ELBASY TAPSYRMASYN ORYNDAÝ JOLYNDA: Bas prokýratýra azamattardyń quqyqtary men múddelerin qorǵaı beretin bolady ári bıznesti qorǵaýda da barlyq múmkinshiligin paıdalanady - Jaqyp Asanov

Foto: None
ASTANA. 26 qazan. QazAqparat - Taıaýda ótken Úkimettiń keńeıtilgen otyrysynda Elbasy Nursultan Nazarbaev elimizdiń basty qadaǵalaýshy organyna qatysty birqatar syn aıtqan bolatyn. Osy rette QazAqparat tilshisi QR Bas prokýrorynyń orynbasary Jaqyp Asanovtan Memleket basshysy tapsyrmasynyń oryndalý barysy týrasynda, kásipkerlerdi zańsyz tekserý shyrǵalańdarynan qorǵaý baǵytynda birqatar saýal qoıyp, tuşymdy jaýap alǵan edi.

- Jaqyp Qajmanuly, Úkimettiń keńeıtilgen otyrysynda Memleket basshysy tarabynan kásipkerlerdi zańsyz tekserý kóp ekendigi, biraq sol úshin jaýapqa tartylyp jatqan kináli laýazymdy tulǵalardyń tym azdyǵy týrasynda ádil syn aıtylǵan edi. Osyǵan qatysty ne aıtar edińiz?

- Rasynda da, Bas prokýratýramen anyqtalǵan 2 myń kásipkerdi zańsyz josparly tekserý faktisi boıynsha tek 204 laýazymdy tulǵa ǵana jazaǵa tartyldy. Árıne, bul 10 ese kem, biz muny moıyndaımyz. Degenmen, bul rette Konstıtýtsııa men zańnama prokýratýraǵa kinálileri jazalaýǵa quqyq bermeıtindigin qaperge alǵan jón. Prokýratýra organdary sáıkesinshe ókiletti organdardyń jáne laýazymdy tulǵalardyń aldyna tek qana másele qoıý múmkinshiligine ıe. Qazirgi ýaqytta, Memleket basshysynyń syn eskertpelerinen keıin, Bas prokýror jergilikti jerlerdegi barlyq óńirlik qadaǵalaýshy organdarǵa jaýapkershilikten bura tartý faktisi boıynsha mán-jaıdy sheshýge naqty tapsyrma berdi ári biz nelikten naqty 2 myń fakti boıynsha bar-joǵy 204 laýazymdy tulǵanyń ǵana jazalǵandyǵy týraly aqparat alatyn bolamyz.

- Bıznesti qorǵaý baǵytynda sizderdiń vedomstvolaryńyz qandaı sharalar atqarýda?

- Aǵymdaǵy jyly kásipkerlik týraly zańnamanyń 10 myńnyń ústinde buzylǵandyǵy anyqtalyp, olardy joıý úshin 1233 qadaǵalaý aktisi shyǵaryldy. Olardy qaraý nátıjesinde 11 myńnan astam bıznes sýbektisiniń quqyǵy qorǵaldy, prokýrorlardyń narazylyǵymen kásipkerlerdiń quqyqtaryn qozǵaıtyn 993 zańsyz akti joıylyp, ózgertildi.

2011 jyldyń sáýirinen bastap kásipkerlerdiń quqyǵyn qorǵaý úshin QR Bas prokýratýrasy «Bıznes tiregi» jobasyn iske qosty. Ol boıynsha kez-kelgen kásipker «115» nómirine telefon shalyp, taǵaıyndalǵan tekserý týraly aqparat ala alady. Mundaı aqparatty onlaın rejımde de, ınternet nemese uıaly baılanys arqyly da alýǵa bolady. Júıe kelip túsken aqparattardy avtomatty túrde óńdep, shara qabyldaý úshin sáıkesinshe óńirdiń prokýratýrasyna kásipkerdiń quqyǵy buzylǵandyǵy týraly aqparat jóneltedi. Joba iske qosylǵan mezetten bastap onyń qyzmetin 19 myńnan astam kásipker paıdalandy ári onyń jumysynyń qorytyndysy boıynsha 690-nan astam zańsyz tekserý anyqtaldy. Máselen, aǵymdaǵy jyly buǵan deıigi tekserispen aradaǵy ýaqyt jıiliginiń buzylýyna baılanysty negizsiz josparlanǵan baqylaý is-sharalarynyń 2 myńnan astam faktisi anyqtaldy.

Jyl sońyna deıin «Tekserýlerdi elektrondy josparlaý» jáne «Tekserýlerdi elektrondy tirkeý» jobalaryn iske qosý josparlanýda.

Bul, birinshiden, adamı faktordy alyp tastaýǵa múmkindik beredi - elektrondy júıe ózdiginen tekseristik uıǵarymdy dúrkindiligi, kásipkerdiń mártebesi, buǵan deıingi tekseristerdiń nátıjeleri, sýbektilerdiń buzýshylyqtarǵa boı aldyrýy syndy zań talaptaryn saqtaı otyryp, tekserýdi josparlaıtyn bolady. Ekinshiden, «Onlaın» rejiminde memlekettik organdar jiberetin tekseristiń taǵaıyndalǵandyǵy týraly barlyq málimetter Respýblıkalyq málimetter bankine túsetin bolady jáne elektrondy jýrnal túrinde múddeli organdarǵa avtomatty túrde usynylady. Al kásipkerler óz kezeginde aqparatty ınternet arqyly «Bıznes tiregi» jobasynyń kómegimen alady.

- Sizderge kásipkerler tarabynan aryz kóp túse me?

- Belsendi aqparattyq jumystardyń nátıjesinde prokýratýranyń utqyr toptaryna bıznesmenderdiń quqyqtary buzylǵandyǵy týraly aqparattardyń sany artyp keledi. Aǵymdaǵy jyldyń ótken kezeńi ishinde olarǵa kásipkerlerdiń quqyqtarynyń buzylǵandyǵy týraly 758 dabyl kelip tústi. Tekserý barysynda olardyń jartysyna jýyǵynda tekseristiń zańsyz ekendigi anyqtaldy.

Anyqtalǵan buzýshylyqtar boıynsha 2 júzden astam qadaǵalaý aktisi engizildi. 4 qylmystyq jáne 32 ákimshilik quqyq buzýshylyq týraly is qozǵalyp, 140 laýazymdy tulǵa túrli jaýapkershilikke tartyldy.

- Qazirgi tańda qansha memlekettik organnyń tekserý quqyǵy bar?

- Zańmen memlekettik baqylaý ári qadaǵalaý júzege asyrylatyn jeke kásipkerliktiń 100-den astam qyzmet salasy anyqtalǵan. Qazirgi tańda 40-tan astam memlekettik organnyń sol salalarda tekserý júrgizýge quqyǵy bar.

- «Bıznestiń jol kartasy - 2020» baǵdarlamasyn júzege asyrý aıasynda qandaı buzýshylyqtar anyqtaldy?

- 2010-2012 jyldary ishinde baǵdarlama boıynsha málimdelgen maqsattarda 3429 joba boıynsha 53,4 mlrd. teńge ıgerildi. Degenmen, Esep komıtetiniń qorytyndylaryna sáıkes, jergilikti jerlerden iriktelip alynǵan 53 joba qarjylandyrý kózdelgen ekonomıkanyń basymdyqty sektoryna qatysty emes. Birqatar jaıttarda óńirlik úılestirý keńesterimen múldem joq nysandardy qarjylandyrý boıynsha sheshim qabyldanǵan.

Máselen, Qyzylorda oblysynda 2010 jyly «Syr tsementi» JShS tsement zaýyty úshin 1,1 mlrd. teńgege syrtqy ınjenerlik jeli qurylysy maquldanǵan. Al, biraq sol kezde ol zaýyttyń qurylysy tipti bastalmaǵan da. Atalǵan fakti boıynsha prokýratýra organdarymen qylmystyq is qozǵaldy.

Dál osyndaı buzýshylyqtar Jambyl jáne Qaraǵandy oblystarynda da anyqtaldy. Tekserý baǵdarlama júzege asyrylǵan 3 jyldyń ishinde 380 mln. teńgeden astam qarjy áli kúnge deıin iske qosylmaǵan ári paıdalanýǵa berilmegen nysandar úshin ınfraqurylym jasaýǵa bólingenin kórsetti.

Barlyq shaǵyn jáne orta bıznes sýbektileriniń 34 paıyzy shoǵyrlanǵan Ońtústik Qazaqstan oblysynda, Astana men Almaty qalalarynda kásipkerlerge servıstik qyzmet kórsetý úshin bólingen 60 mln. teńgeden astam qarjyny konsaltıngtik kompanııalardyń jymqyrý faktisi boıynsha qylmystyq is qozǵaldy.

Jańa jumys oryndaryn qurý máselesinde de asyra silteý derekteri oryn alyp jatady. Mundaı tájirıbe Aqtóbe, Almaty, Batys Qazaqstan, Qostanaı, Soltústik Qazaqstan oblystarynda, sondaı-aq Almaty men Astana qalalarynda da anyqtaldy.

Tekseris qorytyndysy boıynsha 4 qylmystyq is qozǵalyp, 16 materıal protsessýaldy sheshim qabyldaný úshin qarjy polıtsııasy organdaryna jiberildi. Úkimet pen jergilikti atqarýshy organdarǵa da atalǵan buzýshylyqtardy joıý týraly usynys berildi. Sóz sońynda aıtarym, Bas prokýratýra azamattardyń quqyqtary men múddelerin qorǵaı beretin bolady ári bıznesti qorǵaýda da barlyq múmkinshiligin paıdalanady.

Seıchas chıtaıýt