Dúnıejúzilik bank Qazaqstan ekonomıkasynyń dınamıkasyn baǵalaýdy jaqsartty
Buǵan deıin Banktiń 2020 jylǵy maýsymdaǵy esebinde 2020 jyly álemdik ekonomıkanyń -5,2% deńgeıinde qysqarýy boljanǵan bolatyn. 2020 jyly álemdik ekonomıkanyń dınamıkasyn baǵalaýdy jaqsartýdyń negizgi faktory jekelegen damyǵan jáne damýshy elderde tómengi quldyraý jáne QHR-da belsendi qalpyna kelý boldy. Dúnıejúzilik bank 2020 jyly ósý baǵasyn kótergen elderdiń biri Qazaqstan boldy.
Dúnıejúzilik banktiń jańartylǵan esebine sáıkes, 2020 jyldyń nátıjeleri boıynsha ulttyq ekonomıkanyń ósýi -2,5% qurady, 2020 jylǵy maýsymdaǵy esepte -3% boljanǵan edi. Úkimettiń ekonomıkanyń naqty sektorynyń turaqtylyǵyn qamtamasyz etý jáne azamattardyń ál-aýqatyn qoldaý jónindegi tıimdi sharalary ulttyq ekonomıkanyń ósýin baǵalaýdy jaqsartýdyń negizgi faktoryna aınaldy. Dúnıejúzilik bank bızneske qajetti kómekti óristetý, onyń ishinde sýbsıdııalanǵan qarjylandyrý jáne salyq jeńildikteri tetikteri arqyly halyqtyń zardap shekken toptaryna tikeleı transfertter berý, sondaı-aq medıtsınalyq ınfraqurylymnyń qoljetimdiligin arttyrý boıynsha Úkimet sharalarynyń tıimdiligin atap ótedi.
Salystyrý úshin, ekonomıka ósimin baǵalaý 2020 jyly Vengrııa (-5%-dan -5,9%-ǵa deıin), Argentına (-7,3%-dan -10,6%-ǵa deıin), Meksıka (-7,5%-dan -9%-ǵa deıin), Ýkraına (-3,5%-dan -5,5%-ǵa deıin), Qyrǵyzstan (-4%-dan -8%-ǵa deıin), Grýzııa (-4,8%-dan -6%-ǵa deıin), Ázerbaıjan (-2,6%-dan -5%-ǵa deıin), Armenııa (-2,8%-dan -8%-ǵa), Indonezııa (0%-dan -2,2%-ǵa deıin), Taıland (-5%-dan -6,5%-ǵa deıin) tárizdi elder boıynsha tómendetildi.
Budan basqa, Global Economic Prospects jańartylǵan esebinde Dúnıejúzilik bank 2020 jylǵy maýsymdaǵy esepte 4,2% baǵalaýmen salystyrǵanda 2021 jyly álemdik ekonomıkanyń ósý boljamyn 4%-ǵa deıin tómendetý jaǵyna qaıta qarastyrdy. 2021 jyly 4% deńgeıinde ósý kútilýde, bul COVID-19 vaktsınalarynyń qoldanyla bastaýy aldaǵy barlyq kezeń boıy ósýi múmkin.