǵanyn eske salyp ótti. Saýyqtyrý nátıjesinde BTA bankiniń kredıtin «Problemaly nesıeler qory» satyp aldy, al «Qazkommertsbanktiń» óziniń kapıtaldandyrý mindettemesi strategııalyq ınvestorǵa satyldy. Memlekettik qoldaýdyń arqasynda jalpy somasy 4,5 trln teńgeni quraıtyn halyqtyń depozıti, memlekettik jáne jeke kompanııalardyń qarajattary saqtalyp qaldy.
Esterińizde bolsa, Ulttyq bank elimizdiń bank júıesiniń 28 paıyzyn quraıtyn 5 bankke qoldaý kórsetip otyr. Olarǵa halyqtyń 2 trln teńge depozıti jáne kvazımemlekettik kompanııalardyń 2,2 trln teńge depozıtteri men esepshottary ornalastyrylǵan. Aktsıonerlerdiń bankti kapıtaldandyrýǵa yntymaqty qatysýynyń syzbasy uıymdastyrylǵan.
Sonymen qatar, Danııar Aqyshev Úkimet pen Ulttyq bank iri bankterdi kapıtaldandyrý sharalary baǵdarlamasyn júzege asyrýdy aıaqtaý týraly sheshim qabyldaǵandyǵyn atap ótti.
Aıtpaqshy, Memleket basshysy nazar aýdarǵan taǵy bir másele memlekettik turǵyn úı qurylysyn ekinshi deńgeıli bankterdiń qarjylandyrýyna qatysty boldy.
«Eki jyldyń ishinde úı salý máselesine memleket 550 mlrd teńge jumsady. Bul qurylysty tikeleı qarjylandyrý. Daǵdarys jyldarynda Jol kartalaryn ázirlegen kezde tıisti qoldaý sharalaryn jasaýǵa bet burdy, ıaǵnı bul durys qadam boldy. Endi osy qarjyny naryqtyq tetiktermen paıdalanýǵa kóshý kerek. Qurylysty bankter qarjylandyrýy tıis, al Úkimet, Ulttyq bank, ákimder baspana qunynyń arzandaýy úshin jaǵdaı jasaýy qajet», - dedi Prezıdent.
Memleket basshysy osyndaı tizbekpen bıýdjet qarjysyna baqylaý bolatynyn atap ótti. Bankter osy qarjyǵa jaýapty bolyp, ony qaıtaryp, Úkimet aldynda esep beredi.
Jergilikti joldar túzeledi
QR Premer-Mınıstri Baqytjan Saǵyntaevtyń atap ótýinshe, bıyl Qazaqstanda «Nurly jol» memlekettik baǵdarlamasy aıasynda 500 shaqyrymdyq joldyń qurylysy aıaqtalady.
«Kóliktik, ındýstrııalyq jáne áleýmettik ınfraqurylymdardyń aýqymdy qurylysynyń arqasynda jyl saıyn 100 myńǵa jýyq jumys oryndary ashylýda. Eń aldymen, avtokólik joldarynyń zamanaýı jelisi týraly aıtyp ótsem. 2015-2017 jyldary Astanany basqa óńirlermen baılanystyrǵan 2 myń shaqyrym avtomagıstral salyndy. 4 myń shaqyrymǵa jýyq jolǵa kúrdeli jóndeý júrgizildi», - dedi Úkimet basshysy
Atalmysh baǵdarlama aıasynda qarqyndy jumys jalǵasa bermek. 2018 jyly 500 shaqyrym joldyń qurylysy aıaqtalady. Joldaýdaǵy mindetterge saı, aldaǵy ýaqytta jergilikti joldarǵa basa mańyz berilmek. Olardyń qurylysy úshin qarjylandyrý 150 mlrd teńge jetkizilip, bul qadam aýyldar men qalalardaǵy ómir sapasyn arttyrady.
QR Prezıdenti N. Nazarbaev respýblıkalyq joldarǵa bólinetin qarajatty qaıta qarastyryp, oblystar ishindegi joldardyń qurylysyna bólýge tapsyrma berdi.
«Mysaly, qazir shydaı turatyn jobalar bolsa, onda ol qarajatty oblystyń ishindegi joldarǵa salý kerek. Adam óziniń úıine deıin jol kórmese, seniń salyp jatqan respýblıkalyq jolyń nemenege kerek? Bul jeke baǵdarlama, sony qaıtadan qaraý qajet. Qarajatty qalaı salýymyz kerek? Osyny pysyqtaýymyz qajet», - dedi Memleket basshysy.
Prezıdenttiń aıtýynsha, joldardyń qurylysyna arnalǵan qarajatty qaıta qarastyrǵan kezde bıýdjet qarjysyn tıimdi ıgerýge basa nazar aýdarǵan jón. «Endi, eki aýdannyń arasyndaǵy joldy betonmen alty jolaq etip jasaýdyń qajeti joq. Eki jolaq, júrip turýǵa yńǵaıly bolatyndaı. Sosyn oblystyq bıýdjetterdiń múmkindikterin paıdalanǵan jón», - dep atap kórsetti N.Nazarbaev.
QR Investıtsııalar jáne damý mınıstri Jeńis Qasymbektiń sózine qaraǵanda, aldaǵy ýaqytta jergilikti jerdegi joldardyń qurylysyna bólinetin qarjynyń kólemi artady. «Biz ákimdiktermen kelistik, qosymsha 60 mlrd teńge bólinedi. 30 mlrd teńgeni - Úkimet, qalǵan jartysyn - ákimdikter. Aldaǵy ýaqytta jyl saıyn 150 mlrd teńge bólinedi degen jospar bar. Ony da eki jaq bólip kóteredi. Bıyl biz jergilikti jerde 4 000 shaqyrym joldy jóndep shyǵýdy josparlap otyrmyz», - deıdi J.Qasymbek.
Aýyldar Internetpen tolyq qamtylady
Úkimettiń keńeıtilgen májilisinde QR Premer-Mınıstri Baqytjan Saǵyntaev aldaǵy 4 jylda Qazaqstannyń barlyq eldi mekenderi keń jolaqty Internetpen qamtylatynyn jarııa etti.
«Úkimet Sizdiń bastamańyzben bastaý alǵan «Tsıfrlyq Qazaqstan» baǵdarlamasyn júzege asyrý boıynsha belsendi jumystardy atqarýda. 2022 jylǵa qaraı elimizdiń barlyq eldi mekenderi keń jolaqty Internetke qol jetkizip, qajetti baılanyspen qamtamasyz etiledi», - dedi Úkimet basshysy.
Osy oraıda Baqytjan Saǵyntaev tsıfrlyq ekonomıka men halyqtyń tsıfrlyq saýattylyǵy úshin kadrlardy daıarlaý jónindegi jospar qabyldanǵanyn atap ótti. Bastapqy 500 ónerkásiptik kásiporynda 4.0 Indýstrııasy elementterin engizý men bazalyq salalarda tehnologııalyq qaıta jaraqtaý boıynsha sharalar ázirlendi. Elektrondyq kommertsııany damytýda, sondaı-aq jalpy ІT-salany jetildirý turǵysynda zańnamalyq normalar ázirlendi.
«Aqyldy» qalalardy damytý tujyrymdamasy bekitildi. Jyl sońyna deıin ár óńirde qanatqaqty jobalar júzege asyrylady», - dedi Premer- Mınıstr.
Óz kezeginde Qazaqstan Prezıdenti tsıfrlandyrý baǵytyndaǵy qadamdardy xalyqqa túsinikti tilde jetkizýdi tapsyrdy.
Elbasynyń paıymynsha, bul sharalar ındýstrıaldy revolıýtsııanyń basy ǵana. Demek, alda turǵan maqsat-mindetter kóp. Taý-ken salasyna aqparattyq texnologııalardy engizý arqyly eńbek ónimdiligin arttyrýǵa bolady. Sebebi jumys avtomatty túrde júredi. Ásirese, densaýlyq pen bilim salasyna tsıfrlandyrýdy keńinen engizgen jón. Sonyń arqasynda shalǵaı aýylda otyrǵan adamnyń densaýlyǵyn baqylaýǵa ári bilimin arttyrýǵa múmkindik bar. Osy oraıda adam kapıtaly artsa, el ekonomıkasyn da kóterýge bolady.
Prezıdenttiń atap ótýinshe, densaýlyq salasyndaǵy tsıfrlyq texnologııalar árbir adamnyń densaýlyǵyn onlaın rejimde baqylaýǵa múmkindik beredi. Sonyń arqasynda dárigerler qaǵazbasty jumystan qutylady. Sol sııaqty keden men salyq salasyn tsıfrǵa aýystyrý arqyly biraz jumysty jedeldetýge bolady. Shekarada júk kólikteri kóp bógelmeıdi. Jalpy, 2025 jylǵa qaraı tsıfrlandyrýdyń tıimdiligi 2 trln teńgege jetedi degen boljam bar.
«Dáýren Áskerbekuly (Aqparat jáne kommýnıkatsııalar mınıstri - avt.), teledıdarda, ortalyq jáne oblystyq gazetterde tsıfrlandyrý boıynsha arnaıy aıdarlardy ashý qajet. Tsıfrlandyrýdyń nátıjesi qandaı? Ne istedik? Qandaı jobany iske asyrdyq? Jalpy, tsıfrlandyrý degenimiz ne? Bylaısha aıtqanda, bizge jappaı oqytý sharalaryn qolǵa alý qajet pe?», - dedi N.Nazarbaev.
Prezıdenttiń aıtýynsha, tsıfrlandyrý máselesin mektep qabyrǵasynan bastap keńinen túsindirý kerek. Sebebi qazirgi jastar bolashaqta osy jumyspen tyǵyz aınalysady.