Dýbaıda BUU-nyń klımattyń ózgerýi jónindegi konferentsııasy ótedi
Іs-sharaǵa 70 myńnan astam delegat qatysady dep josparlanyp otyr. Konferentsııada el úkimetteri jahandyq temperatýranyń kóterilýin shekteý, oǵan beıimdelý jáne klımattyń ózgerýiniń áserin azaıtý úshin saıası jáne ekonomıkalyq sharalar týraly kelisedi.
Bıyl konferentsııaǵa BAÁ Ónerkásip jáne ozyq tehnologııalar mınıstri Sultan-ál-Djaber tóraǵalyq etedi.
Ol tórt negizgi baǵyttaǵy ózgeristerge basa nazar aýdaratynyn aıtty, bul:
- 2030 jylǵa deıin energııanyń aýysýyn jedeldetý jáne shyǵaryndylardy azaıtý;
- burynǵy ýádelerdi oryndaý jáne jańa kelisimge negiz qalaý arqyly klımattyq qarjylandyrýdy ózgertý;
- tabıǵatty, adamdardy jáne tirshilikti qorǵaýǵa kóńil bólý;
- tarıhtaǵy eń ınklıýzıvti klımattyq konferentsııany ótkizý úshin kúsh-jigerdi jumyldyrý.
KS-28 halyqaralyq qaýymdastyqqa álemniń klımattyq daǵdaryspen kúresýde qanshalyqty ilgerilegenin jáne baǵytty túzetý qanshalyqty qajet ekenin tekserýge múmkindik beredi.
BUU-nyń klımattyq konferentsııalary – klımattyń ortaq strategııasyn ázirleýge arnalǵan jyl saıynǵy úkimet deńgeıindegi aýqymdy kezdesý. Bul forýmdardy sondaı-aq «BUU Klımattyń ózgerýi jónindegi negizdemelik konventsııasy taraptarynyń konferentsııalary» dep ataıdy.