Dýshanbede Abaıdyń bıýsti ornatylady

<p>ASTANA. KAZINFORM &ndash; Qazaqstannyń Tájikstandaǵy mádenıet kúnderi aıasynda 21 tamyz kúni&nbsp; Fırdaýsı atyndaǵy mádenıet jáne demalys saıabaǵynda qazaq aqyny jáne oıshyly Abaı Qunanbaevtyń bıýsti ornatylady, dep jazady <a href="https://khovar.tj/rus/2024/08/v-dushanbe-ustanovyat-byust-kazahskomu-poetu-i-myslitelyu-abayu-kunanbaevu/" target="_blank" rel="noopener">Hovar</a> agenttigi.</p>

«Tájikstan men Qazaqstan mádenı jáne gýmanıtarlyq baılanystardy keńeıtýge erekshe mán beredi. Uly gýmanıstiń bıýsti halyqtardy jaqyndastyrýdyń taǵy bir qadamy bolady. Abaı shyǵarmashylyǵynyń negizgi zertteýshisi M.Áýezovtiń anyqtamasy boıynsha shyǵystyń klassıkalyq poezııasy, onyń ishinde tájik-parsy klassıkalyq ádebıeti onyń shyǵarmashylyǵynyń jáne XIX - HH ǵasyrlardyń basyndaǵy qazaq ádebıetiniń qaınar kózi», - delingen Tájikstan Respýblıkasy Mádenıet mınıstrliginiń habarlamasynda.

Buǵan deıin 22-23 tamyz kúnderi Tájikstan prezıdenti Emomalı Rahmonnyń shaqyrýymen Qazaqstan Prezıdenti Qasym-Jomart Toqaevtyń Tájikstan Respýblıkasyna memlekettik saparmen baratyny habarlanǵan bolatyn.

Esterińizge sala keteıik, Máskeýdiń Chıstoprýdnyı býlvarynda Qazaqstan elshiligi ǵımaratyna jaqyn mańda Abaı eskertkishi ornatylǵan bolatyn. Abaı eskertkishi 2006 jyly ashyldy. Bıylǵy jyl Reseıde Abaı jyly bolyp jarııalandy. Eskertkishtiń sáýletshileri Valerıı Romanenko men Tımýr Súleımenov (qazaq ulttyq valıýtasy – teńgeniń eskızin jasaýshy) boldy. Eskertkish qoladan quıylyp, ulttyq naqyshpen bezendirilgen tas tuǵyrǵa ornatylǵan otyrǵan aqynnyń músinin beıneleıdi jáne «Máńgilik – ólmes sóz ıesi» degen jazýy bar.

Sondaı-aq Abaı eskertkishi 2013 jyly Tashkenttegi Qazaqstan elshiligine qarama-qarsy jerge ornatyldy. Músinshi – Nurlan Dalbaı, eskertkishtiń sáýletshisi – Rasýl Satybaldıev.

2014 jyly Beıjińde qazaq aqynyna eskertkish ornatyldy. Músinshi ıÝan Sıkýn boldy.

Dál osy jyly Vengrııanyń Býdapesht qalasynda Abaı Qunanbaevqa arnalǵan eskertkish boı kóterdi. Majar halqy úshin qazaq pen majar halqynyń túrki tamyrynyń jaqyndyǵyna baılanysty Abaı esteligi erekshe. Sondyqtan vengr aýyldarynyń, qalalarynyń ataýlary, sózderi qazaq sózderimen úndes. Majarlar qazaq aqynynyń óleńderin jatqa aıtyp, qazaq tilinde án shyrqaıdy.

Abaı Qunanbanvqa arnalǵan eskertkish Tegeranda (2007), Bakýde (2010), Kaırde (2016) jáne Frantsııanyń Renn qalasynda da (2016) ornatyldy.

Dúnıe júzinde bıýstter, eskertkishter men eskertkish taqtalar ashyldy. Ótken jyly Ystanbulda (2021) Abaıdyń alańy men eskertkishi, Berlınde (2021), Parıjde (2021) jáne Seýlde (2021), Tbılısı (2022), Bishkek (2022) jáne Nıý-Delıde (2022) ornatyldy.