Din kóshbasshylary keler jylǵy sezde qandaı máseleni talqylaıdy
Álemdik jáne dástúrli dinder kóshbasshylary sezi hatshylyǵynyń HHІІ otyrysynda kelesi jyly Astana qalasynda ótetin VIII sezdiń negizgi taqyryby anyqtaldy.
«Kelesi jyly Álemdik jáne dástúrli dinder kóshbasshylarynyń VIII sezin ótkizetinimizdi esterińizge salýǵa ruqsat etińizder. Osyǵan baılanysty sol sezdiń biz plenarlyq otyrystyń jáne tórt paneldik sessııasynyń taqyrybyn anyqtaýymyz kerek. Aldaǵy segizinshi sezdiń ortalyq taqyryby retinde «Dinder dıalogy: Keleshek jolyndaǵy sınergııa» degen ataý usynylady. Qazirgi zamanda halyqaralyq uıymdar men saıası kóshbasshylardyń beıbitshilik pen qaýipsizdikti qamtamasyz etý jolyndaǵy mindetterdi árdaıym múltiksiz oryndap jatpaǵanyn kórip otyrmyz. Sondyqtan qazir dinniń áleýetin dıalogtarǵa yqpal etip, memleketter men halyqtar arasynda túsinistik ornatýǵa paıdalaný buryn-sońdy bolmaǵan deńgeıde ózekti bolyp otyr», - dedi hatshylyq basshysy – Senat tóraǵasy Máýlen Áshimbaev.
Sondaı-aq ol jergilikti din kóshbasshylarynyń kúshi jigerin álemdegi irgeli problemalardy sheshý jolynda biriktirý kerektigin aıtty.
«Paneldik sessııalardyń taqyryptary da ǵalamnyń kún tártibinde turǵan ózekti máselelerge arnalady. Olardyń ishinde adamzatty uıystyrýdaǵy jáne álemdi ornyqty damytýdaǵy dinniń róli, tsıfrlandyrý dáýirinde rýhanı qundylyqtardy saqtaý, ekstremızmmen kúres sııaqty máseleler bar», - dedi M. Áshimbaev.
Hatshylyq músheleri usynylǵan taqyryptyń bárin qoldap daýys berdi.
Sonymen Álemdik jáne dástúrli dinder kóshbasshylarynyń VIII sezi 2025 jyldyń 17-18 qyrkúıeginde ótetin boldy. Al, hatshylyqtyń otyrysy 16 qyrkúıekke belgilendi.