EKSKLıÝZIV: Qazaqstanda eshki súti elenip júr me?
Ǵalamtor betterinde «Prodam koze moloko» degen jarnama anaý aıtqandaı kóp emes eken, tipti onyń birnesheýin bir adam bergen bolyp shyqty. Bir qyzyǵy, Almatyda lıtri 500-700 teńgeden satylyp jatqan súttiń Astanadaǵy baǵasy 1500 teńgege deıin barady. Solardyń birine habarlasyp kórip, birneshe suraqtar qoıdym.
Raıhan Hasenova - birneshe jyl boıy eshki sútin satýmen aınalysyp kele jatqan kásipker. Onyń sharýashylyǵy Qosshy eldi mekeninde eken.
«Raıhan» jeke kásipkerligin ashyp, eshkiniń sútin satyp júrgenimizge birneshe jyl boldy. Eshki sútine degen suranys joǵary. Kóbinese sútti anasynyń ýyz sútine toımaı qalǵan balalarǵa beredi. Sebebi eshki súti sıyr sútine qaraǵanda jeńil ári sińimdi. Sonymen birge kúrdeli operatsııadan shyqqannan keıin ońalý úshin nemese ókpe aýrýyna shaldyqqandar alyp jatady. Olardyń kópshiligi dárigerlerdiń keńesimen keledi. Adamnyń ımmýnıtetin kóterýde, ásirese kóktem kezinde eshki sútin ishken densaýlyqqa óte paıdaly», - deıdi R. Hasenova.
Jalpy, eshkiniń súti men etiniń qasıetin túsingen damyǵan elder bul isti bir izge qoıǵan. Shveıtsarııada týberkýlez, qan azdyq, rahıt, býyn, teri aýrýyna shaldyqqandardy áý bastan-aq eshki sútimen emdegen. AQSh sekildi damyǵan memleketter eshki sútin jas nárestelerge berý úshin arnaıy daıyndaıdy. AQSh mamandarynyń pikirinshe, eshki súti sıyr sútine qaraǵanda adamnyń fızıologııalyq qajettilikterin ońtaıly qanaǵattandyrady. Olardyń derekterine saı, sıyr sútine allergııasy bar adamdardyń kópshiligi eshki sútin jeńil kóteredi. Bul pikirdi ıtalıandyq medıtsına qyzmetkerleri joqqa shyǵarýda. Olardyń zertteýleri kerisinshe nátıje bergen: sıyr sútin kótere almaıtyn balalar eshki sútin de birdeı ásermen qabyldaǵan. Kanadalyq dárigerlerdiń aıtýynsha, eshki súti teri men býyn aýrýyna shaldyqqan adamdardyń densaýlyǵyna jaqsy áser etedi, ári ót-tas aýrýlaryn emdeýde, fıbromıoma men balalar epılepsııasyn emdeýde asa paıdaly.
Avıtsenna jerlesterine kári jasqa jetkende eshki sútin udaıy paıdalanýdy usynǵan. Ejelgi ańyzǵa sensek, naızaǵaımen alysqan Zevstiń ózi Amalteıa - táńirlik keremet eshkisiniń sútin múıizinen ishken. Ál-Farabı eshki súti týraly «eń turaqty» dep jazǵan eken. Janýarlar tarıhyn zertteýshi, medıtsına ǵalymy V.Peskov óziniń «Anyqtaýshy» degen kitabynda eshki sútiniń emdik qasıetin anyqtap, «...jańa týǵan náreste anasyz qalǵan jaǵdaıda, ony tek eshki sútimen asyraý kerek. Sebebi, eshki sútinde vıtamın ana sútindegi vıtamınmen teń keledi», - dep jazypty.
Atalmysh kitapta HІH-HH ǵasyrlarda Reseıde eshki ósirýshiler qoǵamy bolǵandyǵyn, eshki sútimen emdeıtin aýrýhanalar da uıymdastyrylǵany, tipti, Shveıtsarııa sııaqty elde aýrý adamdardy eshqandaı dári-dármeksiz, tek eshki sútimen emdep jazatyn saýyqtyrý oryndary bar ekeni de aıtylǵan.
Demek, eshki sútiniń san túrli dertke daýa ekeni o bastan belgili. Endeshe ǵalamtor betterinde jarııalanǵan eshki sútiniń emdik qasıetterine biraz kóz júgirtip kórelik.
Eshki súti - A, S, V, D, E dárýmenderi men basqa da mıkro jáne makro elementter qorynyń qaınar kózi bolǵandyqtan adam aǵzasyna óte paıdaly ónim. Bul janýardyń súti sonymen qatar belgili bir aýrýmen aýyratyn naýqastar úshin eń tıimdi tabıǵı dári bolyp tabylady.
Allergııada. Allergııaǵa beıim adamdarǵa sút ónimderi jaqpaıtyndyǵy bárimizge belgili. Mundaı naýqastar ásirese, sıyr sútin paıdalana almaıdy. Sebebi, sıyr súti allergııanyń qozdyrýshysy. Biraq sút sizdiń aǵzańyzǵa qajet. Oılap, qamyǵýdyń qajeti joq. Ony 100 paıyzǵa almastyra alatyn ónim - eshki súti. Muny túsindirý ońaı: eshki súti birinshiden, allergııany qozdyrmaıdy, sonymen qatar, allergııaǵa beıim adamdardyń aýrýyn túbimen joıatyn qasıetke ıe.
Aǵzany qalpyna keltirýde. Eshki sútindegi maı túıirshikteri sıyr sútine qaraǵanda óte tómen. Sondyqtanda adam aǵzasyna túsken eshki súti tez qorytylyp, sińetindikten, túrli faktorlardyń saldarynan álsiregen aǵzaǵa óte paıdaly. Sonymen qosa eshki sútiniń quramynda kalııdiń mólsheri óte kóp. Sút quramyndaǵy bul element álsiregen aǵzadaǵy júrek-qan tamyr júıesi jumysyna óte qajet.
Súıekke paıdasy. Eshki sútiniń quramynda súıek tinderin qataıtatyn kaltsıı jáne D tobyndaǵy dárýmender qory jetkilikti. Sondyqtanda dárigerler balaǵa bir jastan bastap rahıt aýrýynyń aldyn alý jáne ony emdeý úshin eshki sútin berýdi usynady. Sońdaı-aq, dárigerler men ǵalymdardyń dáleldeýinshe, bul kıeli janýardyń sútin súıegi synǵań adamdar kúnine 1 staqannan iship tursa, súıegi bitip, qalpyna kelý protsesi 2 ese jyldam bolady.
Іshek dısbakterıozynda. Іshek mıkroflorasynyń balans buzylysynda eshki sútinen jasalǵan ónimder ishek jumysyn qaıta qalpyna keltirýge kómektesedi. Sondyqtanda bul dertten tezirek aıyǵý úshin mindetgi túrde eshki sútin iship, odan jasalǵan ónimderdi tamaq ratsıonyna eńgizińiz.
Asqazan jáne ishek aýrýlarynda. Asqazan jáne ishek aýrýdarynyń kez kelgen túrine eshki súti shıpaly. Onyń quramyndaǵy lızotsın asqazan jáne ishektegi shyryshty qabyq jaralaryn emdeıdi. Sonymen qatar, asqazan sólindegi qyshqyldy beıtaraptandyratyn erekshe qasıetke de ıe. Eger asqazan jarasy zardabyn tartyp júrseńiz, onda sizge eshki sútimen júrgiziletin mynadaı em kómektesedi. Kún saıyn tańerteń ash qarynǵa eshkiniń 1 staqan shıki sútin ishińiz. Sodan keıin keshke deıin urttap 2 staqan sútti taýysý qajet. Emdik kýrs 21 kún júrgiziledi.
Eshki súti dıatez dertinde. Qazirgi kezde kóptegen balalar men olardyń ata-analary dıatez jáne teriniń qabynýy sııaqty dertterge tap bolyp jatady. Mundaı aýrýǵa shaldyqqan bala qınalatyndyǵy men onyń emdelýi uzaq ýaqyt alatynyn ata-analar biledi. Al bul dertten eshki sútin iship birjola arylýǵa bolady. Dáriger-pedıatrlardyń anyqtaýynsha, eshki sútin jıi ishetin balalar dıatez dertine shaldyqpaıdy eken. Sondyqtan da balaǵa úzbeı eshki sútin berip, túrli derttiń aldyn alǵan durys.
Uıqy beziniń qabynýyna. Eshki sútiniń uıqy beziniń qabynýynda (pankreatıt) da paıdaly ekendigi dáleldengen. Bul dertke shaldyqqan naýqas kúnine 0,5 staqan shıki sútti tamaqtyń aldynda 2 aı boıy ishýi qajet.
Qant dıabeti dertine eshki sútiniń paıdasy. Halyqtyq medıtsınada qant dıabetimen aýyratyn naýqastarǵa eshki sútimen júrgiziletin emdik tásilder óte kóp. Sonyń biri kúnige ár 2 saǵat saıyn eshki sútin úzbeı ishýge keńes beredi. Biraq mundaı em júrgizgen kezde dári-dármek ishpeý qajet.
Qaterli isik dertine paıdasy. Eshki sútiniń qaterli isik aýrýynyń aldyn alyp, onyń jeńil túrlerinen aıyqtyratyn qasıetke de ıe. Sondaı-aq, ımmýndy júıeni qataıtady. Halyqtyq medıtsına mynadaı emdik tásilder usynady:
Eshki súti júkti analarǵa. Eshki súti quramyndaǵy dárýmender, mıkro jáne makroelementteri ana aǵzasy men jatyrdaǵy bala úshin óte paıdaly azyq bolyp tabylady. Al sút quramyndaǵy kaltsıı balanyń súıegin durys qalyptastyrýǵa septigin tıgizse, bolashaq ana tisteriniń túsýin jáne tyrnaqtarynyń synýyn boldyrmaıdy.
Emizýli anaǵa. Emizýli ana kúndelikti eshki sútin paıdalansa óziniń aǵzasymen qosa balanyń aǵzasyn dárýmender qoryna baıytyp, jańadan qalyptasyp, damyp jatqan súıekterin qataıtady. Sondaı-aq, eshki sútin úzbeı ishetin emizýli ana qan azdyq derti men dárýmenniń jetkiliksizdiginen saqtandyrylady.
Artyq salmaqtan arylǵysy keletinderge. Eshki súti maıly bolǵanymen ol aǵzaǵa maı jınamaıdy. Al quramy dárýmenderge óte baı bul sýsyn, emdám ustap júrgen adam aǵzasyn túrli dárýmendermen qorektendiredi.
Eshki súti kosmetologııada. Kosmetologııada da óz ornyn tapqan eshki súti teridegi túrli bórtpeler men daqtardy ketirýte tabıǵı tazartqysh qural bolyp tabylady. Sonymen qosa terini aǵartyp, shashtyń túsýin toqtatady. Ol úshin ár shashty jýǵan kezde, eshki sútimen shaıyp turý qajet.
Júrek aýrýyna eshki sútiniń paıdasy. Sıyr sútine qaraǵanda eshki sútinde V12 dárýmeniniń quramyna kiretin kobalttyń mólsheri 6 ese kóp, al kalııdiń joǵary mólsheri júrek-qantamyr júıesiniń qyzmetine ońtaıly áser etedi.
R.S. «Ebin tapsań, eshki baq» dep dana halqymyz aıtpaqshy, búginde elimizde eshki sharýashylyǵy birtindep qolǵa alynyp jatyr. 2014 jyly Atyraý oblysynda respýblıka boıynsha tuńǵysh eshki fermasy ashylǵany belgili. Al byltyr qostanaılyq kásipker eshki sútinen ıogýrt, súzbe men irimshikter shyǵarýdy qolǵa alǵan bolatyn. Basqa da aımaqtarda birtindep bul sharýashylyq túri qolǵa alynýda. Olaı bolsa, toqsan toǵyz aýrýǵa em eshki sútin óndirisiniń bolashaǵy áli alda.
Gúlden Naqbosynova