Dos Kóshim: Latyn qarpine kóshý arqyly orys tilin shettetkeli otyrǵanymyz joq
«Nursultan Nazarbaevtyń bul maqalasy kóbirek taldansa eken. Sebebi, bizde taldaǵannan góri tamsaný basym. Sebebi munyń astarynda eki túrli másele bar. Birinshi, rýhanı jańǵyrý máselesi. Bul qazaq rýhanııatynyń jańǵyrýy dep oılaımyz. Sebebi, osy memlekettiń tıtýldy ulty retinde bizdiń rýhanı jańǵyrýymyz zaman talabyna saı bolýy kerek. Ony qalaı júzege asyramyz, bul ǵalymdardyń pikirlesýimen jasalatyn sekildi. Ekinshi, maqalada naqty baǵdarlamalar aıtylǵan. Ol týǵan jer, latyn árpine kóshý, aýdarma ortalyǵy, 100 klassıkalyq kitap máselesi. Bular naqty kórsetilgen másele. Atqarýshy bılik osyǵan deıin tamasha-tamasha baǵdarlamalar usyndy. Sonyń biri - «El birligi doktrınasy». Ol qabyldanǵannan keıin atqarýshy bılik jospar jasady. Ol júzege aspady biraq. Sondyqtan, atqarýshy bılik bul joly Elbasy maqalasyn tereń túsinip, qozǵalys berip, rýhanı jańǵyrýǵa alyp kelse. Prezıdent osy máseleni jaqsy túsingen dep oılaımyn. Eki jerde, naqty atap ótip, qoǵamdyq uıymdar, shyǵarmashylyq uıymdardyń aralasýyn belgilep bergen. Osydan keıin, bul maqalanyń jalpy baǵdardyń orys tildi qaýymǵa jetkizilý máselesi. Óıtkeni, orys tildi qaýymnyń ulttyq másele dese tiksinip qalýy bar. Sondyqtan, osyny durys túsindire bilýimiz kerek. Máselen, týǵan jer me? Týǵan jer bárimizge ortaq. Sondaı-aq, latyn qarpine kóshý. Bul arqyly biz orys tilin shettetkeli otyrǵanymyz joq. Bul qoǵamnyń tehnıkalyq qajettiliginen týyndap otyr. Menińshe, osy eki máseleni qaperge alýymyz kerek», - dedi Dos kóshim.
Aıta keteıik, búgin Almatydaǵy «Dostyq úıinde» zııaly qaýym ókilderi dóńgelek ústel basynda bas qosyp, Elbasy maqalasyn taldady. Jıyn sońynan soń, maqalaǵa qoldaý bildirip, óz pikirlerin bildirgen hatty Astanaǵa joldady.