DSM mektep ashanalarynda qoldanatyn qant pen tuzdyń mólsherin azaıtpaqshy

<p>ASTANA. KAZINFORM &ndash; Densaýly saqtaý mınıstrligi&nbsp; medıtsına jáne bilim berý uıymdarynda tamaqtaný standarttaryn jańartýǵa arnalǵan buıryq jobasyn kópshilik talqylaýyna shyǵardy.</p>

- Qujattyń jańalyǵy balalardy qaýipsiz, sapaly jáne teńgerimdi tamaqtanýmen qamtamasyz etetin durys tamaqtanýǵa qoıylatyn zamanaýı halyqaralyq talaptardy eskeredi. Túzetýlerdiń basty artyqshylyǵy – tuzdy, qantty jáne maıdy tutynýdy azaıtý. Kaltsııge, temirge, folıı qyshqylyna jáne balalardyń densaýlyǵyn qoldaıtyn, ımmýndyq júıesin nyǵaıtatyn basqa dárýmenderge baı kókónister men jemisterdi tutynýdy arttyrý kózdelgen, - dep jazylǵan qujattyń baspasóz relızinde.

Bul qujat balalar arasyndaǵy artyq salmaq dertin azaıtýǵa arnalyp otyr.

- Dúnıejúzilik densaýlyq saqtaý uıymynyń derekterine sáıkes, zııandy taǵamdardy tutyný semizdik, qant dıabeti, júrek aýrýy jáne qaterli isik sııaqty sozylmaly aýrýlardyń 60%-dan astamyn týyndatady. Sondyqtan 6-9 jas aralyǵyndaǵy qazaqstandyq balalardyń 21%-y 2015-2020 jyldar aralyǵynda taralýy 5%-dan asa ósken artyq salmaqqa ıe. Tuz ben qantty tutynýdyń joǵary deńgeıi semizdik, qant dıabeti, júrek-qan tamyrlary jáne onkologııalyq aýrýlar sııaqty juqpaly emes aýrýlardyń damýynyń jetekshi faktorlarynyń biri bolyp tabylady, - delingen qujatta.

Eske salsaq, jelidegi vıdeodan keıin Almatydaǵy mektep ashanasy tekserý bastalǵan bolatyn.