Ekologııa salasynda óndirýshilerdiń keńeıtilgen jaýapkershiligi qajetti qadam
Búgingi Mınıstrler kabınetiniń otyrysynda atalǵan vedomstvo Turmystyq qatty qaldyqtardy basqarý júıesin jańǵyrtý baǵdarlamasynyń jobasyn tanystyryp, mınıstrlik basshysy Nurlan Qapparov bul másele boıynsha tyń usynystar jasaýǵa tyrysyp baqty.
Onyń sózine qaraǵanda, júrgizilgen taldaý elimiz boıynsha turmystyq qatty qaldyqtardyń (TQQ) qalyptasýy kóleminiń boljanǵan ósimin kórsetti. Qazirgi kezde Qazaqstanda TQQ sektorynda kúrdeli jaǵdaı qalyptasyp otyr, ıaǵnı qaldyqtar polıgondarda aldyn ala suryptaýsyz jáne zararsyzdanbaı ornalastyrylýda. Polıgondardyń kópshiliginde qyzmet etý merzimi aıaqtalǵan, sondaı-aq olar sanıtarlyq talaptarǵa sáıkes kelmeı otyr. Buǵan qosa bul jerler topyraq quramyn qalpyna keltirý jumystaryn júrgizýdi qajet etedi. Qazirgi kezde Qazaqstanda qaldyqtar qalyptasatyn oryndarda TQQ-ny bólek jınaý júıeli deńgeıde iske asyrylmaıdy eken.
Ortasha alǵanda qalyptasqan TQQ kólemindegi ekinshi márte paıdalanýǵa jaramdy materıaldyq resýrstarda jyl saıyn 500 myń tonna qaǵaz ben karton, 300 myń tonna shyny, 200 myń tonna metall, 500 myń tonna plastmass bolaly. Bul óz kezeginde atalǵan resýrstardy ekinshi ret paıdalanýdaǵy úlken áleýetti baıqatýda.
Osy oraıda mınıstrliktiń kózdep otyrǵan maqsattaryna toqtatylatyn bolsaq, turmystyq qaldyqtardy qamtý 2020 jylǵa qaraı 90 paıyzǵa deıin, al 2035 jylǵa qaraı ony 100 paıyzǵa jetkizý josparlanyp otyr. Ekinshiden, bıoqaldyqtardy jınaýdy 10 paıyzdan bastap, ony jeke jınaý kólemin 2050 jylǵa qaraı 80 paıyzǵa deıin jetkizý maqsaty kózdelýde. «Úshinshiden, baǵdarlamada qaptama qaldyqtaryn bólektep jınaýdy 2020 jyly 10 paıyzǵy mejeden 2050 jylǵa qaraı 80 paıyzǵa deıin jetkizý qarastyrylǵan»,- dedi mınıstr. Tórtinshiden, atalǵan qujatta qaýipti turmystyq qaldyqtardy jınaý men kádege jaratý júıesin engizý kózdelip otyr. Bul turǵyda mundaı qaldyqtar túrlerin bólektep jınaý kólemin 2020 jylǵy 35 paıyzdan 2050 jylǵa qaraı 80 paıyzǵa deıin arttyrý mindet bolmaq. Besinshiden, sanıtarlyq polıgondardyń úlesin arttyrý aıasynda baǵdarlamada 2050 jylǵa qaraı olardyń kólemin 100 paıyzǵa, sondaı-aq 2020 jyly sanıtarlyq polıgondarmen qamtylý deńgeıin 50 paıyzǵa deıin jetkizý qarastyrylǵan. Sońǵy baǵytynda qaldyqtardan «jasyl» energııany óndirý úlesin arttyrý mańyzdy kórsetkish bolmaq. Bul turǵyda bıologııalyq qaldyqtardy qaıta óńdeý kezinde jylý men elektr energııasyn óndirý úshin gaz shyǵarýǵa erekshe mán beriledi. Osy oraıda «jasyl» energııany óndirý baǵytynda paıdalanylatyn qaldyqtar úlesin 2020 jyly 5 paıyzdan bastap, 2050 jylǵa qaraı 30 paıyzǵa deıin jetkizý josparlanyp otyr.
«Qaldyqtardy óńdeý zaýyttarynda TQQ-nyń óńdelmeıtin bólikterinen otyn óndirý qarastyrylyp otyr jáne TQQ-ny kómý deńgeıin azaıtý maqsatynda ony tsement zaýyttary men jylý elektr stansalaryna baǵyttaý múmkindikteri eskerilýde», - dedi mınıstr. Sonymen qatar ol turmystyq qaldyqtardyń qaýipti túrlerin kádege jaratý úshin olar arnaıy nysandarǵa jiberiletinin atap ótti.
N. Qapparovtyń atap ótken jańalyǵy taýarlardy óndirýshilerge qaldyqtardy qaıta óńdeýdi mindetteýge qatysty bolyp otyr. Bul turǵyda baǵdarlamanyń aıryqsha býyny aıasynda Qazaqstanda óndirýshilerdiń keńeıtilgen jaýapkershiligi (ÓKJ) engiziledi.
«Taýarlar men qaptamalardyń óndirýshileri nemese ımporttaýshylaryna zattar paıdalanylǵannan keıin olardy jınaý men qaldyqtardy qaıta óńdeýdi zańnamalyq túrde bekitý kerek», - dedi mınıstr. Aıta keteıik, óndirýshilerdiń keńeıtilgen jaýapkershiligi ustanymy qaldyqtardyń barlyq túrlerine taralmaıdy. Álemdik tájirıbede ÓKJ ustanymdary eski avtokólikterge, paıdalanylǵan shınalarǵa, akkýmýlıatorlar men batareıalarǵa, qaptamalarǵa qatysty.
Onyń paıymynsha, bul baǵyttaǵy sharalar ÓKJ ustanymdaryn júzege asyrý úshin shaǵyn jáne orta bıznesti damytýǵa múmkindik beredi. Sonymen qatar óndirýshiniń keńeıtilgen jaýapkershiligi shınalardy kádege jaratý boıynsha Astanada iske qosylǵan zaýyttyń máselelerin sheshýge yqpal etpek. Búginde bul zaýyttyń 30 paıyzdyq qýaty paıdalanylýda. «Bolashaqta Qazaqstanda osyndaı birneshe zaýyttyń qurylysy júzege asyrylýy múmkin»,-deıdi vedomstvo basshysy.
Munymen qosa, N. Qapparov Úkimet músheleri aldynda turmystyq qatty qaldyqtardy basqarýdyń biryńǵaı ortalyǵyn qurýdy usyndy. Barlyq múddeli taraptardyń (memlekettik jáne jeke sektor) qyzmetin úılestirý men tyǵyz is-qımyly maqsatynda mınıstrliktiń enshiles kompanııasy, ıaǵnı «Jasyl Damý» AQ-nyń bazasynda turmystyq qatty qaldyqtardy basqarý boıynsha biryńǵaı ortalyqty qurý usynylýda», - dedi mınıstr. Onyń sózine qaraǵanda, qazirgi kezde Qazaqstanda ákimdikter, ınvestorlar jáne qaldyq shyǵaratyn kompanııalar arasynda kelisimsharttyq ózara qarym-qatynastyń pysyqtalmaǵan qurylymy turǵysynda qaldyqtardy qaıta óńdeý zaýyttarynyń tıisti deńgeıde jumys istemeýi baıqalýda. Atalǵan ortalyq bul problemalardy sheship, ákimdikter men ınvestorlar úshin kómekshi qyzmetin atqarady-mys.
Aıta keteıik, vedomstvo 2020 jylǵa deıin turmystyq qatty qaldyqtardy basqarý júıesin jańǵyrtýǵa qomaqty qarjy surap otyr.
Baǵdarlamanyń bıýdjet qarajatyn bólýdi qajet etetindigin atap ótken ol: «Baǵdarlamanyń ilki kezeńi úshin 52 mlrd. teńge kólemindegi bıýdjet shyǵystary josparlanýda. Bul soma qazirdiń ózinde respýblıkalyq bıýdjettik komıssııa tarapynan qoldaý tapty. Sondaı-aq 2020 jylǵa deıin shamamen 75 mlrd. teńge somasynda jeke ınvestıtsııa tartý josparlanyp otyr. Bul jalpy shyǵystardyń 60 paıyzyn quraıdy», - dedi ol. Mınıstrdiń atap ótýinshe, jalpy kólemi 127 mlrd. teńgeni quraıtyn bul qarjy shyǵystardyń 4 sanaty boıynsha paıdalanylady. Atalǵan sanattar mynalar: bıologııalyq ydyraıtyn qaldyqtardy bólek jınaýdy engizý, turmystyq qatty qaldyqtardy der ýaqytynda shyǵarýdy qamtamasyz etý úshin konteınerler men qoqys shyǵaratyn kólikter parkin jańǵyrtý, jańa polıgondar salý, turmystyq qatty qaldyqtardy qaıta óńdeıtin zaýyt salý.