Ekinshi dúnıejúzilik soǵys qurbandary tolyq anyqtalyp bolǵan joq – BQO óńirlik komıssııasynyń múshesi
-Ahmedııar Qýanuly, saıası qýǵyn-súrgin qurbandaryn tolyq aqtaý jónindegi óńirlik komıssııanyń múshesi retinde óz baǵytyńyz boıynsha qandaı jumystar atqaryldy?
-Qazaqstan Respýblıkasy Prezıdentiniń 2020 jylǵy 24 qarashadaǵy «Saıası qýǵyn-súrgin qurbandaryn tolyq aqtaý jónindegi memlekettik komıssııa týraly» №456 Jarlyǵyna saı Batys Qazaqstan oblysy ákimdiginiń 2021 jylǵy 20 qańtardaǵy «Saıası qýǵyn-súrgin qurbandaryn aqtaý máseleleri jónindegi óńirlik komıssııa qurý týraly» №1 qaýlysy jaryq kórgen edi. Atalmysh qaýlyǵa sáıkes bizdiń oblysta komıssııa qurylyp, jeti baǵytta jumys atqardy. Sol jeti baǵyttyń biri – «1939-1945 jyldary fashıstik Germanııa, Fınlıandııa jáne basqa Eýropa elderinde qamaýǵa alynǵan qazaqstandyq áskerı tutqyndardy aqtaý» boıynsha jumys tobynyń jetekshisi retinde qal-qaderimshe jumys atqardym.
Іzdenis barysynda Almaty memlekettik ortalyq arhıvinde, Almaty jáne Batys Qazaqstan oblystyq polıtsııa departamenti arhıvterinde, QR Prezıdenti arhıvinde, BQO memlekettik arhıvinde jumystandym. Máselen, 1995 jyly Oral qalasynan «Polıgrafııa» baspasynan jaryq kórgen «Bozdaqtar» kitaby 1-tomynyń 23-betinde «1941-1945 jyldary tutqynda Batys Qazaqstan oblysynan 157 adam qaıtys boldy» degen málimet jazylǵan. Birinshiden, bul jerde 1939-1940 jyldardaǵy fın-keńes soǵysynda tutqynda qaıtys bolǵandar eleýsiz qalǵan. Ekinshiden, 4 jylǵy soǵysta bizdiń óńirden 157 adam qaıtys boldy degen derekke birden kúmánmen qaradym. Atalmysh kitaptyń 22-betinde 1938-1945 jyldary oblysymyzdan ásker qataryna 76 635 adam shaqyrylǵany jazylǵan. Endeshe, 76 635 adam bir oblystan áskerge shaqyrylsa, tutqynǵa túskender sany edáýir bolýy aıtpasa da túsinkti. Úsh jyldaı komıssııa tobynda jumys atqaryp, Batys Qazaqstan oblysy boıynsha 4 981 adamnyń jaý qolyna tutqynǵa túskenin anyqtadym. Jaý qolyna tutqynǵa túskender sany budan da kóp bolýy múmkin. Tutqyndar jóninde 100 paıyz anyqtadym dep aıtýdan aýlaqpyn. Bul jumysqa núkte qoıýǵa áli erte. Shyny kerek, izdeý, zertteý, saraptaý jumysymyz endi-endi qarqyn alǵan tusta ótken jyly qazan aıynda jumysymyzdy toqtattyq.
RF Qorǵanys mınıstrliginiń Ortalyq arhıviniń «Pamıat naroda» jáne «Obd-memorıal» saıttary arqyly soǵystan oralmaǵandar týraly málimet izdeý jumysymen aınalysyp júrip, soǵys jyldary jaý qolyna tutqynǵa túsken 2 059 batysqazaqstandyq týraly qujatpen jumystandym. Tutqynǵa túskenderden 1 051 adam tutqynda qaıtys bolǵan, 264 adamnyń keıingi taǵdyry belgisiz bolsa, 744 jerlesimiz tutqynnan bosaǵan.
Odan bólek BQO polıtsııa departamenti arhıvinen soǵys jyldary jaý qolyna tutqynǵa túsken 2 922 jerlesimiz týraly málimet aldym. BQO polıtsııa departamenti arhıvinde tutqynnan bosap, elge oralǵandardyń jáne soǵys jyldary isti bolyp 1941-1952 jyldary RSFSR Qylmystyq kodeksiniń 19-136 -1, 58-1 «b», 58-4, 58-8, 58-9, 58-10, 58-11, 58-14, 193-7 «g», 193-17 «a» baptarymen Ońtústik Oral áskerı okrýginiń áskerı trıbýnal jáne soǵys jyldary áskerı quramalardyń áskerı trıbýnal úkimderimen 5, 7, 8, 10, 15, 25 jylǵa sottalǵandar jáne Ekinshi dúnıejúzilik soǵysta Keńes Odaǵy Halyq qorǵanys komıssarynyń 1942 jylǵy 28 shildedegi № 227 buıryǵyn oryndamaǵandary úshin atý jazasyna kesilgen 284 adamnyń isi saqtaýly boldy. Ókinishke qaraı, 2022 jyly qazan aıynda arhıv qujattaryn Almaty qalasyna kóshirýge baılanysty jumysymyz jalǵasyn tappady. Komıssııa quramynda tek qana soǵys tutqyndary baǵytynda jumystanǵan joqpyn. Sonymen qatar maıdan dalasynda isti bolyp, aıyptylar rotalarynda jazalaryn ótegender, atý jazasyna kesilgender, shaıqas alańynan qashqandar (dezertır), aldyńǵy shepte jaý jaǵyna óz erikterimen ótkender (perebejchık) jáne soǵys jyldary Oral garnızonyndaǵy Odessa jaıaý áskerler ýchılışesi men Voroshılovgrad avıa mektebi, áskerı bólimder quramynda isti bolyp, áskerı trıbýnal úkimderimen sottalǵandar týraly biraz málimet jınadym.
Soǵys jyldary jaý qolyna tutqynǵa túsken batysqazaqstandyqtardan 3 adam Túrkistan Ulttyq komıtetinde, 4 adam «Alash» otrıadynda, 300-ge jýyq jerlesimizdiń Túrkistan legıonynda qyzmet etkenin arhıv qujattary arqyly anyqtadyq. Sonymen qatar tutqynǵa túskenderden Orys azat etý armııasy quramynda qyzmet etkender bar.
-Tutqynda bolǵandardyń bári sottalǵan ba?
-Tutqynda bolǵandardyń bári birdeı sottaldy desek, kúpirlik bolar. Tutqynda bosatylǵandardan bir jerlesimiz Keńes Odaǵynyń batyry ataǵyna ıe bolsa, eki batysqazaqstandyq Lenın ordenimen, 3 adam «Qyzyl Tý» ordenimen jáne on shaqty jerlesimiz «Jaýyngerlik erligi úshin» medalimen marapattalǵan. Mysaly, «Bozdaqtar» kitabynyń 3-tomynyń 174-betinde: «Shapovalov Ivan Andreevıch 1901 jyly Batys Qazaqstan oblysy, Bórli poselkesinde týǵan. Orys. 1935 jyly Bórli aýdandyq áskerı komıssarıatynan áskerge shaqyrylǵan. Polkovnık. 1942 jyly shildede Kremenchýk qalasy túbinde shaıqasta qaza tapqan» dep málimet jazylǵan. Shyn mánisinde 160-tank brıgadasynyń komandıri, polkovnık Ivan Andreevıch Shapovalov 1942 jyly 11 shildede aýyr jaralanyp, jaý qolyna tutqynǵa túsken. 1945 jyly sáýirde tutqynnan bosatylǵan. Ol Lenın jáne eki ret «Qyzyl Tý» ordenderimen marapattalǵan. 1985 jyly І dárejeli Otan soǵysy ordenin alǵan.
Sol sekildi 1995 jyly Oral qalasynan shyqqan «Bozdaqtar» kitaby 2-tomynyń 14-betinde: «Mavrın Georgıı Dmıtrıevıch, 1907 jylǵy, Oral qalalyq áskerı komıssarıatynan Qyzyl Armııa qataryna shaqyrylǵan, maıor. 1943 jyly 25 mamyrda habarsyz ketken», - degen málimet jazylǵan. Surapyl soǵys jyldary ekiniń biriniń áskerı sheni maıor bolmaǵany aıdan anyq. Osy oraıda bul jerlesimiz týraly izdenis jumysymdy bastaǵan edim. Reseı Federatsııasy Qorǵanys mınıstrliginiń Ortalyq arhıvindegi «Pamıat naroda» elektrondyq bazadan Mavrın Georgıı Dmıtrıevıch týraly qarap kórdim. Bir adamǵa qatysty birneshe derek kózime ottaı basyldy.
Mavrın Georgıı Dmıtrıevıch. Týǵan jyly: 1907. Týǵan jeri: Oral qalasy. Ulty: orys. Áskerı sheni: maıor. Laýazymy: 2-atqyshtar dıvızııasy, 200-atqyshtar polkynyń komandıri. 1938 jyldan VKP (b) úmitker. Bilimi: 6 synyp. 1935 jyly «Vystrel» áskerı kýrsyn, 1939 jyly áskerı ýchılıshe bitirgen. 1925 jyldan Qyzyl Armııa qatarynda. Kelesi kezdesken arhıv qujattaryna sensek, Georgıı Mavrın soǵysta habarsyz ketpegen. Ol jaý qolyna tutqynǵa túsken. Alaıda keıin bosatylǵan. Georgıı Mavrın tutqynnan bosatylǵannan keıin 1945 jyly 9 mamyrda «1941-1945 j.j. Uly Otan soǵysynda Germanııany jeńgeni úshin» medalimen jáne 1946 jyly 5 qarashada «Qyzyl Tý» ordenimen marapattalǵan. Georgıı Dmıtrıevıch 1985 jyly 6 sáýirde І dárejeli Otan soǵysy ordenin ıelengen. Budan uqqanymyz, ol 1985 jyly tiri bolǵan bolyp tur.
-Ekinshi dúnıejúzilik soǵys kezinde qurban bolǵan kóptegen bozdaqtardyń esimderin anyqtadyńyz, soǵan toqtalyp ótseńiz?
-Jalpy aıtqanda, men 2004 jyldan beri maıdannan oralmaǵan bozdaqtar týraly málimet izdestirý jumysymen aınalysyp júrmin. Mysaly, soǵysta qaza tapqan, habarsyz ketken ne tutqynda qaıtys bolǵan delingen Jánibek aýdany boıynsha 463, Orda aýdany boıynsha 666, Jańaqala aýdany boıynsha 237, Tasqala aýdany boıynsha 49 adamnyń «Bozdaqtar» kitaptaryna enbegenin anyqtadym. Joǵaryda aıtyp ótkendeı, bul jerde 1995-2000 jyldary jaryq kórgen «Bozdaqtar» kitaptarynyń 1-6 tomdaryna bizdiń óńirden enbeı qalǵandardyń kóptigi sol soǵystaǵy adam shyǵynyn az kórsetý sııaqty bolady da turady, menińshe. Tórt aýdannan soǵystan oralmaǵan 1 415 adamnyń «Bozdaqtar» kitaptaryna enbeı qalýy sonyń aıǵaǵy dep naqty aıta alamyn.
Meniń komıssııadaǵy jumysym áýeli soǵys tutqyndaryn anyqtaý boldy. Sonymen qosa, RF Qorǵanys mınıstrliginiń Ortalyq arhıvinen de batysqazaqstandyq soǵys tutqyndary jóninde biraz málimet aldyq. Soǵys jyldary Jańaqala aýdany boıynsha 113 adam jaý qolyna túsken bolsa, 100 adamnyń tutqynda dám-tuzdary taýsylǵan. Tutqynǵa túsken jańaqalalyq 13 jaýyngerdiń keıingi taǵdyry belgisiz. 1999 jyly Oral qalasynan jaryq kórgen «Bozdaqtar» kitabynyń 3-tomynda maıdanda habarsyz ketken delingen jańaqalalyq Jumaǵazy Baıqatov, Ábish Bekbolatov, Besqalı Dáýbaev, Rahmet Dosqalıev, Aqqalı Qarabekov, Arosh Qarasaev, Qýan Qanatov, Eshmuqan Kúmisqalıev, Ahmetjan Súleımenov, Luqpan Haırýllın tutqynda qaıtys bolsa, Moldamurat Bısenǵalıev jaý qolyna túskenmen, onyń keıingi taǵdyry belgisiz.
RF Qorǵanys mınıstrliginiń Ortalyq arhıvinen «Obd-memorıal» jáne «Pamıat naroda» saıttary arqyly jáne 2000 jyly Oral qalasynan jaryq kórgen «Bozdaqtar» kitabynyń 6-tomymen jumystanyp, soǵys jyldary jaý qolyna tutqynǵa túsken Jánibek aýdany boıynsha 84 jaýynger týraly arhıv qujattaryn anyqtadym. Atalmysh kitaptyń 18-betinde: «...jaý tutqynynda qaıtys bolǵany – 8 adam» delingen. Alaıda atalǵan kitapta jaý qolynda tutqynda qaıtys bolǵan tórt jaýynger týraly derek jazylǵan. Jánibektik 62 jerlesimiz tutqynda qaıtys bolsa, tutqynǵa túsken 22 adamnyń keıingi taǵdyry belgisiz. Sonymen qatar, 2000 jyly Oral qalasynan jaryq kórgen «Bozdaqtar» kitabynyń 6-tomynda maıdanda habarsyz ketken delingen jánibektik Qusaıyn Aqbalın, Ahmet Artyǵalıev, Qares Ataev, Aıtys Bekbashov, Rahat Bısaqov, Nıkolaı Nıkıforovıch Vajınskıı, Yqlas Dáýletqalıev, Baet Jumaǵalıev, Kárim Zaıtenov, Efım Nıkolaevıch Korneev, Sapar Moldaǵalıev, Áýbeker Nurtaev, Dúısen Satanov, Qabdosh Tanálıev, ıAkov Vasılevıch Tarakanov, Eleýsin Tájikenov, Násı Ýsaǵalıev, Muqambet Haıroshev, Ǵabbas Ybraev, Vasılıı Ivanovıch Chýgýnov tutqynǵa túsken. Jaý qolyna túsken 20 bozdaqtan 13-i tutqynda qaıtys bolǵan. Al jeteýiniń keıingi taǵdyry belgisiz. Osyndaı derekterdi kez kelgen aýdan boıynsha tarqatyp aıtýǵa bolady. Birinshiden, naqty derekterdi alǵa tarta otyryp, surapyl soǵystaǵy adam shyǵynyn az etip kórsetý saıasaty turǵanyn baıqadym. Ekinshiden, 2007 jyly 8 mamyrda RF Qorǵanys mınıstriniń №181 buıryǵymen Ekinshi dúnıejúzilik soǵys jyldarynan syr shertetin arhıv qujattary qupııalylyǵyn joıǵan soń buryn qupııa bolyp sanalǵan kóptegen qujattarmen jumystanýǵa qol jetkizdik.
-Buryn belgisiz bolyp kelgen qujattar ǵoı?
-Iá, arhıv qujattaryn paraqtaǵan saıyn soǵys jyldary tutqynǵa túsken Qyzyl Armııanyń sardarlary men jaýyngerlerine nemis-fashıst basqynshylary arnaıy kartoteka ashyp, júrgizgenin bildik. Ol qujatta tutqynnyń aty-jónin, týǵan jylyn, týǵan jerin, ultyn, dinin, anasynyń qyz kúnindegi tegin, azamattyq qyzmetin, áskerı sheni men áskerı qyzmet ornyn, tutqynǵa túsken jerin jáne merzimin, erekshe belgilerin, mekenjaıy men týysyn, tutqynǵa túsken kezdegi jaǵdaıyn (jaraly nemese saý) jazǵan. Sonymen qosa tutqynnyń 3h4 kólemindegi sýretin kartotekaǵa japsyryp, onyń bas barmaq tańbasyn alǵan. Osy qujattar arqyly birneshe tutqynnyń urpaqtaryn taptyq. Olarǵa atalary men ákeleriniń jerlengen jerlerin taýyp berdik.
Mysalǵa alar bolsaq, soǵys tutqyndarynyń lazaretindegi dárigerler toltyrǵan qujattardy paraqtap qaraǵanymda, kóp jaǵdaıda jaýyngerler tutqynǵa aýyr jaralanyp túsken. Kezekshi dáriger toltyrǵan aktilerdegi jazýlarda «Aýyr jaralanyp, es-tússiz jaǵdaıda ákelindi. Ózi-ózine kelmeı qaıtys boldy. Ózimen birge eshqandaı qujat bolmaǵandyqtan, aty-jónin anyqtaý múmkin bolmady» delingen. Soǵysta habarsyz ketkender kóp. Mine, solardyń basym kópshiligi soǵysta tutqynǵa túsip, jaraqattan es jımaı qaıtys bolǵandar bolar dep oılaımyn.
Soǵys jyldary túrli jaǵdaıda jaý qolyna tutqynǵa túsip, soǵys tutqyndaryna arnalǵan nemis-fashıst lagerlerindegi lazaret pen gospıtalderde naýqastan qaıtys bolǵan Qyzyl Armııanyń áskerı tutqyndarynyń RF QMO arhıvinde saqtalǵan qujattarynan kóp nárse baıqaýǵa bolady. Qaıtys bolǵan tutqyndarǵa kezekshi dárigerler akt toltyryp, gospıtal bastyǵyna usynǵan. Sol aktilerdegi jazýlar tómendegishe órbıdi. Kontslagerlerde áskerı tutqyndar deneniń jalpy sharshaýy, ókpe aýrýy, oq jaraqaty, súzek, qan aýrýlary, júrek talmasy, júrek qyzmetiniń tómendeýi, asqazan aýrýy, ish aýrý, úsik shalý, búırektiń qabynýy, áskerı soǵys tutqyndarynyń lagerlerinde metan gazynan ýlaný, gospıtalde metan gazynan ýlaný, appendıtsıt, alımentarly dıstrofııa, isinýmen birge aryqtaý, azyq-túliktiń tómendeý protsesi, qannyń ýlanýy, enterokolıt, pnevmonııa, anemııa, dıstrofııa, gemokolıt syndy aýrýlardan qaıtys bolǵan. Áskerı soǵys tutqyndarynyń lagerlerinde metan gazynan ýlaný degen jerin kim qalaı túsiner eken?
Tutqynǵa túsip, keıin bosatylǵan batysqazaqstandyqtardyń arasynda VKP (b), BLKJO (VLKSM) músheleri, tank brıgadasynyń komandıri, atqyshtar polkynyń komandıri, rota, vzvod komandıri, saıası jetekshi bolǵandary bar. Bul Keńes dáýirinde bizdi oqytqan tarıhqa jańasha qaraý qajet degendi bildiredi. Shyny kerek, ol kezde soǵysta tutqynǵa túsken ofıtserler, saıası jetekshiler men kommýnısterdi birden atý jazasyna kesti dep oqyp edik.
Sonymen qosa soǵys jyldary jaý qolynda tutqynda júrip, úılerine hat joldaǵandar bolǵan. Alaıda olardyń tutqynnan úılerine jazǵan hattary RF QMO arhıvinde saqtaýly. Atalmysh arhıvte 627 hat saqtaýly. 1946 jyly 5 qyrkúıekte KSRO atqarýshy komıteti Qyzyl jarty aı jáne Qyzyl Krest qoǵamdyq odaǵynan № 528/s shyǵys haty Qyzyl Armııanyń shyǵyndardy esepke alý basqarmasynyń bastyǵy, general-maıor Shavelskııge joldanǵan. Lagerlerden jazylǵan hat joldanǵan mekenjaıyna jetpegen. Jaý qolyna tutqynǵa túskenderdiń bárin birdeı satqyn sanap, olarǵa ózgeshe qaraǵan NKVD qyzmetkerleri bul hattardy súzgiden ótkizbegen bolar degen oıdamyn. Joǵaryda atalǵan arhıvte saqtaýly bes batysqazaqstandyq tutqynnyń úılerine jazǵan hattarynyń kóshirmelerin aldym.
-Soǵys tutqyndaryn aqtaý baǵytynda ne isteldi?
-Bul baǵytta bizdiń óńir boıynsha áskerı trıbýnal úkimderimen 1941-1952 jyldary sottalǵan 281 adamdy 2022 jyly jáne 2023 jyly 504, barlyǵy 785 adamdy aqtaýǵa usyndym. Aqtaý jóninde respýblıkalyq komıssııa sheshim qabyldaıdy degen oıdamyn. Meniń jumysym – sol aqtalmaǵandardy anyqtap, aqtaýǵa usyný. Bul jerde tek qana soǵys tutqyndaryn emes, olarǵa qosa shaıqas alańynda aıyptylar rotalarynda aıyptaryn óteı júrip qaza tapqandardy da aqtaýǵa usyndym. Basynan baqaıshaǵyna deıin muzdaı qarýlanǵan nemis-fashıst basqynshylaryna vıntovkamen qarsy tura almaı, shegingen Qyzyl Armııanyń jaýyngerlerin aıyptylar rotalaryna jóneltti. Bul jerde jaýǵa qarsy durys taktıka qoldana almaǵan jáne qorǵanys shebin durys uıymdastyra almaǵan qolbasshylar kináli. Artyq aıtty demeńiz. Dál solaı. Máselen, 1942 jyly qazan aıynda Don maıdanynda aldyńǵy shepte 103 880 jaýynger qarýsyz bolǵany týraly jazylǵan qujatty RF QMO arhıvi arqyly taptym. Ol jóninde merzimdi basylymǵa maqala jazdym. Soǵys jyldary Qyzyl Armııa sapynan 78 general jaý qolyna tutqynǵa túsken. Al aldyńǵy shepte habar-osharsyz ketken generaldar qanshama? Qol bastaǵan oqaly generaldar tutqynǵa túskende, aýyldan áskerge barǵan bir aýyz orysshasy joq, oń men solyn tanymaǵan 18-19 jastaǵy bozbalanyń orys tilinde komandır tarapynan berilgen buıryqty durys túsinbeı, aıyptylar rotalarynan shyǵýy sol dáýirdegi súringendi soıylmen soqqandaı ǵoı. Al dezertırler týraly áńgime basqasha. Soǵys jyldary oblysymyz boıynsha áskerden jaltarǵan 49 adam týraly málimet tabyldy. Alaıda olardyń arasynda da elge aman-esen oralyp, 1985 jyly ІІ dárejeli Otan soǵysy ordenimen marapattalǵandary bar. Áli kúnge aqtalmaǵandar qatarynda tizimde júrgen 14 soǵys tutqyny 1985 jyly ІІ dárejeli Otan soǵysy ordenimen marapattalǵan. Ol derekti arhıv qujattary arqyly bildim. Aqtalmaǵan soǵys tutqyndarynyń úkimettik marapatqa Keńes Odaǵy kezinde MQK súzgisinen qalaı ótip ketkeni jumbaq.
Jalpy, Ekinshi dúnıejúzilik soǵys jyldaryndaǵy áskerı tutqyndar týraly kóp aıtýǵa bolady. Máselen, tutqynǵa kim qalaı tústi? Al tutqynǵa ár adam ár túrli jaǵdaıda tústi. Bireýler aýyr jaralanyp tústi. Bireýler qolynda ne qarýy, ne oǵy joq bolyp tústi. Al endi basqalary saý bola tura, qolynda qarý men oqtary bola tura eki qolyn kóterip, ózdiginen berildi. Tutqyndarǵa arnalǵan jeke kartotekalaryndaǵy jazýlarǵa nazar aýdarsaq, onda tutqynǵa tústi, tutqynǵa berildi, jaýǵa qyzmet etti degen sııaqty jazýlardy oqımyz. Tutqynǵa túsken kezdegi jaýyngerdiń densaýlyǵy týraly da málimetter jazylǵan. Bir soǵys tutqynynyń jazbasynan oqyǵanym bar. Ol qyzmet etken atqyshtar batalonynyń jeke quramyna aldyńǵy shepte qarý beriledi dep olardy qarýsyz joldaǵan. Sodan entelep alǵa shabýyldap kele jatqan ári muzdaı qarýlanǵan dushpannyń negizgi kúshine qarsy turǵan Qyzyl Armııanyń bir batalony qarýsyz qorshaýǵa túsken. Osy sátte batalon komandıri kim qalaı bolsa, solaı qutylsyn degen. Ol jazý bar qujatta. Bir batalonda bes rota bolady desek, bir rotada tórt vzvod, bir vzvodta 30 adam bolady. Qalǵanyn esepteı berińiz. Shamamen aıtar bolsaq, 600-deı adam. 600 adam. 600 taǵdyr. Olardyń áskerı soǵys tutqyndarynyń lagerlerindegi aýyr taǵdyrlary týraly ashtyq pen sýyq, aýyr jumystar, taǵy basqalary bar. Alaıda olar tutqynnan bosatylǵan soń Keńes túrmelerinde jazalaryn ótedi. Budan keıin soǵys jyldary tutqynǵa túskenniń bárin birdeı satqyn dep aıta almaımyz. Bárine ýaqyt tóreshi. Bizdiń maqsatymyz – sol soǵysta aýyr jaralanyp, es-tússiz jaǵdaıda jaý qolyna tutqynǵa túsken qıly taǵdyr ıelerine arasha túsý.
-Aldaǵy ýaqytta qandaı máselelerge kóńil bólý kerek dep oılaısyz?
-Jumysymyz jalǵasyn tapsa, jaqsy. Osy baǵytta áli de zertteý jumystaryn atqarý kerek. Máselen, BQO polıtsııa departamenti arhıvinen alynǵan 2 922 soǵys tutqyny týraly málimet tolyq zerttelgen joq. Sebebi olar týraly málimet qysqasha jazylǵan. Tutqynǵa túskendigi jóninde málimet qamtylǵanmen, olardyń keıin bosatylǵandyǵy nemese tutqynda qaıtys bolǵandyǵy jaıynda tolyq derek joq. Osy baǵytta jumystaný qajet. RF Qorǵanys mınıstrliginiń Ortalyq arhıvindegi qujattarmen salystyryp shyǵý kerek degen oıdamyn. Negizi biren-saran bolsa da, áli aramyzda Keńes Odaǵy tusynda kommýnıstik ıdeologııamen sýsyndaǵandar bar. Shyny kerek, solar soǵys tutqyndaryn tolyq aqtaýǵa qarsy. Áleýmettik jelilerde soǵys tutqyndaryna qatysty alýan pikirler jazylýda. Táýelsizdik alǵanymyzǵa 32 jyl ótti. Egemendi elmiz. Eńsemizdi kóterip, erkin júrmiz. Endeshe, kelmeske ketken Keńes Odaǵynyń zańymen 10-25 jylǵa sottalǵan soǵys tutqyndaryn túgelimen aqtaý qajet. Soǵys tutqyndarynyń urpaqtary atalary men ákeleriniń aqtalǵanyn qalaıdy.
Soǵys tutqyndarynyń urpaqtarymen sóılesip júrmin. Ókinishke qaraı, keıbireýleri múldem sóıleskileri kelmeıdi. Olar «Qaıtesiz ótkendi qozǵap», - dep qarsylyq bildiredi. Olardy da túsinýge bolady. Meniń baıqaǵanym, soǵys tutqyndarynyń urpaqtarynda áli qorqynysh bar. Nege? Táýelsiz elmiz. Kimnen qorqamyz? Túsinbeımin. Alaıda soǵys tutqyndaryna degen kózqaras túrli-túrli. Olardy dattaıtyndar da, jaqtaıtyndar da jetkilikti.
Taǵy bir aıtaıyn degenim, soǵys jyldary jaý qolyna tutqynǵa túsip, keıin tutqynnan qashyp shyǵyp, shetel qarsylasý qozǵalystaryna qatysqan 35 batysqazaqstandyqty anyqtadym. Olar Albanııa, Belgııa, Italııa, Frantsııa, ıÝgoslavııa (Chernogorııa, Slovenııa) elderinde qoldaryna qarý alyp, nemis-fashıst basqynshylaryna qarsy soǵysqan. Birqatarynyń urpaqtaryn taptym. Áli de osy taqyryp aıasynda jumystanǵym keledi.
Osy taqyryp aıasynda arhıv qujattaryn orys tilinen qazaq tiline aýdarýǵa kómektesip, saıası qýǵyn-súrgin qurbandaryn tolyqtaı aqtaý jónindegi óńirlik komıssııa jumysynda qoldaý bildirgen QR Ulttyq qorǵanys ýnıversıtetiniń oqytýshysy, áskerı tarıh mamandyǵy boıynsha fılosofııa doktory, polkovnık Amangúl Aldabergenovaǵa, BQO bilim basqarmasy «Bórli kolledji» MKQK dırektorynyń orynbasary, qazaq tili men ádebıeti pániniń zertteýshi oqytýshysy Nurgúl Luqbanovaǵa, osy kolledjdiń arnaıy pánder oqytýshysy Áıgerim Ótegenovaǵa, Jánibek aýdany T.Jarokov atyndaǵy, Ǵ.Qarash atyndaǵy jáne Uzynkól orta mektebi tarıh pániniń muǵalimderi Jasqaırat Kargın, Gúljanat Tashetova, Gúlnár Bapahovaǵa jáne BQO memlekettik arhıvi Jalpaqtal fılıalynyń dırektory Mırjan Qarabalınge alǵysym sheksiz. Olar bolmaǵanda, jalǵyz ózim osyndaı aýqymdy jumysty atqara almas edim.
-Áńgimeńizge rahmet. Aldaǵy qyzmetińizge tabys tileımin.