Ekonomıkany ártaraptandyrý: Ońtaıly qurylym bar ma
Taıaýda Úkimette QR Premer-Mınıstri Álıhan Smaıylovtyń tóraǵalyǵymen ótken keńeste Óńdeý ónerkásibin damytýdyń 2023-2029 jyldarǵa arnalǵan tujyrymdamasynyń jobasy qaralǵan bolatyn. Tujyrymdamany júzege asyrýdyń nátıjesinde «Qazaqstannyń ónerkásip qurylymy túbegeıli ózgerip, onda negizgi oryndy óńdeýshi sektor alatyny» júzege asyrylýy tıis dep aıtylǵan edi.
Osyǵan oraı, ekonomıkadaǵy óńdeýshi ónerkásiptiń úlesin arttyrý sońǵy 20 jyl boıy Qazaqstandaǵy belsendi ındýstrııalyq saıasattyń negizgi maqsattarynyń biri sanalatynyn eske sala ketken jón. Buǵan qosa «jalpy umtylýǵa bolarlyqtaı ekonomıkanyń ońtaıly qurylymy bar ma?» degen suraq ta týyndaıdy.
Bul saýalǵa jaýap berý úshin áli kúnge deıin Qazaqstan memlekettik saıasattaǵy baǵdar retinde qarastyryp kele jatqan Ekonomıkalyq yntymaqtastyq jáne damý uıymynyń damyǵan elderin qarastyryp kóreıik. Máselen, Ulttyq damý josparynda 2025 jylǵa qaraı Qazaqstan uıymǵa kirý jónindegi resmı ótinish jiberý úshin Ekonomıkalyq yntymaqtastyq jáne damý uıymynyń aldyńǵy qatarly tájirıbeleri men standarttaryn engizý boıynsha jumys júrgizetini málimdelgen.
Ekonomıkalyq yntymaqtastyq jáne damý uıymy elderiniń jalpy ishki ónimin baǵalaý ekonomıkanyń ońtaıly qurylymy joq ekenin kórsetip otyr. Túrli elderdiń salalar boıynsha mınımaldy jáne maksımaldy máninde aıtarlyqtaı shashyrańqylyq baıqalýy múmkin.
Aıtalyq, aýyl sharýashylyǵy boıynsha jalpy ishki ónimdegi mınımaldy úles Lıýksembýrg pen Shveıtsarııada baıqalady ári sáıkesinshe 0,2 jáne 0,6 paıyzdy quraıdy. Al bul rette maksımaldy úles Túrkııada qalyqtasqan jáne ol 5,5 paıyzǵa jetip otyr.
Ózge salalar boıynsha balama mánder bylaı qalyptasqan:
- Óndirýshi ónerkásip: mınımým – Lıýksembýrgte, Belgııada jáne Frantsııada 0,05, 0,06 jáne 0,07 paıyz, al maksımým – Norvegııada 22,4 paıyz;
- Óńdeýshi ónerkásip: Lıýksembýrg pen Avstralııada 4,8 jáne 5,4 paıyz, al maksımým – Irlandııada 34,6 paıyz;
- Qarjy sektory: mınımým – Slovakııada 2,5 paıyz, maksımým Lıýksembýrgte 23,6 paıyz.
Bul rette keıbir salalar ekonomıka men qoǵamdy damytý úshin mańyzdy sanalady. Biraq, barlyq ýaqytta ártaraptandyrý turǵysynan qyzyq bola bermeıdi. Máselen, oǵan elektrmen jáne sýmen jabdyqtaý salasyn jatqyzýǵa bolady. Bul salalardyń kez kelgen ekonomıkadaǵy qatysý úlesin tómen ekeni belgili. Biraq, eger olar bolmaı qalsa, onda órkenıetti damý birneshe kezeńge artqa qaraı syrǵıtyny anyq jaıt.
Joǵaryda aıtylǵandardy eskere otyryp, Qazaqstandy Ekonomıkalyq yntymaqtastyq jáne damý uıymy elderimen tikeleı salystyrar bolsaq, onda jalpy ishki ónim qurylymynda úlken aıyrmashylyq bolmaı qalady. Tek taý-ken óndirý sektorynda ǵana aıtarlyqtaı aıyrmashylyq baıqalýy múmkin. Óıtkeni, elimizdiń bul saladaǵy úlesi Norvegııany qospaǵanda EYDU-nyń barlyq elderiniń atalǵan sektordaǵy dál osyndaı kórsetkishinen asyp túsedi.
Degenmen, ekonomıkamyzdaǵy atalǵan sektordyń máni tek mundaı óndirýmen ǵana baılanysty emes. Munaıdy qaıtadan óńdeý, qubyrlar arqyly tasymaldaý, kóterme satý túrindegi tizbegi de bar. Eger munaı-gaz sektoryn (al ol JІÓ-niń 19,4 paıyzyn quraıdy) tolyǵymen alyp tastar bolsaq, onda ekonomıkanyń qalǵan qurylymy is júzinde Ekonomıkalyq yntymaqtastyq jáne damý uıymynyń shartty shegine saı keler edi.
Qazaqstan ekonomıkasyn salalar boıynsha Ekonomıkalyq yntymaqtastyq jáne damý uıymy elderimen salystyrýdan taǵy neni baıqaýǵa bolady?
- Salystyrmaly túrde aýyl sharýashylyǵy úlesiniń joǵary bolýy. Degenmen, bul salanyń damý deńgeıi jaıly habar bermeıdi. Tek Qazaqstanda ózderi kúndelkti tutyný úshin ónim óndiretin aýyl halqynyń sany basym ekeni belgili.
- Bilim berýdegi jaǵdaı da osyǵan uqsas. Bilim salasynyń joǵary úlesi bilim berý júıesiniń damý deńgeıimen emes, balalar sanynyń kóptigimen baılanysty jaıt.
- «Golland aýrýy» anyq baıqalady. «Jergilikti» sala keńinen taralǵan, onyń ónimderi eksportqa shyǵarylmaıdy. Olar - qurylys pen rıeltorlyq qyzmetter, saýda men tasymaldaý (kóp jaǵdaıda ımportty taýarlardy tasymaldaý), qyzmet kórsetý salalary.
- Qyzmet quny memleket tarapynan aıqyndalatyn áleýmettik bloktyń is júzinde barlyǵy derlik nashar usynylǵan.
Qandaı qorytyndy jasaýǵa bolady? Nátıjeli ártaraptandyrý úshin ekonomıkanyń ońtaıly qurylymy tóńiregindegi pikirtalastar esh jaýap bermek emes. Sol sebepti ártaraptandyrý úshin eshqandaı ońtaıly qurylym joq. Ár eldiń óz tarıhy bar. Ekonomıkalyq yntymaqtastyq jáne damý uıymy elderiniń ortasha kórsetkishterine umtylý da orynsyz.
Sondyqtan da sóz ártaraptandyrý jáne jekelegen salalar jaıynda emes, durysynda keń aýqymdy áleýmettik-ekonomıkalyq saıasat týrasynda bolýy tıis. Onda jekelegen salalardaǵydaı údemeli damý túrindegi jyldam nátıje bolmaı qoımaıdy. Onyń ornyna birqalypty, biraq, barlyǵy úshin de jan-jaqty ári turaqty ósim bolady.
Aıta keterligi, Óńdeý ónerkásibin damytýdyń 2023-2029 jyldarǵa arnalǵan tujyrymdama jobasy orta jáne joǵarǵy dárejede daıyndalatyn ónimderdi shyǵarýǵa baǵdarlanǵan tehnologııalyq ozyq ónerkásip qurýǵa baǵyttalǵan. Salany damytýdyń júıeli is-sharalarynyń ishinde óndiristerdi shıkizatpen qamtamasyz etý, jańa ken oryndaryn ıgerý, ónerkásiptik ınfraqurylymdy damytý jáne iri kásiporyndardyń aınalasynda ShOB beldeýin qurý bar.
Tujyrymdama jobasy óńdeýshi ónerkásip jobalaryn 500 mlrd teńgeden astam somaǵa qarjylandyrýdy kózdeıdi. Qarastyrylyp otyrǵan kezeńde 147 myń jumys ornyn qurýǵa múmkindik beretin jalpy quny 33,1 trln teńgege 868 jańa joba iske qosylady dep boljanady.
Barlyq josparlanǵan is-sharalardy júzege asyrý nátıjesinde óndiristiń naqty ósýin 2029 jyly 1,5 ese, al negizgi kapıtalǵa salynatyn ınvestıtsııalardy 19,8 trln teńgege deıin jetkizý kózdelgen.