Elbasy aıtqan Astananyń janyndaǵy Táýke hannyń jazǵy ordasy týraly ne bilemiz
Aıta keterligi, Jambyl Artyqbaevtyń sózine qaraǵanda, ol Áz Táýke hannyń Kúıgenjardaǵy ordasyn Astanaǵa kóship kelgen sátten bastap izdeýge kirisken. «El aýyzynda erteden júrgen áńgime ǵoı, biraq naqty ordanyń ornyn tabý ońaıǵa túsken joq. 2012 jyly Dókeı Taleevti ertip alyp Kúıgenjar qorymyna bardym, qorym ishinde saqtalǵan qurylys orda bolar degen joramal jasadyq. 2015 jyly Ulan Úmitqalıevti bir top stýdenttermen ertip alyp ordanyń ár jerine shýrf saldyq. Áz Táýke han orasy ekenine birjolata kóz jetkizdik. Astana qalasy ákimshiligine birneshe ret hat jazdym, birtalaı maqalalar jazdyq. Endi mine Elbasynyń dýaly aýzyna da ilikti. Baǵy bar eskertkish eken, men orda birjolata quryp ketedi-aý dep qorqyp edim» dep jazǵan tarıhshy han ordasyna qatysty sońǵy jazylǵan anyqtamalaryn jarııalaǵan. Soǵan kezek bersek.
Tarıhnama
Kúıgenjar mańynda Áz Táýke hannyń ordasy boldy degen áńgime el arasynda erteden bar ekenin aıtady. El aýzynda júrgen málimet «Mádenıet» gazeti betinde alǵash ret 1994 jyly jarııalanǵan. Avtory R.Nýrtazına «Blız ozera Esıl, v chastnostı, mesto gde on ýmer v narode nazyvaıýt Kýıgenjar, kotoroe nahodıtsıa v 5 kılometrah ot tsentra sovhoza p.Mıchýrıno, eto nyne Akmolınskaıa oblast» deıdi. Aqmola óńirine belgili ólkentanýshy Klara Ámirqyzy 1997 jyly Aqmolada shyqqan «Qıylǵan ǵumyrlar» kitabynda «Jaýgershilik kúsheıip ketken zamanda Táýke hannyń Kúıgenjarda jerlenýi kúmán týǵyzbaıtyn tárizdi» degen pikir bildiredi.
Professor Jambyl Artyqbaevtyń Kúıgenjardaǵy Áz Táýke han ordasyna qatysty qarııalardyń aýzynan jınalǵan aýyz eki shejire derekteri «Atalyqtar áýleti: Arystan, Barqy, Nııaz» kitabyna engen.
Ordany izdestirý jumystary
2012 jyly L.N.Gýmılev atyndaǵy Eýrazııa ulttyq ýnıversıtetiniń «Arheologııa jáne etnologııa» kafedrasynyń professor J. Artyqbaev bastaǵan ǵalymdary Kúıgenjar mańynda etnoarheologııalyq izdestirý jumystaryn júrgizý barysynda Esildiń osy Kúıgenjar tusynda qazaqtyń birneshe myń jyldyq tarıhyna qatysty tolyp jatqan eskertkishter kezdesedi. Onyń ishinde tas dáýiriniń qonystary men qarý-jaraqtary, erte kóshpelilerdiń jan-jaǵyn orlaǵan úlken obalary, qazaqtyń irili-usaqty qystaýlary men qorymdary.
Áz Táýke han ordasyn izdestirý barysynda ǵalymdar Kúıgenjar eski qorymyn aralaýǵa sheshim qabyldaıdy. Sebebi Qazaqstannyń Ortalyq jáne Soltústik alqabynda kóne jáne ortaǵasyrlyq eskertkishterdiń birazy qorym arasynan tabylǵan. Belgili dárejede qazirgi kúnge deıin jalǵasyp kele jatqan qorymdar ashyq aspan astyndaǵy birneshe myń jyldyqtyń murajaıy sııaqty.
Áz Táýke han ordasynyń sıpattamasy
Áz Táýke hannyń jazǵy ordasy Esildiń Kúıgenjar aýylynan asa berip ońǵa qaraı shuǵyl burylatyn jerinde, ózenniń oń jaǵalaýyna ornalasqan. Eger Astana-Qaraǵandy tas jolymen júretin bolsaq orda onyń oń jaǵynda, ıaǵnı Kúıgenjar aýyly men tas jol arasynda. Qazirgi ýaqytta Áz Táýkeniń jazǵy ordasyn jaǵalaı oryn tepken qorym jaqsylap qorshalǵan, biraq qaıtys bolǵan adamdardy endi eskertkish ústine qoıyp jatyr.
Áz Táýke hannyń jazǵy ordasyn jaǵalaı tórt buryshty bıik qorǵan soǵylǵan. Qorǵannyń ońtústik jaǵy 60 metrdeı, soltústik jaǵy 40 metr, ıaǵnı qorǵan tik tórt burysh emes, bir jaǵynyń eni azdaý. Qorǵannyń uzyndyǵy 100 metr. Bekinis qorǵannyń syrtynan da, ishinen de tereń or qazylǵan jáne ol orlar Esilmen aryq arqyly jalǵasady. Endeshe Esilden ne shyǵyr arqyly, ne atpamen joǵaryǵa qaraı sý jiberilip turdy dep esepteýge bolady. Sebebi bekinis-qorǵan ornalasqan jerdiń deńgeıi ózennen joǵaryraq. Ózen men bekinistiń ońtústik-batys murtynyń arasy 50 metrdeı.
Áz Táýke hannyń jazǵy ordasyna kiretin qaqpa ekeý bolǵan sııaqty, onyń biri shyǵys jaqtan, ıaǵnı negizgi darbaza jáne ekinshisi batys jaqtan qosalqy qaqpanyń oryny kórinedi. Qorǵannyń ishinde eskilikti saman men shymnan salynǵan qurylystardyń oryny ańǵarylady, biraq olardyń ne zırat, ne qonys-jaı ekenin arnaıy qazba jumystaryn júrgizbeı turyp anyqtaý qıyn. Biz Áz Táýke bekinis-qorǵannyń ishinde on eki qanat kıgiz úı tigip otyrdy degen joramal usynamyz. Búgingi kúni qorǵannyń búkil perımetri boıynsha HH ǵasyrdyń basynan bastap salynǵan zırattar qorshap tur. Birneshe qurylys, sonyń ishinde hrıstıan beıitteri, qorǵannyń ishine de enip ketken.
Áz Táýke hannyń jazǵy ordasy qaýipsizdik máselesin jaqsy eskerip salynǵany anyq kórinedi. Birinshiden, bekinis-qorǵannyń irgesi bıik kóterilgen, buryshtary qaraýyl munara sııaqty jasalǵan. Ekinshiden, bekinis-qorǵannyń ishine de, syrtynan da tereń or qazylǵan jáne qurylysshylar oǵan sý jiberýdi qamtamasyz etken. Úshinshiden, jazǵy ordany batysynan jáne ońtústiginen Esildiń ózeni qorǵap tur desek te bolady. Jazǵy ordanyń negizgi qaqpasy Esilden ótetin qazaqtyń baıyrǵy ótkeline baǵyttalǵan, ıaǵnı ózge elmen baılanys osy ótkel arqyly jasalǵany sózsiz. Bul ótkeldi jergilikti el Kúıgenjardyń ótkeli dep ataıdy. Jazǵy ordanyń shyǵys jáne soltústik jaqtarynan alystan oraǵytqan or kezdesedi me, ony anyqtaý qazirgi ýaqytta qıyn. Bekinis-qorǵannyń eki jaǵynan da tas jol ótedi jáne soǵan baılanysty jer bederi qatty ózgergen.
Kúıgenjarda Áz Táýke han ordasynyń bolýyna qandaı dálelder bar?
Birinshiden, jazǵy jaılaýda kóshpeli jaýynger elmen birge bolý Eýrazııa keńistigin bılegen basshylardyń erte zamandardan bergi dástúri. Qazaqta «han jaılaýy» degen uǵym beker ómir súrmese kerek.
Ekinshiden, Kúıgenjar, Saryoba, Aqmola arasyn Áz Táýkeniń uly, 1729-1737 jyldar qazaqtyń úlken hany bolǵan Sámeke hannyń tuqymdary mekendedi. Aqmola dýany 1832 jyly ashylǵanda alǵashqy aǵa sultan bolǵan da Sámeke nemeresi Qońyrqulja sultan.
Úshinshiden, Kúıgenjar Áz Táýkege atalyq bolǵan Barqy batyrdyń qonysy. Atalyq Barqy batyr belgili el basylarynyń biri, onyń tuqym-juraǵattary áli de Kúıgenjar mańynda qonystanǵan.
Mine, basqa áńgimelerdi aıtpaǵannyń ózinde joǵaryda atalǵan úsh dálel Kúıgenjarda Áz Táýke hannyń jazǵy ordasy boldy degen joramaldyń shyndyqqa keletinin aıǵaqtaýǵa jetetin sııaqty.
Alǵashqy zertteý qorytyndylary
2015 jyly L.N.Gýmılev atyndaǵy Eýrazııa ulttyq ýnıversıtetiniń «Arheologııa jáne etnologııa» kafedrasynyń professor J.Artyqbaev jáne arheolog-ǵalym U.Úmitqalıev Esil boıyndaǵy Kúıgenjardaǵy Áz Táýke hannyń jazǵy ordasynda arheologııalyq zertteý jumystary júrgizdi. Qorǵannyń batys jaǵyna salynǵan shaǵyn shýrftyń nátıjesinde Áz Táýke han ordasy HVІІ ǵasyrdyń 80-jyldary salyndy dep esepteımiz.
Áz Táýke han týraly anyqtama
Áz Táýke qazaqtyń ataqty hany Salqam Jáńgirdiń otbasynda dúnıege keldi. 1640 jyldary Táýke sultannyń ákesiniń tapsyrmasy boıynsha ataqty táshkenttik Shaıhantaýr násili Júnis qojamen birge qazaq Alty shahar dep ataıtyn Shyǵys Túrkistan ólkesine elshilikke barǵany belgili. Shah Mahmýd ben myrza Fazyl Chorastyń «Tarıh» degen shyǵarmasynda Jáńgir hannyń elshiliginiń Shyǵys Túrkistanǵa kelgendigi jazylady : «Sol kezde Jaћanger hannan elshi bolyp Shaıh Havand Tahýrdyń (Shaıhantaýr) urpaǵy Júnis qoja degen adam keldi. Myna jaqtan Sofy qoja jiberildi, ol qoja Seıid Muhammed-halıftyń uly, Alla jar bolsyn. Jahanger han Sofy qojamen birge óziniń uly Táýke sultandy jiberdi. Han (Abdolla han-Shyǵys Túrkistannyń bıleýshisi-J.A.) ony patshadaı syılap, onymen birge Qoshqar bekti jiberdi. Jahanger han sol kezde, Qudaı rahmat aılasyn, Ahýnd Molla Iakýb pen Jan qojanyń uly Vafa qojany óltirdi. Osydan keıin Jáńgir Qoshqar bekpen birge óziniń úlken uly Abaq sultandy jolǵa attandyrdy. Ol Abdolla hannyń uly Jolbarys sultanǵa óziniń qaryndasyn uzatyp saldy. Abdolla Abaq sultandy erekshe syılap, qymbat dúnıelerdi kóp berdi».
Eýrazııa kóshpeli elderiniń bıleýshileriniń qysta ońtústikte, qalalyq óńirde qystap, jazǵy jaılaýdy elmen birge Arqada ótkizetini erteden belgili salt. Máselen Qytaıdyń «Hannama» jylnamasynda Qańly eliniń handary týraly «Qańly eliniń hany qysta Logatnuqta turady da, jazda Beten dalasyna kóshedi» deıdi. Eki arasy biraz jer, sebebi Chań-ánnan (Qytaıdyń sol kezdegi astanasy) qańlynyń qysqy jurty 21300 lı bolsa, jazǵy jaılaýy 9104 lı. Eki aralyq shamamen 8000 lı dep alsaq, qystaý men jaılaýdyń arasy 2-3 myń shaqyrym bolmaq. Zertteýshiler Loǵatnuqty Shyrshyq ózeniniń boıyndaǵy Qanǵa qalasymen, al Betendi Balqash pen Aral arasyndaǵy ólkemen baılanystyrady. Bizdiń pikirimizshe Beten Óleńtiniń Aqkólge quıar jerinde ornalasqan qalashyq. Qazaqtyń uǵymynda Aqkól-Jaıylma atalatyn qut mekende biz birtalaı zertteý jumystaryn júrgizdik.
Jazǵy orda ustaý dástúri óz kezeginde Qazaq ordasynda jalǵasyn tapqany sózsiz. Áz Táýkege deıingi qazaq handarynyń ómir tarıhyna qatysty derekterden de osy kóship-qonýdy ańǵaramyz. Myrza Haıdar «Tarıhı-ı Rashıdı» kitabynda Moǵolstan bıleýshisi Saıd hannyń Qasym hanmen kezdesýin baıandaı otyryp «Jazdyń sońy edi. Qasym hannyń buıryǵymen qazaqtar qystaýlaryna qaraı baǵyt aldy. Qasym han (Saıd hanǵa) «Qazirgi ýaqytta Shaıbanǵa qarsy eldi kóterý qıyn sharýa. El qysqa daıyndyqty jasaýy kerek. Bul kezde ásker jınaý múmkin emes» dedi. Osylaısha sypaıy túrde joryqqa shyǵýdan bas tartty. Qasym han handy (Saıd) úlken qurmetpen shyǵaryp salyp, ózderiniń ata qystaýlaryna qaraı jyljydy» deıdi. Osy sııaqty derekterdi qazaqtyń ár hanyna qatysty ondap-júzdep keltirýge bolady.
Árıne, qazaq handarynyń Túrkistan óńirinen alysqa uzamaı qalatyn kezderi de bolsa kerek. Ol ne jaýgershilikke, ne jutqa, ne qysyltaıań elshilik isterine baıanysty bolama deımiz. Ondaı jaǵdaıda han ordasy Túrkistannan teriskeıge qaraı bet alyp, Qarataýdy jaǵalaı kóship júredi. Eger jaz ýaqytynda syrttan kelgen elshilikterdi, ne iri saýda kerýenderin qarsy alý kerek bolsa Kárizge aq shańqan úı tigip, Baq jahanda qarsy alady. Bul sonaý erte zamanda bastalyp HІH ǵasyrdyń basyna deıin jalǵasyn tapqan dástúr.
Qazaqty tutas bılegen Táýke hannyń 1715 jyly óz ajalynan qaıtys bolǵanyn osy jyly Ýfaǵa kelgen Taıqońyr Qultabaı atalyq uly bastaǵan qazaq elshiligi málim etti. Elshilik Áz Táýke hannyń ornyna úlken han bolyp saılanǵan Qaıyptyń atynan kelgen: «Dobroıý vole ýmre Tevke. Mýhammed hana blıjneı, Taıkýnýr-batyra svoım jalovanıem poslom otrıadılı velıkomý gosýdarıý». Bul jerde jazba derek «Mýhammed han» dep Qaıyp Muhammed handy nusqap otyr.
Bizdiń qolymyzdaǵy kóptegen derekter Táýke hannyń Reseı, Jońǵarııa, Orta Azııa elderimen tyǵyz mámlegerlik jáne saýda baılanystaryn ustap turýǵa barlyq kúshin jumsaǵan el basshylarynyń biri ekenin dáleldeıdi. Eń basty qaýyp bul kezeńde oırat (qara qalmaq, jońǵar) tarapynan boldy deýge keledi. Tarıhı derekter Áz Táýke hannyń zamanynda qazaq-qalmaq arasyndaǵy qarym-qatynastar keıde beıbit, keıde jaýgershilikpen sheshilip otyrǵanyn kórsetedi.