«Dúrildep turǵan depýtat kim?» - baspasózge sholý

ASTANA. 16 shilde. QazAqparat - «QazAqparat» agenttigi respýblıkalyq basylymdarda 16 shilde, seısenbi kúni shyqqan ózekti materıaldarǵa sholýdy usynady.

***

«Egemen Qazaqstan» basylymynyń jazýynsha, Qorǵanys mınıstrliginde mınıstrliktiń tehnıkalyq mamandary EQYU-nyń, Reseı Federatsııasy men Ýkraınanyń sarapshy mamandarynyń tikeleı qoldaý kórsetýimen «melanj» zymyran otynynyń paıdalanylmaǵan 410 tonnasyn Reseıdiń mamandandyrylǵan kásiporyndaryna qaıta óńdeýge jóneltý jumystaryn aıaqtaǵany týraly habarlady. Qorǵanys mınıstrliginiń janyndaǵy Qarý-jaraqty qys­qar­týdy baqylaý jáne ınspektsııalyq qyzmetti qamtamasyz etý jónindegi ortalyqtyń bastyǵy, polkovnık Amangeldi Áýbákirov Keńes Odaǵy taraǵan soń Keńes Armııasynyń ortasha jáne jaqyn qashyqtyqtaǵy zymyrandar men zymyrandar keshenderinde paıdalanylatyn «melanj» otynynyń mol qo­ry burynǵy odaqtas elderdiń aýma­ǵynda qalyp qoıǵanyn aıtty. Qazaqstanda bul otyn qory Al­maty oblysyndaǵy Saryózek ken­ti­ne jaqyn jerde Qorǵanys mınıstr­liginiń arnaıy tsısternalarynda saqtalyp kelgen. Qaýiptiligi óte joǵary bul suıyqtyqtyń uzaq ýaqyt turyp qalýy qorshaǵan orta men jergilikti halyqqa qaýip tón­dirgen. Bul materıal «Melanj» máselesine núkte qoıyldy» degen taqyryppen berilgen.

Osy basylymda Túrki akademııasynyń prezıdenti Shákir Ybyraevpen bolǵan suhbat berilgen. «Álemde keıbir derek boıynsha - 250, ózge bir málimetterde - 200 mıllıon túrki halyqtary bar delinedi. Olar ana jaqtan, myna jaqtan jınalǵan bir qurandy halyq, bir-birine tildik, basqa damý joldarymen yqpal etýi arqyly osyndaı úlken etnosqa aınaldy dep dáleldeý úshin óte myqty derekter kerek. Muny birer faktynyń negizinde aıta salýǵa bolmaıdy. Sondyqtan túp tamyry bir degenge kúdikpen qaraý ázirge bolǵanymen, bul - dáleldenbegen nárse. Dáleldenbegeni - bul túrki halyqtarynyń biri sonaý Sibirde, Soltústik Qıyr Shyǵysta - ıAkýtııada, ekinshi salasy Batys Eýropa men Shyǵys Eýropaǵa deıingi aralyqty mekendep jatyr. Qýatty túp negizi bolmasa, osynshama terrıtorııaǵa taralǵan halyqtardyń barlyǵy da bir-birine tek til, mádenıet arqyly áser etti dep dáleldeý múmkin emes. Reseılik ǵalym S.Klıashtornyı túrki halyqtary bir negizden shyqpaǵan deıdi. Biraq mundaı pikir asa kóp emes. Al túrkitanýshy ǵalymdardyń bári derlik túrki halyqtary o basta bir negizden, bir túp tamyrdan taraǵandyǵyna kúmán keltirmeıdi. Men de ǵalym retinde osy ekinshi pikirdi qoldaımyn»,-deıdi Shákir Ybyraev.

***

«Aıqyn» gazetinde «Eń arzan bas qaıda» atty maqala kópshilik nazaryna usynylyp otyr. «Suraqty nege bulaı tótesinen qoıyp otyrmyz? Munyń jaýabyn da birden aıta salý qajet. Eń arzan bas Qazaqstanda... Biz qazir basty qadirleýden qal­dyq. Bas degende tabaq tartqanda syıly qonaqqa eń aldymen usynylatyn qoıdyń basy emes, qazaqtyń basy. Qa­zaqtyń basy bas kıiminen bastalady. Qazaqtyń aq qalpaǵy saýnalar men monshalardyń «kórkine» aınaldy. Qazaqtyń taqııasy Qytaıdyń eń arzan taýary desek te bolady, toı ataý­lyda toıbastar tabaǵyn toltyratyn boldy. Qazaqtyń bórki men tymaǵy ult­tyq kádesyı satatyn dúkenderdiń tóbesine ilindi. Qazaqtyń bas kıimi kóringen saýda dúńgirsheginde satýǵa qoıyldy... O zamanda bu zaman qazaq bas kıimin satpaq túgili, bireýge berýshi me edi?!.

Qazaqstan - baılyǵy jaǵynan álemdegi aldyńǵy qatardan kórine­tin el. Biraq sol baılyq elge buıyryp otyr ma? Buryn Keńester Odaǵy shı­kizat shylaýy etti dep keldik. Endi qazir kimniń shylaýyna aınaldyq? Qa­zaqtyń baılyǵyna qaptaǵan sheteldik kóziniń suǵyn ǵana qadap qoıǵan joq, maıly jiliktiń basyn kemirip, tumsy­ǵyn tyǵyp, umsynyp otyr. Qashan so­ryp bitkenshe, arany ashylǵanyn qoı­maıdy. Odan qaldy, ózimizdiń jıyrma shaqty jalmaýyzdyń kózi de, ózi de toımaıdy. Bas kıimi qadirsiz elde, je­ke bastyń qadiri bolýshy ma edi?! Bas kıimi qadirsiz halyqtyń qasıeti basynda turýshy ma edi?! Bizdiń elde talaı is­tiń basy bastalyp, aıaǵy tastalyp jat­qanynyń túpki sebebine úńilip kór­dik pe?»,-dep jazady maqala avtory.

Osy basylymnyń jazýynsha, «Reıtıng.kz» zertteý agenttigi qazaq Parlamentindegi eń yqpaldy jáne aldaǵy ýaqytta qyzmeti ósýi múmkin depýtattardyń tizimin jarııalady. Aıtpaqshy, ótken jyly olar qyzmeti ósýi múmkin tulǵalardyń qatarynda májilismen Murat Ábenovti ataǵan bolatyn. Aıtqandary oryndaldy. Bıyl qyzmeti ósetin depýtattardyń qataryn májilismen Muhtar Tinikeevpen shektegen «Reıtıng.kz.» kúzge qaraı bul tizim senatorlarmen jalǵasady dep otyr. «Memlekettik qyzmet, Májilistegi eń­bek ótili jıyrma jyldan asyp ketken de­pýtat Muhtar Tinikeev Úkimet qura­mynda vıtse-mınıstr qyzmetine ta­ǵaıyndalady» degen boljamy kúzde aqıqatqa aınalýy múmkin. Zertteýshiler bul reıtıngte birqatar faktorlardy eskeripti. Depýtattyq már­tebege deıingi atqarǵan qyzmeti, Pre­zıdent tarapynan senim deńgeıi, bılik elıtasyndaǵy baılanystary men múm­kindikteri, sonymen qatar ekono­mıkalyq resýrstarynyń bolýy qaras­tyrylǵan. Sóıtip, saralaı kele, Máji­listegi eń bedeldi 10 depýtattyń tizimin túzipti. Bul jaıynda «Dúrildep turǵan depýtat kim?» degen maqalada berilgen.

***

«Memlekettik tildi úırený kerek, bilý kerek ekenine búgingi tańda elimizde ómir súrip jatqan ózge ult ókilderiniń de kózi jete bastaǵandaı. Buǵan da shúkir delik. Desek te, memlekettik tilge, onyń jaǵdaıyna qyryn qaraýshylyq psıhologııasy jekelegen azamattar tarapynan áli kúnge deıin saqtalýda»,-dep jazady «Ana tili» basylymy «Aty qazaq, zaty basqa» degen maqalada.