Ekologııa mınıstrligi: Qazaqstanda qoqys problemasy 2025 jylǵa deıin sheshiledi
QR Ekologııa, geologııa jáne tabıǵı resýrstar vıtse-mınıstri Ahmetjan Pirimqulovtyń tóraǵalyǵymen ótken jınalys barysynda qaldyqtardy energetıkalyq kádege jaratý zaýytyn qurýdyń jospary usynyldy.
Bıyl Qazaqstannyń tórt óńirinde qatty turmystyq qaldyqtardy bólek jınaýǵa arnalǵan 7230 konteıner ornatylyp, jalpy qýaty jylyna 300 myń tonna bolatyn úsh jańa qoqys suryptaý kesheni iske qosylady. Qazirgi ýaqytta polımer men aralas qaptama (tetrapak) qaldyqtaryn qaıta óńdeý keshenderin salý boıynsha jobalar konkýrstyq irikteýden ótýde. Óńirlerde qaldyqtardy bólek jınaýdy damytýǵa arnalǵan nysandar iske qosylyp, ınfraqurylymdy damytqanda 2025 jylǵa deıin qaıtalama shıkizat (metall, plastık, shyny jáne plastık) óńdeý kólemin 30%-ǵa deıin jetkizýge múmkindik beredi. Qaıta óńdeýge jaramaıtyn qaldyqtar jańa ekologııalyq kodekske sáıkes energııaǵa aınaldyrý («Waste to Energy») zaýyttaryna jiberiletin bolady.
«Qaldyqtardy bólek jınaý jáne depozıttik-kepildik júıesin engizý arqyly qaldyqtardyń 30%-yn qaıta kádege jaratýǵa múmkindik beredi. Qaıta óńdeýge kelmeıtin qaldyqtyń 20% órteýge jiberilmeıdi. Qalǵan qaldyqtar qatty lastanǵan jáne búgingi tańda olardy joıýdyń jalǵyz joly - energetıkalyq kádege jaratý bolyp sanalady», - deıdi ekologııa, geologııa jáne tabıǵı resýrstar vıtse-mınıstri Ahmetjan Pirimqulov.
20 mamyrda ekologııa mınıstrligi qaldyqtardy energııaǵa aınaldyrý jobalary boıynsha aýktsıondyq saýda-sattyq jarııalady. «Waste to Energy» keshenderin Aqtóbe, Almaty, Óskemen, Nur-Sultan, Qaraǵandy jáne Shymkent qalalarynda iske qosý josparlanýda. Zaýyttardyń qurylysy ınvestorlardy tartý esebinen júrgizý josparlanǵan.
Investorlarǵa qoılatyn basty talap - Eýropalyq Parlament pen Eýropalyq Odaq Keńesiniń 2010/75/EO dırektıvasynyń normasyna sáıkes tútin gazyn tazartýdyń bes satyly júıesin ornatý. Bolashaq zaýyttar shyǵaryndylardy baqylaıtyn avtomattandyrylǵan júıemen jabdyqtalady. Qazirgi ýaqytta jer ýchaskelerin berý jáne ınfraqurylym júrgizýge qatysty máseleler pysyqtalýda.
«Boljam boıynsha, alty zaýytty iske qosý nátıjesinde 2025 jylǵa qaraı qaldyq óńdeý kólemin 30%-ǵa deıin jetkizýge múmkindik beredi. Órteýge kelmeıtin qaldyqtar kólemi 20% qurasa, qalǵan qaldyqty eneregııaǵa aınaldyrý jospary tur»,-delingen mınıstrliktiń habarlamasynda.