Dinder sezinde alǵash ret áıelderdiń qoǵamdaǵy róli talqylandy
Qazaqstan musylmandary dinı basqarmasynyń tóraǵasy, Bas múftı Naýryzbaı qajy Taǵanuly «Áıelderdiń qazirgi qoǵamnyń ál-aýqaty men turaqty damýyna qosqan úlesi jáne áıelderdiń áleýmettik mártebesin qoldaýdaǵy dinı qaýymdastyqtardyń róli» sektsııasynda moderator boldy.
«
Qazaq halqynda «Áıel bir qolymen besik terbetse, ekinshi qolymen álemdi terbetedi» degen naqyl sóz bar. Munyń astarynda áıel adamnyń kez kelgen aýqymdy isterge aralasa alatynyn, zor nátıjelerge qol jetkizýge múmkindigi mol ekenin ańǵartatyn maǵyna jatyr. Óıtkeni, qoǵamnyń, tipti álemniń damýy men onyń túrli salalaryndaǵy jetistikterde áıelderdiń mol úlesi bar ekeni aqıqat. Islam dininde áıelge aıryqsha mártebe berilgen. Imandylyq jolyn ustanǵan halqymyz qyz-kelinshekti qurmetteýdiń erekshe úlgisin kórsetken, tipti tórge shyǵarǵan. Al, tárbıesine kelgende qyzdy qyryq úıden tyıǵan. Osy tyıymnyń bári áıeldiń ımany men qurmetin, ary men uıatyn qorǵaıdy
«, - dedi bas múftı Álemdik jáne dástúrli dinder lıderleriniń VII seziniń kezekti sektsııasynda.
Bas múftıdiń aıtýynsha, Jaratýshy Qurannyń «Nısa» súresiniń 19-aıatynda «Áıelderińmen jaqsy turyp, jaqsy qarym-qatynasta bolyńdar» dep buıyrǵan.
«Al, ardaqty paıǵambarymyz Muhammed (s.ǵ.s.) «Iman turǵysynan múminderdiń eń kámili – minez-qulqy eń jaqsy bolǵandar. Senderdiń eń ardaqtylaryń jarlary men balalaryna jaqsy qaraǵandaryń. Aralaryńda januıasyna eń jaqsy qaraıtyn – menmin» dep, sózimen de, isimen de úlgi-ónege kórsetken. Ókinishke qaraı, búginde álemde áıeldi taýar retinde qaraý nemese taýardy satý úshin paıdalaný, olarǵa zorlyq-zombylyq jasaý, úıdiń qyzmetshisi retinde kúshpen ustaý, túsik tastaýǵa májbúrleý nemese bala tabý baqytynan aıyrý syndy máseleler beleń aldy», - dedi N. Taǵanuly.
Halyqaralyq «Otbasy densaýlyǵy» jýrnalynyń málimetinshe, osyndaı qasań kózqarastar nátıjesinde álemde jyl saıyn 75 mln astam áıel óz erikterinen tys júkti bolyp qalady nemese júkti bolǵan 175 mln áıeldiń 45 mıllıony túsik tastaıdy. Jyl saıyn álem boıynsha 585 myńnan astam kelinshek júktilikke baılanysty túıtkilder kesirinen jan tapsyrady.
«300 myńnan astam áıel bala kótertpeıtin dárilerdi durys qoldanbaý saldarynan ajal qushady. Al bilim alý quqyǵynan aıyrylyp, saýatsyzdyq kúıin keship otyrǵan qyzdar sany 600 mıllıonnan asady. Mundaı jan shoshyrlyq statıstıka bul jaǵdaıǵa halyqaralyq deńgeıde nazar aýdarýymyzdy talap etedi. Qurmetti spıkerler! Baıandamalaryńyzda osy máselelerge kóńil bólýlerińizdi jáne osy máseleden shyǵar joldy kórsetýge talpynýlaryńyzdy suraımyz», - dedi Naýryzbaı qajy Taǵanuly.
Aıta keteıik, búgin elordada ekinshi kún Álemdik jáne dástúrli dinder lıderleriniń VII sezi ótip jatyr. Tústen keıin sez saltanatty túrde jabylady.