ELBASY TAPSYRMASYN ORYNDAÝ JOLYNDA: Jol qurylysynda barlyq jerde jańa tehnologııalardy engizýge aıryqsha mán beriledi - QR KKM
Osy oraıda eń ókinishtisi, qanshama azamattarymyzdyń ómiri jol-kólik oqıǵalarynyń túrli sebepterinen qıylyp jatyr. Esterińizge sala keteıik, bıylǵy 11 qazanda QR Úkimetiniń keńeıtilgen otyrysynda Elbasy Nursultan Nazarbaev jol-kólik oqıǵalary saldarynan adamdardyń mert bolýy kórsetkishteriniń ósýine alańdaýshylyq bildirgen edi. «Qarańyzdar, ótken jyly joldarda 2145 adam qaza tapty. Osy jyldyń 9 aıynda 2273 adam mert boldy», - dedi QR Prezıdenti otyrys barysynda. Al jaraqat alǵandar 22 myńǵa jetken. Sonymen qatar Elbasy jol erejesin buzýshylarǵa qatysty zań talaptaryn kúsheıtý qajettigin basa aıta kele: «Rólge mas kúıinde otyrǵan júrgizýshi - qylmysker. Ony bizde bar zańmen barynsha qatań jazalaý kerek nemese bul zańdardy kúsheıtý qajet», - dedi. «Adamdardan aıyrylýdamyz. Biz mynda adamdardy emdep, olardyń sanyn ári ómir súrý uzaqtyǵyn arttyrǵymyz keledi. Al jolda azamattar mert bolýda», - dedi Elbasy.
11 qazandaǵy otyrystan keıin Memleket basshysy Nursultan Nazarbaev keshe ǵana Kólik jáne kommýnıkatsııa mınıstri Asqar Jumaǵalıevti qabyldady. Kezdesý barysynda A.Jumaǵalıev Memleket basshysyna Úkimettiń keńeıtilgen otyrysynda berilgen tapsyrmalardy iske asyrý barysy, sondaı-aq kólik ınfraqurylymdaryn damytý jónindegi memlekettik baǵdarlamanyń ázirlenýi týraly baıandady. Nursultan Nazarbaev jalpy, elimizdiń damýy men azamattarymyz úshin qajetti barlyq kólik ınfraqurylymdaryn jetildirý maqsatynda baǵdarlamany ázirleý kezinde keshendi kózqarastardyń qajettigine nazar aýdardy.
Atap aıtqanda, otyrystan keıin jol jáne kólik salasynda kóptegen máseleler kóterilgeni málim. Osy oraıda Kólik jáne kommýnıkatsııa mınıstri Asqar Jumaǵalıevpen áńgimelesýdi jón kórdik.
- Meniń blogyma qazaqstandyqtar tarapynan óńirlerdegi joldardyń jaǵdaıy jaıynda hattar jıi kelip túsedi. El azamattary negizinen jóndeý jáne qurylys jumystarynyń sapasyna shaǵymdanyp, joldardy tezdetip salýdy suraıdy. Jaqynda Memleket basshysy avtojol salasyndaǵy ahýalǵa qatysty ádil baǵa berip, synǵa aldy.
Shynymen de salada sheshimin kútken máseleler barshylyq.. Bul joldardyń qanaǵattanarlyqsyz kóleminiń 33 paıyz deńgeıde bolýy, jóndeý sapasy, joldardy qaıta salý men ony kútip ustaýǵa qarjynyń jetkiliksizdigi, joldardy buzatyn aýyr salmaqtaǵy júk kólikteriniń kóptigi, zańnama men basqarý qurylymynyń jetilmegendigi jáne basqa da máseleler qamtylǵan. Osy jaıynda ózderińiz de jaqsy bilesizder.
Árıne, biz qarjylandyrýdyń tapshylyǵy týraly aıtqanymyzben, 2001 jylǵa deıin avtomobıl joldary tipten qarjylandyrylǵan joq dese de bolady. 2001 jyly bólingen qarjyǵa 2,5 myń shaqyrym jolǵa jóndeý jumystary ǵana júrgizildi. Onda da qoldanystaǵy jol jelilerin saqtap turý úshin ortasha jáne shuqyrlardy jamaý sekildi jóndeý jumystary júrgizilgen bolatyn. 2009 jyldan bastap bul salany qarjylandyrý birneshe esege artty. Aǵymdaǵy jyly biz 5898 shaqyrym jolǵa jóndeý jumystaryn júrgizdik jáne sonyń 3485 shaqyrymy respýblıkalyq mańyzdaǵy joldar. Onyń ishinde 2315 shaqyrymy qaıta salyndy, 58 shaqyrymy kúrdeli jóndeýden ótti.
Memleket basshysynyń tapsyrmasymen ázirlep jatqan Kólik ınfraqurylymyn damytýdyń memlekettik baǵdarlamasy aıasynda biz 2020 jylǵa qaraı elimizdegi jalpy qoldanystaǵy joldardyń 78 paıyzyn jaqsy jáne qanaǵattanarlyq deńgeıge jetkizetin bolamyz. Sondaı-aq 29 000 shaqyrymnan astam joldy jóndeý jumystarymen qamtamasyz etemiz.
Avtojol salasyndaǵy eń basty problema ol - basqarý qurylymy men zańnamanyń shıkiligi. Osynyń saldarynan jol qurylysy salasyndaǵy sybaılas jemqorlyq qaýpiniń kórinis berýi týraly jıi aıtylyp júr. Oǵan basty sebep - baqylaý fýnktsııalarynyń bir jerge toptastyrylǵany, ıaǵnı Avtomobıl joldary komıteti ózi tapsyrys beredi, ózi baqylaıdy, ózi jumysty qabyldaıdy.
Biz ótken jyly mundaı basqarý qurylymyn túbegeıli ózgertý týraly sheshim qabyldadyq jáne qyzmetterdi qaıta bóldik. Nátıjesinde Avtomobıl joldary komıtetinde strategııalyq josparlaý, normatıvtik jáne ǵylymı qamtamasyz etý, sapa saraptamasyn uıymdastyrý qyzmetteri ǵana qaldy. Komıtet endigi jerde qandaı joldarǵa qashan jóndeý jumystary júrgiziletinin josparlaıdy, sondaı-aq qurylys jumystarynyń sapasyn baqylaıdy. Al, konkýrstardy uıymdastyrý, merdigerlerdi anyqtaý, jobalaý-smetalyq qujattamalardy ázirleý jumystarymen «Qazavtojol» AQ aınalysatyn bolady. Biraq, olar salynǵan joldardy qabyldamaıdy, júrgizilgen qurylys jumystaryn FIDIC halyqaralyq erejeleri negizinde jumys isteıtin arnaıy ınjenerlik qyzmetter qabyldaıdy. Bul erejelerdi biz «Batys Eýropa - Batys Qytaı» halyqaralyq kólik dáliziniń qurylysy barysynda qoldandyq.
FIDIC (ınjener-konsýltanttardyń halyqaralyq federatsııasy) boıynsha tapsyrys berýshi men merdiger arasyndaǵy kelisimsharttyń úlgilik nusqasy búgingi kúni 80 elde qoldanylady, sondaı-aq halyqaralyq qarjy ınstıtýttarynyń qarajatyna jol qurylysyn júrgizgen jaǵdaıda olardy qoldaný mindetti bolyp tabylady.
FIDIC talaptaryna sáıkes jobany basqarýmen aınalysatyn ınjenerdiń sáıkes eńbek tájirıbesi bolýy shart jáne ol konkýrs negizinde tańdalyp alynady. Ol júrgizilip jatqan qurylys jumystarynyń sapasyna tolyǵymen jaýap beredi, barlyq tehnıkalyq sheshimderdi shuǵyl túrde qabyldaıdy, bir sózben aıtqanda, tapsyrys berýshilerge júktelgen qyzmetterdi atqarady.
FIDIC talaptary boıynsha atqarylǵan jumysqa aqy tóleý týraly sheshimdi ınjener qabyldaıdy, osylaısha tapsyrys berýshimen merdiger arasyndaǵy baılanysty boldyrmaıdy. Taǵy bir mańyzdy másele, FIDIC sharttarynda qurylys jumystary mezgilinde bastalmasa, merziminen keshiktirilip tapsyrylsa, jol tósemeleriniń sapasy nashar bolsa jáne t.b. jaǵdaılarda aıyppul salý qarastyrylǵan.
Sondaı-aq, ınjenerlik qyzmettiń de jeke jaýapkershiligi qarastyrylǵan, tipti qylmystyq jaza da qoldanylýy múmkin. Eger ınjenerlik qyzmet tarapynan qandaı da bir kemshilik jiberilgen bolsa, olar atalǵan qyzmetti júzege asyrý úshin berilgen lıtsenzııasynan aıyrylady.
Respýblıkalyq mańyzy bar joldardyń qurylysy men rekonstrýktsııasy barysynda jumystyń mundaı úlgisin testileýden ótkizý arqyly, aldaǵy ýaqytta bul ádisti jergilikti joldardyń qurylysy barysynda da qoldanýdy kózdep otyrmyz. Osylaısha, búgingi kúni jergilikti joldardyń jaǵdaıyna jaýap beretin ákimdikter bul máselege nemquraıly qaramaıtyn bolady.
Biz Halyqaralyq qaıta qurý jáne damý bankimen birlesip Qazaqstanda avtomobıl joldaryn basqarýdyń avtomattandyrylǵan júıesin engizýdi josparlaýdamyz. Onda elimizdiń avtomobıl joldarynyń jaǵdaıy týraly barlyq aqparat jınaqtalatyn bolady. Bul júıege joldardyń jaǵdaıyn baǵalaıtyn kópfýnktsıonaldy zerthanalardyń málimetteri men joldardaǵy aqaýlar jáne baqylaýdyń avtomattandyrylǵan júıesindegi qozǵalys qarqyndylyǵy týraly málimetter toptastyrylady.
Nátıjesinde atalǵan júıe joldardyń jaǵdaıyn baǵalaýǵa, jóndeý jumystarynyń túrleri men mańyzdylyǵyn anyqtaýǵa, qajet bıýdjetti esepteýge múmkindik beredi. Bul jańashyldyqtyń artyqshylyǵyn avtokólik ıeleri de sezinedi. Olar joldardyń jaǵdaıyn onlaın-rejıminde kóre otyryp, ózderiniń júrý baǵyttaryn ózgertýge, aldyn-ala josparlaýǵa múmkindik alady.
«Batys Eýropa - Batys Qytaı» avtomagıstraliniń qurylysy barysynda biz alǵash ret halyqaralyq sapa standartyn qoldandyq. Men bul jóninde joǵaryda aıtyp óttim. Avtomobıl joldary komıteti men «Obljollaboratorııa» RMK-nen bólek jol qurylysy jumystarynyń sapasyn zaım esebinen qarjylandyryp otyrǵan bankke baǵynysty sheteldik ınjenerler de baqylaýda.
- Jol qurylysynda jańa tehnologııalardy engizý máselesine toqtalsańyz?
- Jańa qurylys tehnologııalaryn engizýge úlken kóńil bólinýde. Aı saıyn bizge jańa tehnologııalardyń túrlerin engizý týraly usynystar kelip túsedi. Biz bul usynystardy qaraımyz, «QazjolǴZI» ınstıtýty usynystardy tekserýden ótkizedi, tehnologııalar bizdiń klımattyq jaǵdaılarǵa kele me, joq pa, osynyń bárin jan-jaqty zertteıdi. Qazirgi kezde bizde 40 shaqty eksperımentaldy ýchaske bar. Ol jerdegi jol jabyndylarynyń jaǵdaıyn is-júzinde baqylap otyrmyz. Innovatsııalyq materıaldardy jol qurylysynda qoldaný máselesimen aınalysatyn arnaıy vedomstvoaralyq jumys toby quryldy.
Atap aıtqanda, testileý nátıjesine sáıkes keıbir tehnologııalardy burynnan qoldanyp kelemiz. Mysaly, «Slarrı Sıl» tehnologııasyn aıtýǵa bolady. Sondaı-aq, bıyl júrgizilgen zertteýler nátıjesinde biz jol jabyndysynyń tózimdiligin arttyratyn mıkrosıýrfeısıng jol jabyndysyn tájirıbe retinde qoldanýǵa kiristik. Budan basqa, synaq nátıjesi kóńilimizden shyqpaǵan keıbir tehnologııalardy qoldanýǵa tyıym saldyq.
Sonymen qatar Qazaqstandaǵy joldardyń buzylýyna aýyr júk kólikteri óz septigin tıgizýde. Árıne, kóliktik baqylaý beketteri bar. Olar óz qyzmetterin atqarýda, ıaǵnı júkti ruqsat etilgen kólemnen artyq tıegen aýyr júk kólikterin toqtatyp, olarǵa aıyppul salýda. Aıyppul retinde tólengen qarjy respýblıkalyq bıýdjetke túsedi. Ol keıin joldardy jóndeýge qaıta bólinedi. Kóliktik baqylaý beketteriniń tıimdiligin arttyrý úshin biz ótken jyly beketterge beınebaqylaý kameralaryn ornattyq. Artyq júk tıegen kólikterdi anyqtaý kórsetkishi birneshe esege artty.
Men ótken jyly Kóliktik baqylaý komıtetiniń qyzmetin jańǵyrtý jónindegi josparlarymyzben bólisken bolatynmyn. Bastamany qolǵa alǵan kezde biz avtokólik quraldarynyń salmaǵyn qozǵalys barysynda ólsheıtin elektrondyq tarazylar ornatatynymyzdy aıttym. Sonymen birge, kólik júgizýshileri kóp shaǵymdanǵan kóliktik baqylaýdyń statsıonardyq beketterin jabatynymyz týraly da sóz ettim. Búgingi kúni biz 13 salmaq ólsheý arkalaryn ornattyq, men ýáde etkendeı 9 statsıonarlyq beketti japtyq. Kelesi jyly olardyń sanyn 31-ge arttyramyz, oǵan qosymsha salynǵan aıyppul týraly eskertý hatyn kólik ıesiniń úıine jiberetin bolamyz. Jalpy aldaǵy ýaqytta mundaı arkalardyń sanyn 80-ge jetkizemiz.
Budan-bólek, jol-kólik apattary kezinde shuǵyl kómek shaqyrý júıesin engizý jol-kólik oqıǵalarynda ólim-jitimdi 30 paıyzǵa tómendetedi. Bul júıe - jol qozǵalysy qaýipsizdigin arttyrýǵa baǵyttalǵan keshendi sharalardyń ishindegi taǵy bir noý-haý. «Altyn ýaqyt» qaǵıdatyna sáıkes qutqarýshylar oqıǵa ornyna neǵurlym tezirek jetse, zardap shegýshilerdi qutqarý múmkindigi de soǵurlym arta túsedi.