«Eki dastan, bir oqıǵa» - Baspasózge sholý
***
Qazaqstannyń eńbek sińirgen mádenıet qyzmetkeri Saılaý Baıbosynnyń «Egemen Qazaqstan» gazetindegi «Eki dastan, bir oqıǵa» atty maqalasy negizinen Maǵjan Jumabaevtyń «Batyr Baıan» dastany men Úmbeteı jyraýdyń «Jantaı batyr» atalatyn dastanyna arnalyp otyr. Maqala avtorynyń pikirinshe, osy eki shyǵarma da «Shańdy joryq» atanǵan bir ǵana tarıhı oqıǵaǵa arnalǵan. Bunda Maǵjan el aýzynan estigen tarıhı áńgimege aqyndyq qııalyn jalǵap, kórkem dastan týdyrsa, Úmbeteı jyraý ózi tikeleı ishinde bolyp, kózimen kórgen oqıǵany jyrlaǵan.
«Oqyrmanǵa túsinikti bolý úshin joǵaryda aıtylǵan eki dastannyń qysqasha mazmunyna toqtala keteıik. Oqıǵaǵa arqaý bolǵan HVІІІ ǵasyrdaǵy qazaq-qalmaq soǵysynyń bir kezeńi. Sol ýaqyttarda Syr boıynan Arqaǵa qaraı bet burǵan jeti momyn taıpasynyń bir tarmaǵy qanjyǵaly eli Ereımen taýlaryna kelip atbasyn tireıdi. Ol kezde Ereımendi Ýsa Seren bastaǵan 10 myń úıli jońǵar-hoshyýttar jaılap jatypty deıdi búginge jetken óńir tarıhy jaıly aýyzeki derekte. Bógenbaı bastaǵan batyrlar kúndiz-túni urys salyp, osy qalyń qalmaqty Ereımenniń ońtústigindegi Aıýly-Nııazdyń Qarakóline qaraı yǵystyryp tastaıdy. Mal-janyna óris tarylyp, qysymshylyq kórgen qalmaqtar Abylaı hanǵa kisi salyp, onyń balasy Qasym tóreni qonaqqa shaqyryp, qalmaq beginiń sulý qyzyn kórsetelik, alam dese áıeldikke berelik, sóıtip, Qasym arqyly qazaqqa degenimizdi istetermiz dep sheshedi. Abylaı han Ýsa Serenniń bul usynysyna kóp oılanyp, aqyry janyna birneshe kisi ertip, Qasymdy qalmaqtarǵa jiberedi» dep bastaıdy áńgimesin maqala avtory. Sonymen qatar, Saılaý Baıbosyn eki dastandaǵy uqsastyqtardy, aıyrmashylyqtardy salystyra kele: «Maǵjan aqynǵa kezinde «Batyr Baıandaı» jaýhardy jazýǵa osy Úmbeteıdiń «Jantaı batyr» dastany sebep boldy ma eken» degen paıymyn ortaǵa tastaıdy.
***
«...osydan 100-200 jyldan keıingi qazaq jýrnalısi kóteretin taqyryptyń ne bolatynyn qaıdam, al bizden 100-200 jyl buryn ómir súrgenderge «Urpaqtaryńda osyndaı-osyndaı júgensizdik, kórgensizdik, kisápirlik bolady. Olar balalaryn kóshede týyp, odan soń bas tartyp, dalaǵa tastap ketedi» dese, záreleri zár túbine ketip, ımandary ushyp, ondaı urpaqtyń nege jetpeı jatyp jelkesi qıylmaıdy, dep shoshıtynyna kámil senemin. Alaıda, qazirgi shyndyq osyndaı», dep jazady «Egemen Qazaqstan» gazetiniń búgingi sanyndaǵy «Jetimniń kóz jasy...» atty maqalada avtor Anar Tóleýhanqyzy. Avtor «Analar úıi» qoǵamdyq qorynyń qyzmetin aıta otyryp, elimizdegi ata men ana qushaǵynda emes, ókimettiń tas qabyrǵadan qalanǵan surqaı úılerinde qazynanyń esebinen tárbıelenip jatqan jetimder máselesin qozǵaıdy. Bala asyrap alýshylardyń jaıyna da nazar aýdarady.
***
«Jylqynyń jóni bir bólek» atty «Aıqyn» gazetiniń juma kúngi nómirindegi maqalada qazaq úshin erekshe túlik týraly derekter men dáıekter keltirilgen. «Jabaıy jylqylar HІH ǵasyrǵa deıin Batys Qazaqstan, Batys Sibir, Reseıdiń eýropalyq bóliginiń ońtústik jáne ońtústik-shyǵys aımaqtaryn jáne keıbir Eýropa elderin meken etken. Ǵalymdardyń zertteýleri boıynsha, úı jylqysynyń eń jaqyn tegi kerqulan. Al jabaıy jylqylardyń súıegi Frantsııanyń soltústiginen kóp tabylǵan. Amerıkada jabaıy jylqy bolmaǵan, qolǵa úıretilgen jylqylar keıin taǵylanyp, mýstang dep atalyp ketken. Túrine, kútimi men ósý aınalasyna baılanysty qazirgi úı jylqysy ortasha eseppen 25-30 jyl jasaıdy. Keı kezde, jasy 40-tan asady. Zertteýshilerdiń aıtýynsha, HІH ǵasyrda Eski Bıllı de-gen at 62 jyl ómir súrgen eken. Al Shýga Paff degen ponı, 2007 jyly 56 jasta ólip, Gınnestiń rekordtar kitabyna engen», - dep jazady basylym. Maqala avtorynyń jazýynsha, dúnıejúzinde 23 ult jylqyny kıeli janýar dep esepteıdi eken, al sonyń biri qazaq halqy.
***
«Ekspress K» gazeti Qydyráli Bolmanovtyń mereıtoılyq kontserti jaıly maqalada áleýmettik jeli arqyly jurtty dúrliktirgen «toqal» áńgimesiniń túıini «Toıotý Lend Krýzer 200» kóligine aınalǵany týraly jazady. «Bolmanov povelıtel zvýka» atty maqalada avtor ánshiniń jary Qaraqat Ábildınanyń álgi áńgimesi jurt kútpegen ári eń áserli pıar-qadam bolǵanyna nazar aýdarady. Qydyráliniń ózi bir kólikte 15 jyl otyrǵanyn, ony jańalaǵysy kelmegenin aıtyp edi. «15-jyldyq mereıtoılyq kontsert «Alaý» muz aıdynynda ótti. Prodıýser Kydyráli Bolmanov kóp jyldar boıy Qazaqstanda osyndaı álemdik deńgeıde shoý uıymdastyrýdy armandaǵan eken, oılaǵany júzege asty. Kontserttegi daýys pen jaryq effektileri otandyq shoý-bıznestiń burynsońǵy tarıhynda bolmaǵan sapady uıymdastyrylǵan» dep jazady maqala avtory.