Ekpe qaýipti me? - baspasózge sholý

ASTANA. QazAqparat - «QazAqparat» halyqaralyq aqparattyq agenttigi 12 naýryz, beısenbi kúni jaryq kórgen respýblıkalyq buqaralyq aqparat quraldaryndaǵy ózekti maqalalarǵa sholýdy usynady.

***

Senat depýtaty Jabal Erǵalıevtyń «balalarǵa juqpaly aýrýlarǵa qarsy júrgiziletin ekpe jasatpaǵan ata-analardy jaýapqa alý kerek, tipti balalaryn mektep, balabaqshaǵa kirgizbeý máselesin qarastyrý qajet» degeni qoǵamda dúrbeleń týǵyzdy, dep jazady "Aıqyn" gazeti búgingi sanyndaǵy "Ekpe qaýipti me?" atty maqalasynda. Basylymnyń atap ótýinshe, óıtkeni birneshe oblysta qyzylshaǵa qarsy jappaı ekpe júrgizgennen keıin hali nasharlaǵan jasóspirimderdiń jaǵdaıy turǵyndardy shoshytyp otyr. Máselen, qazir respýblıka boıynsha qyzylshaǵa qarsy egiletin ekpeden keıin Qaraǵandy, Mańǵystaý, Jambyl, Qostanaı, Ońtústik Qazaqstan, Atyraý oblystarynda shý shyqqan. Endi vaktsınanyń paıdasy halyq kóńilinde senimsizdik uıalatýda. Sebebi aq­pan aıynyń orta­synan bastap elimizdegi 15-19 jas aralyǵyndaǵy jasóspirimderge júrgizilgen qyzylshaǵa qarsy ımmýndaý sharalarynan keıin 294 bala aýyryp qalǵan. Mundaı ekpe budan 10 jyl buryn jasalǵan eken. Kópshiliktiń úreıin týǵyzǵan ekpe endi ýaqytsha 4 mamyrǵa deıin toqtatyldy. Alaıda medıtsına mamandary vak­tsına esh qaýipsiz ekenin aıtyp, dabyl qaǵýda. Olar ekpe alǵandardaǵy bas aınalý, talyp qalý, bas aýyrý sııaqty tirkelgen ýaqytsha aýrý belgilerin - adamnyń ımmýndaý kezindegi «qorqynysh» reaktsııasy dep túsindirýde jáne onyń vaktsınaǵa qatysy bolmaıtynyn aıtty. Solaı deıik, biraq bárinen de alańdatatyny, olardyń densaýlyǵyna kim jaýap bermek? Óıtkeni juqpaly aýrýlarǵa qarsy keıbir ekpelerden keıin kóz jumyp, múgedek bolyp qalyp jatqandary da az emes qoı?! Sonda vaktsınanyń qatysy bolmasa, qalaısha múgedek atanady? Álde depýtat aıtqandaı, jaýapty memlekettik organdardyń ımmýndaý, vaktsınalaýdan buryn jurt arasynda túsindirý jumystaryn tıisti deńgeıde júrgizbegeni me? Maqalada sondaı-aq birqatar medıtsına mamandarynyń ekpege qatysty pikirleri berilip otyr. Jýyrda Bolashaq qaýymdastyǵy áıgili «Zolýshka» ertegisin qazaqshaǵa tárjimalady. «Zolýshkany» aýdarmashylar «Kúlbıke» dep alypty. Mıllıondaǵan balany tátti qııalǵa bóleıtin «Zolýshka» ertegisin «Kúlbıke» dep aýdarǵany kóńilge qondy, dep jazady atalǵan basylym "Ár arnanyń tili basqa..." atty maqalasynda. Avtordyń jazýynsha, osydan birer kún buryn «Qazaqstan» ulttyq arnasy týra osy «Zolýshka» ertegisiniń jelisimen túsirilgen Ýolt-Dısneı ónimin kórermenderine usyndy. Ulttyq arna áıgili mýltfılmdi «Kúlshe qyz» dep tárjimalaǵan eken. Jekemenshik arnalardyń birinde «Zolýshkanyń» taǵy bir nusqasy ekrannan jylt ete qaldy. Bul mýltfılm de qazaqshaǵa aýdarylǵan. Bul jolǵy ataýy - «Kúldibıkesh». Sonymen, bir «Zolýshkanyń» biz estigen qazaqsha úsh túrli nusqasy bar: «Kúlbıke», «Kúlshe qyz», «Kúldibıkesh». Qaısysy, qazaqsha uǵymǵa jaqyn? Keńes zamanynda Almaty kórkem jáne hronıkalyq-derekti fılmder stýdııasynda kınoaýdarma bólimi jumys istedi. Sol bólim «Qazaqfılm» tarıhynda 500-den astam fılmdi qazaqsha sóıletip, kórermen nazaryna usyndy. Belgili jýrnalıst Sáken Sybanbaı bul másele týraly oıyn bildirip, bylaı deıdi: E.Rıazanovtyń «Qyzmettester hıkaıasy» fılmin alaıyq. Baıaǵy «Qazaqfılmniń» aýdarmasy men 2006 jyly «Astana» telearnasy jasaǵan asyǵys «qotarmany» salystyrsańyz, ekeýi - eki bólek dúnıe. «Kakaıa mýha ýkýsıla tebıa?» deıtin sóılem buryn «Seni ne túlen túrtti-eı sonsha?» bop aýdarylǵan edi. Al «Astana» arnasy ony... «Seni qandaı shybyn shaǵyp aldy?» dep aýdarǵan! **** Búginde Qazaqstan buryn-sońdy bolmaǵan saıası, ekonomıkalyq jetis­tikterge jetip, ony odan ári nyǵaıtý jolynda turǵanda halyqaralyq quqyqtyq yntymaqtastyqty damytý erekshe talap bolyp tabylady, dep jazady "Egemen Qazaqstan" gazeti búgingi sanyndaǵy "Yntymaqtastyq yrysy artpaq" atty maqalasynda. Avtordyń atap ótýinshe, esirtki tasymaly, adam saýdasy, lańkestik, dinı ekstremızm, aram jolmen tabylǵan tabysty zańdastyrý jáne basqa da qylmystar qazirgi zamanda ultaralyq sıpatqa ıe boldy. Demek, joǵaryda aıtqanymyzdaı, halyqaralyq yntymaqtastyqty quqyqtyq retteý amaly búginde erekshe mańyzǵa ıe deımiz. Sondyqtan onyń sharttary men tártibi tıisti kelisimdermen ǵana anyqtalmaq. Osy oraıda qylmysqa qarsy áreket etý salasyndaǵy halyqaralyq-quqyqtyq óristi keńeıtý úshin Bas prokýratýra qylmystyq is júrgizý boıynsha halyqaralyq kelisimsharttardy jasaýda sheteldik áriptestermen birge turaqty negizde jumys júrgizip keledi. Soǵan saı Bas Prokýrordyń birinshi orynbasary I.Merkel: «Jaqyn keleshekte biz quqyqtyq saladaǵy qazaqstandyq-amerıkalyq qatynastardy odan ári nyǵaıtýǵa nıettimiz. Sonyń ishinde, biz búginde 1992 jylǵy 23 mamyrdaǵy qylmystyq ister boıynsha ózara kómek kórsetý týraly, 1933 jylǵy 26 jel­toqsandaǵy ekstradıtsııalaý jáne 1993 jylǵy 9 maýsymdaǵy sottalǵandardy tabystaý jónindegi amerıkaaralyq konventsııalarǵa Qazaqstannyń qosylýy týraly máseleni qaraý ústindemiz, bul jalpy alǵanda amerıkalyq kon­tı­nent elderi jáne Amerıka Qura­ma Shtattarymen qylmystyq sot isi aıa­syndaǵy halyqaralyq ynty­maq­tastyqty retteýge múmkindik bere­di», - deıdi. **** Aqmola oblysynyń turǵyndary "Tarıhı avtobýspen" júrdi, dep jazady "Kazahstanskaıa pravda" gazeti búgingi sanyndaǵy "Shel po gorodý avtobýs" atty maqalasynda. Basylymnyń atap ótýinshe, Kókshetaýdaǵy bul erekshe aktsııa Qazaq handyǵynyń 550 jyldyǵyna arnalǵan. Ony Aqmola oblystyq ishki saıasat basqarmasy uıymdastyrdy. Sharaǵa "Kókshetaý avtobýs parki" JShS, Sh. Ýálıhanov atyndaǵy KMÝ tarıh fakýltetiniń stýdentteri, jolaýshylar jáne jastar uıymdarynyń kóshbasshylary men BAQ qyzmetkerleri qatysty. Aktsııa barysynda olarǵa tarıh boıynsha suraqtar qoıylyp, qyzyqty vıktorına oınatyldy. Sondaı-aq jolaýshylar túrli tarıhı derekterge qanyqty. Shara barysynda baǵaly syılyqtar úlestirilip, sımvolıkalyq belgi retinde 550 jalaýsha taratyldy.