«Dúnıejúzilik dop dodasy» - baspasózge sholý

ASTANA. QazAqparat - QazAqparat halyqaralyq aqparat agenttigi beısenbi, 5 maýsym kúni respýblıkalyq buqaralyq aqparat quraldarynda jaryq kórgen ózekti materıaldarǵa sholý jasaıdy.

***

Túrkııanyń Bodrým qalasynda Túrkitildes memleketter basshylarynyń tórtinshi sammıtine qatysýǵa kelgen Qazaqstan memleketiniń basshysy Nursultan Nazarbaev keshe, ıaǵnı sammıt qarsańynda Ázerbaıjan Prezıdenti Ilham Álıevpen kezdesti, dep jazady «Egemen Qazaqstan» gazetiniń «Túrkitildes, túgel bol!» atty maqalasynda jazylǵan.

Kezdesý barysynda memleketter basshylary ekijaqty yntymaqtastyqtyń basymdyqqa ıe baǵyttaryn, sondaı-aq halyq­aralyq kún tártibindegi ózekti máselelerdi talqylady.

Atap aıtqanda, Nursultan Na­zarbaev pen Ilham Álıev saý­da-ekonomıka, munaı-gaz jáne kólik-logıstıka salalaryndaǵy qarym-qatynasty kúsheıtý perspektıvalaryna toqtaldy.

Jalpy, Qazaqstan-Ázer­baı­jan qatynastarynyń tarıhynan áńgime qozǵaıtyn bolsaq, eki el arasyndaǵy dıplomatııalyq qatynas 1992 jyldyń 27 tamyzynda ornaǵan. Kópjaqty formatta taraptar halyqaralyq jáne aımaqtyq uıymdar aıasynda (BUU, EQYU, EYU, IYU, AÓSShK, TMD, TÚRKSOI, TMYK jáne taǵy bas­qa) belsendi túrde ózara áreket­te­sýde.

Qazaqstannan Ázerbaıjanǵa eksportqa shyǵarylyp jatqan negizgi zattar - mıneraldy re­sýrs­tar (munaı jáne gaz), hı­mııa­lyq shıkizat, bıdaı, arpa, temeki ónimderi, kómirtekti bolat prokaty, elektr jabdyqtary. Ázerbaıjannan Qazaqstanǵa bı­týmdyq materıaldardan alyn­ǵan munaı ónimderi, etılen po­lımerleri, mashınalar jáne me­ha­nızmderdiń qosalqy bólshekteri, qurama qurylys konstrýktsııalary ımporttalýda.

Basylym Qazaqstan men Ázirbaıjan arasynaǵy tyǵyz qarym-qaynastardy ataı kele, 2010 jyly 11 mamyrda As­tana qalasyndaǵy L.N.Gý­mı­lev atyn­daǵy Eýrazııa ult­tyq ýnı­ver­sı­tetinde Baký mem­le­kettik ýnı­versıtetiniń (BMÝ) 90 jyl­dy­ǵyn merekeleýdiń sheńberinde Ázerbaıjannyń bu­ryn­ǵy pre­zı­denti G.Alıevke kabınet ashylǵandyǵyn, al 2011 jyly 13 mamyrda Baký mem­­lekettik ýnıversıtetinde Abaı atyndaǵy qazaq tili, tarıhy men mádenıeti ortalyǵynyń resmı ashy­lý rásimi bolǵanyn atap ótedi.

***

Qazaq jurtynyń bı óneriniń tarıhy da tereńnen tamyr tartady. Aryǵa barmaı, beriden tizgin tartsaq, qazaqtyń dalasyndaı shalqar shabyt ıesi Shara oıyńa oralyp, kóz aldyńa keledi. Al búgingi bı óneriniń aıtýly ókili Shuǵyla Saparǵalıqyzy desek, artyq aıtqandyq bolmas, dep jazady «Egemen Qazaqstan» búgingi sanyndaǵy «Shuǵyla» atty maqalasynda.

Basylymnyń atap ótýinshe, ulttyń boıynda bar uly qasıetti san qubyltyp sahnaǵa shyǵaryp, kórgenniń kózaıymyna aınalyp júrgen bıshi ótken sársenbi kúni «Qazaǵym barym sen úshin...» degen senimmen elorda jurtshylyǵyn taǵy bir tamsandyrdy. Astanadaǵy «Qazaqstan» kontsert zalynda bilezikteı órilgen bıdi ánmen astastyrdy. Buryn býynsyz bıshiligimen tanylǵan Shuǵyla bul joly tańdaıyna bal jaqqandaı ánshiligimen de kózge túsip, kóńilge uıalady. Ásirese, aıdyn-kóldiń sáni, kórgen adamnyń sezim otyn shalqytatyn «Aqqý» bıi qus tóresiniń búkil bitim-bolmysyn sahnadan kórsetti. Jıylǵan halyq adamǵa tyrashtanbaıtyn shyn talantty Táńirim berse, ómirdiń ózin de, ondaǵy tirshilik ıeleriniń bolmysyn da óner tilinde kórsetýge bolatynyn túısindi. Sol úshin oǵan erekshe qurmet kórsetti. Bımen adam boıyndaǵy jumbaqty da berýge bolatynyn, tipti, ár qımylymen uǵyndyryp otyrdy.

Aıtalyq, «Patsha qus», «Bórte», ózge de dúnıeler, buǵan qosa, tórtkúl dúnıedegi jurttardyń tirlik-tynysyn kórsetetin týyndylar este qaldy. Keshtiń án men bı, sonymen qatar, ony tolyqtyryp otyratyn ekrandaǵy kórinister ádemi áserge bóledi. Opera ánshileri B.Bekenov, D.Joldybaımen birge Italııa operalarynan aıtqan úzindilerdegi Shuǵylanyń ózindik maqamy onyń taǵy bir talantyn tanytqany anyq. Ózge jurttardyń, naqtylaı tússek, qytaı, túrik ánderin de naqyshyna keltirip oryndady. Oǵan qosa, ózi de án jazatynyn estip, bildik.

Osy kontsertte jurttyń erekshe esinde qalǵan bir kórinis Shuǵyladan tálim-tárbıe alyp jatqan úlbiregen jas shamalary 8-10 jas aralyǵyndaǵy oqýshy bıshilerdiń talpynysy, ustazyna uqsap baǵýǵa tyrysqan umtylystary, qımyldary jarasyp-aq turdy. Bolashaq Shuǵylalar osylar degizdi.

Óner juldyzy ótkizgen keshtiń taǵy bir ereksheligi, ár bıdi ne ándi aıtar tusta ol týraly sahna syrtynda kúmis qońyraýdaı únderinen ulttyq bolmys menmundalap turatyn qazaqtyń aıtýly dıktorlary Saýyq Jaqanova men Amanjan Serikovtiń marjandaı sózderiniń tógilip turýy da rýhyńdy kóterip, sergitip, serpiltkeni sózsiz. Túıip aıtqanda, osy óner keshin kóre otyryp, bı óneriniń búgingi patshaıymy Shuǵyla desek, qatelespeıtin sekildimiz. Sebebi, o sheti men bu sheti atshaptyrym kontsert zalynyń ishinde ıne shanshar orynnyń bolmaýy solaı dep túıin jasatty.

***

«Nur Otannyń» qoǵamdyq qabyldaý bólimine «Aılap jalaqy ala almaı júrmiz» dep shaǵym aıta kelgen taǵy biraz jumysshynyń armany oryndaldy. Bul týraly «Aıqyn» gazeti «Aılap aqsha almaǵandardyń armany oryndaldy» degen maqalasynda jazyp otyr.

Basylymnyń atap ótýinshe, partııanyń aralasýymen Oral qalasyndaǵy «Gaz-S» mekemesiniń 56 jumysshysy ózderine tıesili 2,4 mln teńge kólemindegi jalaqysyn óndirip aldy. Oral qalalyq prokýratýrasynyń málimetinshe, jumysshylardyń jalaqysy tolyq ótelgen. Al jumysshylaryn zarlatyp kelgen kompanııanyń ózi qylmystyq jaýapkershilikke tartylyp jatyr.

Eńbek zańyna sáıkes jumys istese de jalaqysyn der kezinde nemese múldem ala almaı, tıyn­syz qalyp, quqyq qorǵaý organ­darynyń esigin jaǵalap júretin­derdiń sany az bolmaı otyr. Eńbek ınspektorlary tek ótken jyldyń ózinde 46 myń jumys­shy­nyń quqy buzylyp, ja­laqysyn ala almaı otyrǵan­dyǵyn anyqtaǵan bolatyn. Keıin bul derekti Eńbek jáne halyqty áleýmettik qorǵaý mınıstri Ta­mara Dúısenova da rastap, zańǵa tompaq áreketke barǵan kásip­oryn­dardyń sany 793-ke jet­kenin atap ótti. Al olardyń ju­mysshylar aldyndaǵy jalpy qaryzy 4,3 mlrd teńgege jetken.

Jalaqysyna qol jetkizbek túgili jumysshy­lardyń ózderi soqqyǵa ushyrap jatqan óńirler bar. Kesheli-beri buqaralyq aqparat quraldary Pavlodardaǵy jaǵdaıdy jarysa jazyp jatyr. Atalmysh oblys­taǵy Paramonovka aýylynyń turǵyndary jalaqy talap etemiz dep baryp judyryqtyń astynda qalǵan. Aıtýlarynsha, aılyq­taryn surap barǵan jumysshy­lardy kásiporyn kúzetshileri soqqyǵa jyǵypty. Osynyń sal­darynan sý keship júrip, mık­rosfera jınaýmen aınalysatyn jumysshylardyń biriniń omyrt­qasy synyp, aýrýhanaǵa túsipti. Onymen tynbaı kúzetshiler aryz­danýshylardyń kóligin qı­ratqan.

***

Bir aptadan keıin uıqysyz túnder bastalady, dep jazady «Aıqyn». Basylymnyń jazýynsha, dál bir aptadan keıin tórtkúl dúnıe jurtshylyǵy­nyń nazary Brazılııaǵa aýatyny daýsyz. Sebebi 12 maýsymda fýtboldan HH álem chempıonatynyń jalaýy jelbireıdi. Bir aıǵa sozylatyn dúbirli dodaǵa ár qurlyqtan kelgen 32 memlekettiń ókilderi qatysady. Barlyq eldiń ulttyq quramalary aldaryna túrli maqsat qoıyp otyr. Álemdik fýtbol kóshbasshylary osy týrnırde top jarýdy josparlasa, olardy ókshelep kele jatqan komandalar júldegerler sanatyna qosylýdy qup kóredi. Keıbireýler pleı-off dodasyna joldama alýdy kózdese, taǵy birqatar quramalar úshin táýir oıyn órnegin kórsetip, óz jankúıerlerin jerge qaratpaýdyń ózi úlken jetistik.

Brazılııa - fýtboldy erekshe qurmetteıtin memleket. Bul elde eń­bektegen baladan bastap, eńkeıgen qartqa deıin aıaqdop óneri dese ishken astaryn jerge qoıatyny beseneden belgili. Jasyratyny joq, búgingi tańda jer betinde Brazılııadan beldi komanda joq. Olar álem chempıonat­tarynda bes márte (1958, 1962, 1970, 1994, 2002) top jardy. Eki ret kúmis (1950, 1998) alsa, eki ret (1938, 1978) qolaǵa qol jetkizdi. Mundaı orasan zor tabysymen eshbir eldiń órenderi maqtana almaıdy.

Álem chempıonaty Brazılııanyń 12 qalasyndaǵy eń keremet stadıon­darda ótedi. Olar - Belý-Orızontıdegi «Mıneıran» (62 547 kórermenge esep­telgen), Brazılıadaǵy «Ulttyq sta­dıon» (70 042), Kýıabadaǵy «Arena Pantanal» (42 968), Kýrıtıbadaǵy «Arena Baıshada» (43 981), Forta­le­zadaǵy «Kastelan» (64 846), Nataldaǵy «Arena das Dýnas» (42 086), Resıfıdegi «Arena Pernambýký» (46 154), Sal­va­dordaǵy «Fonte Nova» (56 000), San-Paýlýdaǵy «Arena Korıntıans» (68 000), Manaýstaǵy «Amazonııa» (42 374), Portý-Alegrıdegi «Beıra Rıo» (51 300) jáne Rıo-de-Janeırodaǵy «Mara­ka­na» (76 935) stadıondary. Osy jarys­tyń tusaýkeser kezdesýi San-Paýlý qalasynda ótse, fınaldyq báseke áıgili «Marakana» stadıonynda uıym­dastyrylady.

Kóptegen mamandardyń paıym­daýyn­sha, atalmysh jarystyń basty favorıtteri retinde Brazılııa, Ispa­nııa, Argentına jáne Germanııa qura­malary atalýda.

Álem chempıonatyna osal koman­dalar qatyspaıtyny anyq. Sondyq­-tan da olar jaıynda jaq ashpaı-aq qoıǵanymyz jón. Óıtkeni ortańqol komandalardyń ózderi keı kezderi aıdy aspanǵa shyǵarǵanyna talaı márte kýá boldyq. Osy oraıda, Afrı­kanyń qara marjandaryna erekshe nazar aýdarǵan jón. Kamerýn, Kot-d Ivýar, Nıgerııa, Gana, Aljırden ne kútýge bolatynyn boljaýdyń ózi qıyn. Qart qurlyqtyń qyrandary áıgili qarsylastaryn tas-talqan etýi de nemese ortańqol komandalardan oısyraı utylýy da múmkin. Azııadan kelgen fýtbolshylarǵa jankeshtilik tán. Avstralııada da aıaq dop óneri jaqsy damyp keledi. Jarys Ońtústik Amerıkada ótetindikten, atalmysh qurlyqtyń ókilderi de jarys bary­synda baryn salary anyq. Bir sózben aıtsaq, alda fýtbol jankúıerlerin naǵyz «jan alysyp, jan berisken» básekeler kútip tur, deıdi basylym. Maqala «Dúnıejúzilik dop dodasy» degen taqyryppen berilgen.

***

«Ekspress K» gazetiniń jazýynsha, qazaqstandyq belsendiler temeki aktsızderiniń qunyn birden eki esege ósirýdi usynyp otyr. Olardyń pikirinshe, tek osyndaı shara ǵana temeki tartqyshtardyń biraz bóliginiń osy bir qaterli ádetten arylýǵa sebep bolady. Maqala «Ýdar po pochkam» degen taqyryppen berilgen.

«Búginde bir qorap temekiniń aktsızi nebary 30 teńgeni quraıdy. Bul Eýropadaǵy eń tómen baǵa. Biz álemdegi eń myqty 30 eldiń qataryna kirmekpiz, alaıda temeki tartýǵa áýestigimiz sol kúıinde qalyp otyr», - deıdi «Temeki tútininen azat Qazaqstan» ulttyq koalıtsııasynyń prezıdenti Talapqalı Іzmuhambetov.

Onyń aıtýynsha, temeki tartýshylardyń jyldan jylǵa kóbeıýi temekige degen tómen baǵanyń kesiri. «Bizdiń elde bir qorap temeki shamamen 200 teńge turady. Al Ulybrıtanııada dál osyndaı temeki shamamen 2000 teńgege deıin barady. Aıyrmashylyq bar ma? Mamandardyń esepteýinshe, eger temeki aktsızderiniń quny tym bolmaǵanda 60 teńgege kóterilse, elimizde 182 myń adamnyń ómiri qutqarylady, jastardyń 20 paıyzy jaǵymsyz ádetpen qosh aıtysady, al 220 myń óskeleń urpaq temekiniń ne ekenin bilmeı ósedi. Sonymen qatar, bıýdjetke qosymsha salyqtan jylyna kem degende 49 mlrd teńge qarajat túsetin bolady», - dep atap ótti ol.