El azamattary áleýmettik mańyzy bar azyq-túlik baǵasyn baqylaý júıesine qosylatyn boldy

NUR-SULTAN. QazAqparat - Saýda mınıstrligi áleýmettik mańyzy bar azyq-túlik taýarlary baǵasynyń derekter taldaý júıesine qoǵamdyq baqylaýdy qosady, dep habarlaıdy QR Saýda jáne ıntegratsııa mınıstrliginiń baspasóz qyzmeti.

Osy maqsatta elimizdiń barlyq óńirlerinde azamattardyń ótinishterin qabyldaý úshin arnaıy call-ortalyǵy quryldy.

Qazirgi ýaqytta Saýda jáne ıntegratsııa mınıstrliginiń Saýda komıteti 4 baǵyt boıynsha áleýmettik mańyzy bar azyq-túlik taýarlarynyń baǵasyna (ÁMAT) taldaý jáne monıtorıng júrgizýde:

1. Ulttyq statıstıka bıýrosynyń apta saıynǵy derekteri (resmı statıstıka).
2. Saýda Komıtetiniń aýmaqtyq departamentteri júrgizetin ÁMAT-qa baǵa monıtorınginiń derekteri (úı mańyndaǵy dúkenderdegi jáne saýda bazarlaryndaǵy baǵalardy olardyń qunyn belgileı otyryp iriktep tekserý. Alynǵan derekter resmı statıstıka derekterimen salystyrylady).
3. Fıskaldyq derekter operatory (FDO) arqyly baǵa monıtorıngi. ​(Fıskaldyq derekterge saýda obektilerinde ornatylǵan onlaın-kassalyq apparat qalyptastyratyn barlyq chekter men esepter jatady. FDO kómegimen ÁMAT taýarlarynyń satyp alý qabileti men baǵasy zertteledi).
ÁMAT-qa baǵanyń kóterilýine tap bolǵan azamattardyń ótinishterin esepke alý jáne derekterdi taldaýdyń durystyǵyn arttyrý maqsatynda úı janyndaǵy dúkenderde, bazarlarda, sýpermarketterde jáne basqa da uıymdasqan saýda oryndarynda saýda jáne ıntegratsııa komıtetiniń janynan call-ortalyq quryldy.

Ótinishterdi qabyldaý úshin telefon nómirleri jáne Úkimet qaýlysymen bekitilgen áleýmettik mańyzy bar azyq-túlik taýarlarynyń tizbesi qosa beriledi.

Habarlamalardy qabyldaý ýaqyty: dúısenbi men jumaǵa aralyǵynda saǵat 9.00-den 19.00-ge deıin.

Jumys kúnderi jáne demalys kúnderi azamattar áleýmettik jelilerdegi SIM akkaýnttarynda pikirler bóliminde ótinishterin qaldyra alady:

Facebook: https://www.facebook.com/mtiqz
Instagram: https://instagram.com/sauda_inform?igshid=YmMyMTA2M2Y=

Kelip túsken barlyq ótinishter boıynsha jedel tekserýler uıymdastyrylady. ÁMAT-qa belgilengen saýda ústemesiniń mólsherinen 15% asyp ketý faktileri anyqtalǵan jaǵdaıda, materıaldar odan ári ákimshilik sharalar qabyldaý úshin jergilikti atqarýshy organdarǵa beriletin bolady.

1-shi surypty un,
1-shi surypty unnan jasalǵan nan (formaly),
tútik kespe (ólshenip satylatyn),
qaraqumyq (ólshenip satylatyn),
kúrish (dóńgelek dándi, ólshenip satylatyn),
kartop,
sábiz,
pııaz,
qyryqqabat,
qumsheker,
kúnbaǵys maıy,
sıyr eti (súıekteri bar jaýyryn-tós bóligi),
taýyq eti (san jáne jilinshik súıegi),
jumsaq qaptamadaǵy sút, maılylyǵy 2,5% ,
jumsaq qaptamadaǵy aıran, maılylyǵy 2,5%,
sary maı (tuzdalmaǵan, maılylyǵy keminde 72,5%)
taýyq jumyrtqasy (I sanaty),
as tuzy («Ekstra»-dan basqa)
súzbe 5 – 9% maılylyǵy).