Ekinshi dúnıejúzilik soǵystan keıingi Qazaqstan ekonomıkasy qandaı boldy?

ASTANA. QazAqparat - Ekinshi dúnıejúzilik soǵystan Keńes Odaǵy ekonomıka jaǵynan ábden tıtyqtap shyqty. Bul tusta 32 myń ónerkásip orny, sondaı-aq 100 myń aýyl sharýashylyq ónerkásip oryndary úlken shyǵynǵa batyp, olardyń biraz bóligi tolyǵymen joıylǵan edi. Stalıngrad, Lenıngrad, Kıev, Mınsk sekildi qalalar jermen-jeksen etildi. Ekonomıkalyq qıyndyqtar jumys qolynyń jetispeýshiligine baılanysty kúrdelene tústi. Al bul kezeńde Qazaqstandaǵy tek qana áskerı tapsyrystar oryndaǵan kóptegen zaýyttar jańa jaǵdaıda beıbit ónimder shyǵarýǵa kóshken bolatyn.

Degenmen soǵystyń zardaby Qazaqstanǵa aýyr tıdi. Mysaly: zaýyttarda, fabrıkalarda jáne aýyl sharýashylyǵynda júmys kúshi jetispedi. Bul jaǵdaı birneshe sebepterge baılanysty týyndaǵan bolatyn. Soǵys kezinde Qazaqstanǵa qonys aýdarǵan mamandardyń kópshiligi týǵan elderine de qaıtyp jatty. Onyń ústine maıdanǵa attanǵan kóptegen qazaqstandyqtar urys dalasynda qaza tapty jáne soǵystan oralmady. Ekinshi jaǵynan 1930-1934 jyldardaǵy sharýalardyń kúshtep ujymdastyrý kezindegi jappaı qonys aýdarýy, sondaı-aq respýblıkanyń aýyl sharýashylyq aýdandarynyń jartysyna jýyǵynyń qyrylýyna alyp kelgen ashtyq saldarlary soǵystan keıingi kezeńde de aıqyn sezildi. Zaýyt jáne fabrıka júmysshylarynyń mamandaný dárejesi, jalpy alǵanda, joǵary bolmady. Jetispeıtin júmys kúshiniń ornyn toltyrý úshin respýblıkada jer-jerlerden eńbek resýrstary mektepteri men ýchılışeleri quryla bastady. Jumys kúshiniń orny Keńes Armııasy katarynan demobılızatsııalanǵan áskerler, sondaı-aq fashıstik tutqynnan oralǵan repatrıanttar esebinen tolyǵyp otyrdy. Qoldanylǵan is-sharalar nátıjesinde egin alqabynyń dıqanshylary men eńbekshileriniń qatary tolyqty.

1946 jyly Qazaqstan Kompartııasy OK-niń birinshi hatshysy bolyp Jumabaı Shaıahmetov taǵaıyndalady. Keńes Odaǵynyń basqa respýblıkalary sııaqty Qazaqstan da fashıstik okkýpatsııadan zardap shekken aýdandarǵa qoldan kelgen kómekti aıamady. Respýblıkada tutastaı azyq-túlik kerýenderi jasaqtaldy. Qazaqstandyqtar Stalıngradtyń, Lenıngradtyń, Soltústik Kavkazdyń soǵystan zardap shekken sharýashylyqtaryn qalpyna keltirýge belsene katysty. Tek 1945 jyldyń ózinde Ýkraınaǵa 500 traktor jáne basqa da aýyl sharýashylyq mashına, 140 parovoz, birneshe júzdegen aýyl sharýashylyq mamandary jiberildi. Fashıstik okkýpatsııadan zardap shekken aýdandarǵa jarty mıllıonnan astam iri qara mal, jylqy, qoı jeńildetilgen baǵamen satyldy. Sondaı-aq tegin kómek kórsetildi. Qazaqstan kolhozdary nemis okkýpatsııasynan azat etilgen aýdandarǵa kómek retinde 17,5 myń iri qara mal, 22 myndaı jylqy jáne 350 myń qoı jiberdi.

Soǵystan keıingi kezeńde elimizde kólik pen baılanys júıesin damytý jóninde qyrýar jumystar júrgizildi. Respýblıka aýmaǵynda temir joldyń paıdalaný uzyndyǵy 1631 shaqyrymǵa, júk tasymaly 5,7 mln. tonnaǵa jetti. Tutastaı alǵanda soǵystan keıingi besjyldyqtarda (1946 - 1960) Qazaqstan ekonomıkasy beıbit jaǵdaıǵa kóshirilip, qandaı da bolsyn halyq sharýashylyǵy máselelerin sheshe alatyn, odaqtyń negizgi aýyl sharýashylyǵy bazalarynyń birine aınaldy. Qazaqstan halyq sharýashylyǵynyń ózgesheligi sonda, ol soǵystan keıingi jyldary qalpyna keltirý kezeńine soqpaı, burynǵysynsha udaıy óndiris negizinde damydy. Qazaqstan kerisinshe soǵystan japa shegip, quldyraǵan aýdandarǵa metall, otyn, shıkizat qorlaryn, qurylys materıaldaryn, jabdyqtar, azyq-túlik, asyl tuqymdy mal jáne taǵy basqalaryn jóneltip turdy.

1946 - 1950 jyldarynda ónerkásiptiń "A" toby salalaryn jáne aýyl sharýashylyǵyn órkendetý úshin respýblıkada barlyq kúrdeli qarjynyń tıisinshe 40,2 paıyzy jáne 14,2 paıyzy paıdalanyldy. KSRO sheńberinde odaqtyq ónerkásiptiń jalpy óniminiń 1940 - 1950 jyldary aralyǵynda ósý qarqyny 17,3 paıyz bolsa, Qazaqstan ónerkásibiniń ósý qarqyny 23,2 paıyzǵa jetti. Kásiporyndardyń sany 4 myńǵa jetti. Osy jyldary Qazaq metallýrgııa, Balqash mys qorytý, Balqash ken-metallýrgııa zaýyttary, Lenınogor (Rıdder) qorǵasyn kombınaty, Shymkent qorǵasyn, Óskemen qorǵasyn-myrysh, Aqtóbe ferroqorytpa zaýyttary men Aqtóbe hımııa kombınaty, Jambyl (Taraz) sýperfosfat zaýyty, munaı óndiretin Qaraton jáne Munaıly kásipshilikteri, t.b. kásiporyndar salynyp, óndiristik qýattary keńeıtildi. Mashına jasaý jáne metall óńdeý ónerkásibi negizinen qaıta quryldy.

Temir joldyń paıdalanylatyn bóliginiń uzyndyǵy Qazaqstan aýmaǵynda 1940 jyly 6,6 myń shaqyrym bolsa, 1945 jyly 8,2 myń shaqyrymǵa, 1950 jyly 8,4 myń shaqyrymǵa, 1960 jyly 11,5 myń shaqyrymǵa jetti. Ózen jáne avtomobıl kóligi jedel damydy. Júk tasymaly 1950 jyly 1945 jylmen salystyrǵanda 1,9 ese artty. Respýblıkanyń 21 qalasynda avtokólik qatynasy ornady. 1950 jyly memlekettik jáne kooperatıvtik bólshek saýda taýar aınalymy 1940 jyly deńgeıinen 48 paıyzǵa ósti. Turǵyn úı qurylysynyń qarqyny jedeldetildi. Qala men jumysshy qystaqtarynyń turǵyn úı qory 5 mln. sharshy metrden astam ósti, aýyldyq jerlerde 100 myń sharshy metr úı salyndy. 1946 jyly oqý-aǵartý, densaýlyq saqtaý, áleýmettik qamsyzdandyrýǵa bólingen qarjy 1013,2 mln. som bolsa, 1950 jyly 1734,9 mln. somǵa jetti, ıaǵnı, qarajat 70 paıyzdan asa artty.

Osy kezeńder ishinde elimizdegi aýyl sharýashylyǵynyń materıaldyq-tehnıkalyq bazasy nyǵaıdy. Mysaly, keńsharlar sany 1940 jylǵy 194-tiń ornyna, 1950 jyly 269-ǵa jetti. Ujymsharlardaǵy aýyl sharýashylyǵy jumystaryn tehnıkalyq jaǵynan jaraqtandyrý 70 paıyzǵa (1940 jyly 57,2 paıyz) jetti. 1950 jyly ujymsharlardy irilendirý negizinde aýyl sharýalaryn shoǵyrlandyrý bastaldy. Ár ujymsharǵa keletin egis kólemi 2 ese ulǵaıyp, 2000 gektarǵa jetti. Orta eseppen bir ujymsharǵa keletin mal sany 3 ese ósti. 1946 - 1960 jyldary iri qara sany 26,6 paıyz, qoı men eshki - 75,9 paıyzǵa ósti. Memleketke astyq satý 2 ese, iri qara sany 1,3, qoı men eshki sany 2,2 ese kóbeıdi.

Osylaısha, Qazaqstan ekonomıkasy soǵystan keıingi jyldary kúrt damýdyń dańǵylyna túsip, ol soǵystan toqyraǵan aımaqtardy serpiltýge kóp úles qosty. Nátıjesinde Qazaqstan KSRO ekonomıkasynyń birtindep beıbit kalypqa túse bastaýyn jedeldetti.