El Úkimeti jekeshelendirýdiń ekinshi tolqynyn bastamaq - baspasózge sholý
***
Búgingi tańda Qazaqstanda 1777 taza orys mektebi bar bolsa, aralas mektepter sany 2068 kórinedi. Bul degenimiz 3845 mektep taza orys tilinde oqytylady degendi aıǵaqtaıdy. Taza qazaq mektepteriniń sanyna keler bolsaq, 3750 aınalasynda ǵana. Onyń ózine aýyldaǵy bala sany az mektepter de kiredi. Bul týraly «Egemen Qazaqstannyń» búgingi sanynda «Aralas mektepterdi azaıtqan jón» degen maqalada aıtylady.
Gazettiń jazýynsha, elordanyń ózindegi 61 mekteptiń 16-sy orys, 19-y qazaq, 26-sy aralas mektepter.
Avtor maqalada aralas mekteptiń shyǵý tarıhy týraly sóz qozǵap, olardyń bolashaq urpaqtyń dúbara bolyp ósýine yqpal etetinin tilge tıek etedi.
Almaty oblysy, Esik qalasy mańynan tabylǵan «Altyn adamǵa» qazba jumystaryn júrgizý barysynda han doıbynyń oıyn tastary tabylǵan. Kıiz úı pishindes tastar ártúrli qazaqy oıý-órnektermen naqyshtalyp, pildiń súıeginen jasalǵan. Arheologııalyq zertteýlerdiń nátıjesinde ǵalymdar bul tastardyń qoldanysta bolǵan merzimin Úısin memleketi dáýirimen sáıkestendirgen, dep jazady «Egemen Qazaqstan» búgingi sanyndaǵy «Qazaqtyń han doıbysy» atty maqalasynda.
Basylymnyń jazýynsha, oıynnyń ereksheligi, munda qazaq handyǵynyń demokratııalyq bılik júıesi oıyn túrinde kórsetilgen.
Qazaq uǵymynda doıby oıyny tekti jáne teksiz bolyp ekige bólinedi. Teksiz doıby - ózimizdiń kúnde oınap júrgen kádimgi qarapaıym oıyn. Munda qaı tas birinshi bolyp mejege jetse, sol bı bola alady. Dál osy oıynnan qarap otyrsańyz, eshqandaı da tektilik baıqalmaıdy. Kim myqty bolsa, sol el basqarady degen sóz. Al tekti doıby degenimiz - han doıbysy. Onyń jeke hany, bıi, begi, alasha halqy bolady. Tentegi men qarashasy taǵy bar.
Han doıbysy - bilgen adamǵa syry men qyry tereń, quny ólsheýsiz, fılosofııalyq máni zor, bolashaǵy baıandy, ata-babalarymyzdan qalǵan taptyrmas mol muranyń biri bolyp sanalady.
***
Qytaıdyń Úrimshi qalasyndaǵy qazaqtar men «Qazaqfılm» kınostýdııasy birigip, Abaıdyń balalyq shaǵyna arnalǵan 3D formatyndaǵy kópserııaly mýltfılm túsirýdi josparlap otyr. Bul týraly «Aıqyn» gazetiniń búgingi sanynda habarlandy.
Qazaqtyń dara aqyny Abaıdyń balalyq shaǵy jas jetkinshekterge úlgi bolary sózsiz. Abaıdyń danalyǵyn balalardyń boıyna sińirip, tárbıesine yqpal etý maqsatynda túsiriletin mýltfılmniń ár bólimi 13 mınýttan turady, ári 104 serııany qamtıdy. Abaıdyń ómirin ózgelerge ónege etý maqsatynda mýltfılm qazaq, qytaı, orys, uıǵyr tilderinde shyǵarylyp, birneshe shettilderge aýdarylady.
«Abaı joly» anımatsııalyq kompanııasynyń dırektory Ǵusman Qajytaıdyń aıtýynsha, Abaıdyń ıdeıasy - búkil adamzattyń ıdeıasy. Bala - bolashaq. Eger balalar Abaıdyń balalyq shaǵyn bilip, er jetetin bolsa, bolashaqta Abaıdyń kim ekenin, Abaı ıdeıasynyń qandaı ekenin, qazaqtyń kim ekenin bile alady.
Qazaqstan Kóshbasshysy otandyq kásipkerlikti «jańa ekonomıkalyq baǵyttyń qozǵaýshy kúshi» dep jarııalady. Osyǵan oraı elimizdiń HHІ ǵasyrdyń ortasyna deıingi Strategııasynda kásipkerlik úlesin 40 paıyzǵa deıin jetkizý jóninde mindet qoıylyp otyr. Bul týraly «Aıqyn» gazetiniń «El Úkimeti jekeshelendirýdiń ekinshi tolqynyn bastamaq» atty maqalasynda aıtylady.
Óńirlik damý mınıstrliginiń málimetinshe, qazirgi kezde bul kórsetkish 17,5 paıyzdy quraıdy. Elbasy belgilegen bıik mejege qol jetkizý úshin el Úkimeti ulttyq bıznesti memlekettik qoldaý sharalaryn kúsheıtpek.
«Shaǵyn jáne orta bıznestiń ekonomıkadaǵy úlesi 2030 jylǵa qaraı, eń az degende, eki ese ósýge tıis, - delingen «Qazaqstan - 2050» Strategııasynda. - Biz adamǵa ol úshin memleket barlyq problemalaryn sheship berýin kútpeı, ózin bızneste synap kórýge, elde jasalyp jatqan ekonomıkalyq ózgeristerge tolyqqandy qatysýshyǵa aınalýyna jaǵdaı týǵyzýymyz kerek. Іskerlik mádenıetiniń deńgeıin kóterý men kásipkerlik bastamany yntalandyrýdyń mańyzy úlken».
Munyń barlyǵy ekonomıkanyń qýatyn eseleıtin mindetter, sol arqyly tutas halyqtyń baqýatty ómir súrýin kózdeıtin baǵyttar. Sondyqtan memleket osy jolda bar kúshin tas-túıin jumyldyrǵaly otyr.
«Damý» kásipkerlikti damytý qorynyń basqarma tóraǵasy Lázzat Ibragımovanyń málimetinshe, damyǵan elderde shaǵyn jáne orta bıznes sektorynda ekonomıkalyq belsendi turǵyndardyń jartysynan astamy eńbek etedi eken. Japonııada 2004 jyly-aq bul kórsetkish 88%-ǵa, al AQSh-ta 50,4%-ǵa jetipti. Qazaqstanda sońǵy 10 jyl ishinde shaǵyn jáne orta bızneste jumys jasaıtyndardyń úlesi 32%-ǵa jaqyndap keldi. «ıAǵnı, bizdiń elimizdiń árbir úshinshi eresek azamaty tańerteń turyp, jeke kásipkerge jumys isteýge barady. Onyń jeke bıznesin kóterý úshin» deıdi L.Ibragımova. Memleket bul adamdarǵa óz isin bastaýǵa mol múmkindik, keń óris ashýda. Tipti «Bıznestiń jol kartasy - 2020» baǵdarlamasy da endi osy maqsatqa baǵdarlanatyn bolady.
Basylymnyń jazýynsha, el Úkimeti jekeshelendirýdiń ekinshi tolqynyn ázirleýge tıisti. «Búginde bul másele Úkimet deńgeıinde pysyqtalýda. Sol bastalǵan tusta, oǵan ózimizdiń otandyq bıznes daıyn otyrýy kerek. Sondyqtan biz kásipkerlik qurylymdardy oqytý úshin jumys júrgizýdemiz. Osy oraıda kásipkerlerimiz álemdegi ozyq elderde taǵylymdamadan ótýde. Bul iske «Nazarbaev Ýnıversıteti» de tartylǵan. Elimizde erterekte ótken jekeshelendirýdiń birinshi tolqynynyń bir qateligi - oǵan qazaqstandyq bıznestiń daıyn bolmaýy jáne tolyq túsinbeýi edi. Al endi biz kásipkerlerimizge ekonomıkanyń qandaı sektorlarynda jekeshelendirý júretindigi, naqty qandaı obektilerdi memlekettiń básekelestik ortaǵa tapsyratyny, osyǵan baılanysty olardyń qandaı baǵyttarda óz bilik-bilimderin jetildirýge tıistigi jóninde jol siltep, jón-joba kórsetpekpiz, - deıdi Óńirlik damý vıtse-mınıstri Q.Óskenbaev.
Onyń aıtýynsha, «Bıznestiń jol kartasy» baǵdarlamasyna engiziletin ózgeristerdiń «4-paketi» Úkimettiń qaraýyna bıylǵy qazan aıynda shyǵarylatyn boldy.
Óńirlik damý mınıstrligi baǵdarlamaǵa ózgeristerdiń 4-paketi qabyldanǵanǵa deıin barlyq óńir ákimderine «jańa jobalardy qaraýdy toqtata turýdy» tapsyrýdy surap, Úkimetke júgindi. Bul aımaq basshylarynyń eski, ásirese, iri bıznes úshin tıimdi ári qolaıly sharttar boıynsha «jańa jobalardy qabyldap qoıýynyń aldyn alý úshin» jasalyp otyr.