Dıqandar eginniń 60%-ǵa jýyǵyn jınady

<p>Búgingi tańda Qazaqstanda 10,3 mln gektar egin jınaldy, bul josparlanǵan alańnyń 59,9%-yn quraıdy. 9,5 mln aýyl sharýashylyǵy daqyldary, onyń ishinde 6,9 mln tonna bıdaı oryldy.</p>

QR Aýyl sharýashylyǵy mınıstrligi baspasóz qyzmetiniń habaraýynsha, bıylǵy vegetatsııalyq kezeńde fermerler birqatar qıyndyqqa tap boldy. Ońtústik aımaqtarda qurǵaqshylyq boldy, al soltústiginde mol kólemde jańbyr jaýdy. Bul eginniń jaı-kúıine jáne jınalǵan daqyldyń sapasyna keri áser etti.

Aýa raıynyń qolaısyzdyǵyna qaramastan, astyqtyń kútiletin ónimi Qazaqstandy nan, un jáne makaron ónimderimen tolyq qamtamasyz etýge jetkilikti bolady. Elimizde ótken jylǵy joǵary sapaly astyqtyń mol qory bar. Ónimdiliktiń tómendeýine baılanysty eksporttyq áleýet tómendeıdi, alaıda respýblıka dástúrli eksporttyq naryqtardaǵy óz pozıtsııasyn saqtaıdy.

1-shi surypty unnan jasalǵan bıdaı nanynyń baǵasyn turaqtandyrý úshin Azyq-túlik korporatsııasy ishki naryqty retteý qyzmeti arqyly azyq-túlik astyǵyn satady. Bul mehanızm alǵash ret ótken jyly qoldanylǵan bolatyn. Bıyl da jalǵasatyn bolady. Nátıjesinde nan pisirý kásiporyndaryn shıkizatpen qamtamasyz etip, nan otandyq naryqqa belgilengen baǵamen shyǵady.

Qazir mańyzdy mindet – fermerlerge qajetti qoldaý kórsetý. Atap aıtqanda, astyqty keptirý úshin jeńildetilgen dızel otynyn bólý máselesi pysyqtaldy. Oblystardyń astyq keptirýge arnalǵan otynǵa jalpy qajettiligi 73 myń tonna. Onyń 19 myń tonnasyn qolda bar rezerv esebinen jabý josparlanýda.

Barlyq astyq qabyldaý kásiporyndarynyń astyqty qabyldaýǵa daıyndyǵy qaıta tekserildi. Olardyń táýlik boıy jumys isteýin qamtamasyz etý tapsyryldy. Ákimdikter astyq keptirý qyzmetiniń baǵalaryn kótermeý máselesin baqylaýǵa aldy, tarıfterdi negizsiz kóterý faktileri anyqtalsa tıisti sharalar qabyldanatyn bolady. Respýblıka boıynsha astyqty saqtaýdyń jalpy syıymdylyǵy 29,9 mln tonnany quraıdy.

Sondaı-aq fermerler úshin aıyppul sanktsııalaryn qoldanbaı nesıelerdi tóleý merzimin uzartý máseleleri jeke pysyqtalýda, bul bolashaqta olardyń nesıe tarıhynyń buzylmaýyna múmkindik beredi.

Azyq-túlik korporatsııasy qolda bar astyq qorynyń tuqym retinde paıdalaný jaramdylyǵyna saraptama jasaýdy bastady. Parametrlerge sáıkes keletin astyq bólek jınalady. Oblystardyń ótinimderi boıynsha mundaı astyq tuqymdary egin egetin fermerlerge taýarlyq kredıt retinde beriletin bolady.

Óz kezeginde, jospar boıynsha 1,9 mln tonna astyq tuqymy qajet bolsa, qazirgi ýaqytta onyń 695,4 myń tonnasy nemese 35%-y jınaldy. Sońǵy jyldardaǵy taldaý kórsetkendeı, egilgen tuqymnyń shamamen 60%-y otandyq úleske tıesili.