«Dıplommen aýylǵa!» kelgen maman: Qalaǵa qaıtý týraly oılaǵan emespin

Foto: None
QARAǴANDY. QazAqparat - Qaraǵandy oblysynyń shalǵaıdaǵy eldi mekeni. Oblys ortalyǵynan 200 shaqyrym qashyqtyq. Qaınar aýylynda 1300 adam turady. Aýyldy burynnan mekendep kele jatqan turǵyndar 90-shy jyldary munda barlyǵy qıraǵanyn aıtady, kóptegen adamdar kóship ketken.  

"Al qazir kent - aldyńǵy qatarly eldi mekenderdiń biri bolyp sanalady jánede ol jerden eshkim kóship ketip jatqan joq. Tipti úlken qalalarda bilim alǵan jastar týǵan jerlerine qaıta oralyp jatyr",-dep habarlaıdy Qaraǵandy oblysy ákimdiginiń baspasóz qyzmeti.

«Men nelikten qalada qalýym kerek edi?» - dep paıymdaıdy ınformatıka jáne robototehnıka pániniń muǵalimi Esenjol Egimbaev.

«Men joǵary bilim aldym, úsh tildi meńgergenmin, ózim súıetin kásibimdi tańdadym. Óz bilgenimmen aýyldaǵy balalarmen bóliskim keledi. Munda «Dıplommen aýylǵa!» baǵdarlamasy boıynsha oraldym. Qazir 100 myń teńge jalaqy alamyn. Sonymen qatar 160 myń teńge kóterme qarajat jáne baspana beremiz dep ýáde berip otyr.

Esenjol Egimbaev ustazdyq etetin mektepte 47 muǵalim jumys isteıdi. Bul tolyq shtat. Olardyń jartysyna jýyǵy jas mamandar. Olardyń qatarynda qazaq tili jáne ádebıeti pániniń muǵalimi Gúlden Bıbatyrova da bar. Ol da Qaınarǵa «Dıplommen aýylǵa!» baǵdarlamasymen kelgen.

«Bizdiń aýylymyz damyp keledi. Mektepte balalarmen jumys isteýge barlyq jaǵdaı jasalǵan. Maǵan munda unaıdy. Qalaǵa ketýdi oılap júrgen joqpyn, - deıdi Gúlden Bıbatyrova.

Qaınar aýly turǵyndarynyń ortasha jalaqysy - 130 myń teńge. Jergilikti turǵyndar negizinen «Qaınar» sharýa qojalyǵynda jumys isteıdi. Ol kásiporyn egin egýmen jáne áýlıekól tuqymdy buqalardy ósirýmen aınalysady. Kásiporyn jetekshisi Seıtjapar Nyǵmetov jyl qorytyndysy boıynsha, syıaqylarmen qosqanda jumyskerler jylyna 3 mıllıon teńgeden artyq aqsha tabady.

Aıta ketý kerek, kásipker tek óz isin ǵana damytyp qoımaı, týǵan aýylynyń kórkeıýine de atsalysady. Mysaly, MJÁ baǵdarlamasy boıynsha ol 1,5 jastan qabyldaıtyn 90 balaǵa shaqtalǵan balabaqsha salǵan.

«Bizdiń aýylda halyq kóbeımese, azaıyp jatqan joq. Jas otbasylar jeterlik. Mektep bar, sportpen shuǵyldanýǵa barlyq jaǵdaı jasalǵan. Basseın bar. Balabaqsha ǵana bolǵan joq. Ony ótken jyly saldyq», - deıdi Seıtjapar Nyǵmetov.

Sharýa qojalyǵynyń jetekshisi Seıtjapar Nyǵmetov aýyl turǵyndaryna tek jumysta ǵana emes, ómirlerine de jaıly jaǵdaı jasaýǵa tyrysady. Erekshe nazar medıtsınalyq kómekke aýdarylady. Óz qarajaty esebinen ol dárigerlik-ambýlatorııalyq beketti jóndeýden ótkizgen. Onda 7 dáriger jumys isteıdi. Ol aýyldaǵy eń qajetti mamandar.

«Bizge jaqyn arada medıtsınalyq jabdyqtar jetkizýge ýáde berip otyr», - deıdi jalpy tájirıbe dárigeri Qýanysh Daıyrov.

«Qazir qolymyzda bary sál eskirip qaldy. Olardy jańartpaqpyz. Kóptegen adamdar aýyldarda medıtsına damymaǵan deıdi, biraq ol bizdiń aýyl týraly aıtylǵan sóz emes. Biz aýyl turǵyndary úshin sapaly medıtsınalyq kómek kórsetýge daıynbyz. Bizde tipti ózimizdiń kúndizgi statsıonarymyz bar. Biz soqyr emespiz ǵoı, basqa aýyldardaǵy ómir qandaı ekenin kórip otyrmyz. Biz úshin Qaınardan artyǵy joq. Munda qajettiniń barlyǵy bar. Ár úıge sý tartylǵan. Balalarda bilim alý, sportpen shuǵyldaný múmkindigi bar. Jumys isteıtinderdiń de jalaqysy joǵary. Alaıda ınternetimiz álsizdeý, biraq ol másele de sheshiledi degenge kúmánimiz joq», - deıdi aýyl turǵyny, zeınetker Saılaý Tatymbekov.

Internettiń álsiz bolǵanynyń jaqsy jaǵy da bar, dep qaljyńdaıdy 35 jyldyq eńbek ótili bar kitaphanashy Elena Mıhaılıýk. Ol kitaphana úlken suranysqa ıe ekenin aıtady. Aýyl turǵyndary kitap oqyǵandy jaqsy kóredi.

«Bizde barlyǵy oqıdy. Áıelder qaýymy mahabbat týraly kitaptardy unatady. Erler - detektıvter men barlaýshylar týraly. Kishkentaı balalar ata-analarymen birge mýzykalyq kitaptardy alady. Taǵy bir baıqaǵanym, kitaptardyń da óz oqylý maýsymy bar. Mysaly, jazda baqtashylar kóp oqıdy, al qysta pesh jaǵýshylar men mehanızatorlar kóp keledi. Munda kez-kelgen oqyrman ózine unaıtyn kitabyn taba alady», - deıdi maqtanyshpen Elena Mıhaılıýk.

Qaınar aýyly 64 jyl buryn qurylǵan. Óziniń ataýyn eldi meken osyndaǵy bulaqtardyń arqasynda alǵan. Qazir aýyl turǵyndary barlyǵyna kóńilderi tolatynyn aıtady - jaqsy ómir súrý úshin barlyq jaǵdaı jasalǵan.

Seıchas chıtaıýt