EQYU SAMMITІ QARSAŃYNDA: «Qazaqstannyń saıası jeńisi»
qazannyń 20-synda elordada ótkenQazaqstan halqy Assambleıasy XVI sessııasynyń negizgi taqyrybyna aınaldy. Bul jaıynda sessııanyń erteńinde jaryq kórgen «Kazahstanskaıa pravda» gazetinde jarııalanǵan «Na prıntsıpah soglasııa, tolerantnostı ı edınstva v mnogoobrazıı» degen taqyryptaǵy maqalada keńinen baıandalǵan.
«Ótken 15 jylda orasan zor jumys júrgizildi. Biz kún ótken saıyn adamdar arasyndaǵy SENІMDІ nyǵaıta berdik. Biz Otan taǵdyry úshin ortaq jaýapkershiliktiń jańa DÁSTÚRІN qalyptastyrdyq. Biz etnosaralyq jáne konfessııaaralyq qatynastarda AShYQTYQTY qamtamasyz ettik. TÓZІMDІLІK Qazaqstandy tabysty da senimdi damytýdyń mańyzdy faktoryna aınaldy. Bul qaǵıdattar bizdiń elimizdiń ishki de, syrtqy da saıasatynyń rýhyn beıneleıdi», - dedi Elbasy Nursultan Nazarbaev sessııanyń ashylý rásiminde sóılegen sózinde.
«Izvestııa» gazetiniń qazannyń 20-sy, sársenbi kúngi nómirinde Potsdam saıasattanýshysy Mattıas Dornfeldttiń «Qazaqstannyń saıası jeńisi» dep atalatyn kólemdi maqalasy jarııalandy. Qazaqstannyń EQYU-ǵa tóraǵalyǵy osy Uıymnyń tarıhyndaǵy óte mańyzdy kezeńmen tuspa-tus kelgenin basa aıtqan ol: «Qazaqstan Respýblıkasy - EQYU-ǵa tóraǵalyqty qabyldap alǵan alǵashqy postkeńestik memleket, sondyqtan da munyń ózi eldi artyqsha halyqaralyq nazardyń ortasyna qoımastan shyǵardy. Uıymǵa tóraǵalyq etýdiń múmkindigi elderdiń keń aýqymy úshin resmı moıyndalǵanyna qaramastan, ony osy kúnge deıin EO men NATO-ǵa qatysýshy memleketter ǵana atqaryp keledi. Sonymen qatar Túrik Respýblıkasyn eseptemegende, olar hrıstıandyq memleketter edi. Sondyqtan da Qazaqstan Prezıdenti Nursultan Nazarbaev úshin eliniń EQYU tóraǵasy fýnktsııasyn qabyldap alýy ortaq demokratııalyq qundylyqtardy moıyndaıtyn Batys memleketteri qaýymdastyǵymen belsendi yntymaqtastyq jolyndaǵy mańyzdy kezeń bolyp tabylady», - deıdi.
«Dala men qala» gazetiniń qazannyń 18-indegi nómirinde «Pikirler toǵysy» aıdarynda birqatar saıasatkerlerdiń Qazaqstannyń EQYU-ǵa tóraǵalyǵyna qatysty pikirleri berilgen. Italııa Premer-Mınıstri Sılvıo Berlýskonıdiń paıymdaýynsha, Astana Sammıti lańkestik, transulttyq jemqorlyq, esirtki tasymaly, ultaralyq jáne dinaralyq negizdegi qantógister sııaqty máselelerdi sheshýge kúsh salýy qajet. «Óıtkeni, Qazaqstan tóraǵalyǵy kezinde EQYU Qyrǵyzstandaǵy qantógisti tejep, zor bedelge ıe boldy. Bul rette Prezıdent Nazarbaevtyń jedel sheshim qabyldap, júzege asyrýy óz nátıjesin bergendigin aıta ketken jón. Sondaı-aq Qazaqstan - Eýrazııa qurlyǵyndaǵy kópirdeı qyzmet atqaratyn aımaqqa ornalasqan memleket. Demek, tutastaı qurlyqtaǵy barlyq jaǵdaıǵa Qazaqstannyń zor alańdaýshylyq tanytýy zańdy. Al Eýrazııa qurlyǵy - adamzattyń bolashaǵyna erekshe yqpal etetin sýbekt. Sondyqtan da adamzat Astana Sammıtinen jaqsy nátıjeler kútýge quqyly», - deıde S. Berlýskonı.
Qyrǵyz Respýblıkasynyń ótpeli kezeńdegi Prezıdenti Roza Otynbaevanyń pikirinshe, Qazaqstan EQYU-ǵa tóraǵalyǵy kezinde uıymnyń bedelin kóteretin is istedi. Ásirese, Qyrǵyzstandaǵy saıası teketirestiń aýyr zardaptarynyń qantógiske ulaspaýy - EQYU tóraǵasy Qazaqstan Respýblıkasynyń Prezıdenti Nursultan Nazarbaevtyń tikeleı aralasýymen qamtamasyz etilgen bir jaqsylyq boldy. «Sóıtip N. Nazarbaev aımaqtaǵy ǵana emes, tutastaı halyqaralyq deńgeıdegi kóregen jáne bedeldi saıasatker ekenin is júzinde dáleldep shyqty. Álemniń kóptegen saıasatshylary Astana Sammıtin - Nursultan Nazarbaevtyń dúnıejúzilik deńgeıdegi zor bedeliniń nátıjesi dep baǵalaýda. Bul - oryndy pikir. Óıtkeni EQYU-nyń sońǵy Sammıti ótkennen bergi ýaqyt ishinde tóraǵa bolǵan memleketterdiń basshylarynyń barlyǵy derlik osyndaı jıyn ótkizýge qansha talpynsa da ony júzege asyra almap edi», - deıdi R. Otynbaeva.
Al Reseı Federatsııasynyń Syrtqy ister mınıstri Sergeı Lavrovtyń aıtýynsha, buǵan deıin EQYU tyndyrǵan isterdiń eń ıgiliktisi - Berlın qabyrǵasyn buzý bolsa, bıyl Uıym tóraǵasy Qazaqstannyń tikeleı aralasýymen Qyrǵyzstandaǵy qandy qaqtyǵystyń aýyzdyqtalýy - dál sondaı mártebege ıe degen tujyrymdar jıi estilýde. «Menińshe, saıasattanýshylardyń bul baǵasy dál sol kezdegi Nursultan Nazarbaevtyń Dmıtrıı Medvedevpen jáne Barak Obamamen tikeleı telefon arqyly baılanysta ortaq toqtamǵa kelip, sol ustanymdy júzege asyrýy - shyn máninde uıym bedelin kótergen bir is bolyp shyqty. Astana Sammıti Qazaqstan Prezıdentiniń osyndaı sheshimine jáne iskerlik qabiletine sengenderdiń kelisimderi arqyly ómir aqıqatyna aınalmaqshy. Al Astana óz kezeginde EQYU tıimdiligi men yqpaldylyǵyn arttyratyn jańa mejelerdi kórsetip beredi dep oılaımyn», - deıdi S. Lavrov.
«Dala men qala» gazetiniń ótken aptadaǵy nómirleriniń birinde QR Parlamenti Májilisiniń depýtaty Jeksenbaı Dúısebaevtan alynǵan suhbat «Elimizdiń tóraǵalyq etýi - EQYU-ǵa jańa serpilis berdi» degen taqyryppen jarııalandy. Depýtat bastapqyda EQYU-nyń quramyna negizinen eýropalyq memleketterdiń jáne AQSh pen Kanadanyń engendigin aıta kelip, sońǵy kezderi Azııa memleketteriniń de Uıymǵa qosylyp jatqandyǵyn tilge tıek etken. Bul úrdistiń tegin emestigine toqtalǵan ol: «Nege deseńiz, álem nazaryndaǵy máselege tek eýropalyq kózqaraspen qarasa, birbetkeıli bolyp ketedi. Al Azııa elderiniń qosylǵany, onyń kólemin ulǵaıtyp, osy uıymdaǵy qaralatyn máselelerdi tereńdetip jatqany EQYU-nyń mańyzyn arttyryp otyr. Sonymen birge uıymnyń bedelin de ósire tústi. Ári Azııa elderiniń problemalaryn qaraýda bir jaqty sheshimge kelýden saqtaıdy», - deıdi. Sondaı-aq J. Dúısebaev Qazaqstan buǵan deıin de óziniń tyń bastamalarymen, usynystarymen EQYU-ǵa jańa lep qosty dep esepteıdi.
«Bıyl Elbasymyz Nursultan Nazarbaevtyń bastamasymen mundaı iri Sammıt Astanada ótkizilmekshi. Negizi, 11 jyldan keıin EQYU Sammıtin Astanada uıymdastyrý Qazaqstan dıplomatııasynyń jeńisi deýge bolady. Munda kóteriletin eń basty máseleler qazirgi tóraǵalyqqa baılanysty bolyp otyr. Bedeli berik bul Uıymnyń o bastaǵy qyzmeti men baǵyt-baǵdarynyń birinshisi - áskerı qaýipsizdik pen qarý-jaraqqa baqylaý ornatý, ekinshisi - ekonomıkalyq, ǵylymı-tehnıkalyq jáne ekologııalyq yntymaqtastyq, al úshinshisi - gýmanıtarlyq saladaǵy yntymaqtastyq pen adam quqyǵy máseleleri ekeni barshamyzǵa málim. Osy aıtylǵan jáıtter boıynsha atqarylǵan isterge Sammıtte oń baǵa beriledi dep senemin», - dep jazady Jansúgirov atyndaǵy Jetisý memlekettik ýnıversıtetiniń rektory, zań ǵylymdarynyń doktory, professor Ábdimanap Bekturǵanov «Egemen Qazaqstan» gazetiniń senbilik sanynda «El bedelin bekemdeıtin eren jıyn» degen taqyryppen jaryq kórgen maqalasynda. Avtor sonymen qatar óz maqalasynda memleket, qoǵam qaıratkeri sanatynda jańashyldyǵymen, kúreskerligimen, reformatorlyǵymen erekshelenetin Elbasy Nursultan Nazarbaevtyń táýelsizdik alǵannan bergi kezeńde elimizdiń ekonomıkalyq, áleýmettik, saıası-quqyqtyq damýyn jańa deńgeıge kótergendigin basa aıtqan.
«Aıqyn» gazetiniń jazýynsha, EQYU tizginin qolyna alǵan Qazaqstannyń Astana Sammıti osy uıymǵa múshe memleketterdiń áskerı-saıası, ekonomıkalyq-ekologııalyq jáne adamı ólshemderge qatysty qolda bar quraldary men tetikteriniń tıimdiligin arttyratyn negiz qalamaqshy. Degenmen Qazaq eli qazirdiń ózinde osy úsh taǵandy damytýǵa zor úles qosyp ta úlgerdi. Qazaqstan tóraǵalyqtyń tizginin qolǵa alǵan kúnnen bastap, áskerı daǵdarysty boldyrmaý jáne retteý úshin EQYU-nyń áleýetin kúsheıtýge bar kúsh-jigerin jumsady. Sondaı bizdiń elimizdiń tóraǵalyǵy tusynda EQYU-nyń áskerı-saıası ólshemine erekshe serpin bergen basty elementtiń biri - BUU, EýroOdaq, NATO, TMD, UQShU, AÓSShK sııaqty álemdegi asa bedeldi uıymdarmen qoıan-qoltyq qarym-qatynas jolǵa qoıyldy. Tóraǵalyǵymyzdyń jartyjyldyq merziminde gýmanıtarlyq ólshem boıynsha da qyrýar jumystar atqaryldy. Sonyń dáleli, qazirdiń ózinde EQYU-nyń músheleri men seriktesteri Qazaq eliniń jumysyn tabysty dep baǵalaýda. Maqala basylymnyń qazannyń 19-yndaǵy nómirinde «Tóraǵalyǵymyzdyń tabysy: jartyjyldyqtaǵy jetistikter» degen taqyryppen jaryq kórdi.
Qazannyń 19-ynda nemistiń «Frankfurter Allgemeine» gazetinde jaryq kórgen maqalada Reseı men Eýroodaq yntymaqtastyǵynyń damý bolashaǵy qarastyrylǵan. Sonymen qatar maqalada EQYU-nyń Astana Sammıti mańyzdy máselelerdi talqylaıtyn alań bola alatyny aıryqsha atap ótilgen. «Merkel men Sarkozı NATO-ǵa uqsas uıymnyń qurylýyna jol bermeıdi. Olar Medvedevke qaýipsizdik jónindegi jańa kelisimshart jasasý asyra silteýshilik ekendigin túsindirýge qulyqty. Jeltoqsanda Qazaqstanda EQYU Sammıti, al odan birneshe kúnnen keıin «EO-Reseı» Sammıti ótedi. Sol jerde barlyq qaýipsizdik problemalaryn keńinen talqylaýǵa bolady», - delingen maqalada.