«Depýtattar sheteldikterge jetimderdi berýge qarsy» - BAQ-qa sholý
***
«Jaqsy shara jalǵasyn tapsa, dástúr emeı nemene. Buǵan deıin Shyǵys Qazaqstan men Aqmola oblystarynyń ákimderi Ortalyq kommýnıkatsııalar qyzmetiniń uıymdastyrýymen baspasóz máslıhatyn ótkergeni belgili. Jaqsy dástúrge aınalyp úlgergen osy ıgi sharany keshe Qyzylorda oblysy jalǵastyrdy», - dep jazady «Egemen Qazaqstan» gazeti senbilik sanyndaǵy «Jańa jobalar óńirdiń serpindi damýyna jol ashady» degen taqyryptaǵy maqalasynda. Basylymnyń jazýynsha, óńirdegi ekologııalyq máselege qatysty birer sóz aıtqan Q.Kósherbaev: «Álem halqy sońǵy ondaǵan jyldar boıy Aral teńiziniń tartylýyn orny tolmas apatqa balap kelgen bolsa, qazir teńizdiń Soltústik bóligin saqtap qalý jobasy jaıly tamsana sóz etedi. Elbasy Nursultan Nazarbaev bastamashy bolǵan jobany jumyr jerdiń bolashaǵyna alańdaǵan jahan turǵyndary ǵasyr jobasy dep ataýda. Máselen, jobanyń birinshi kezeńi teńizdiń Aral qalasynan 74-ten 17 shaqyrymǵa deıin qaıtýyna sebep boldy. Aýlaýǵa múmkin bolyp qalǵan balyqtyń bir túri 22-ge deıin jetti. Teńizdiń tuzdaný deńgeıi 34-ten 8 gramm/lıtrge deıin túsip, tirshilikke jol ashyldy. Endigi kezekte jobanyń ekinshi kezeńin júzege asyrý - teńizdiń soltústik bóligindegi sý deńgeıin kóterip, aıdyn kemeri bir kezderi portty qala bolǵan Aralǵa da jetedi dep kútilýde. Sonymen qatar, Syrdarııa boıyndaǵy kólder júıesi qalypqa keledi», - deıdi.
Keshe Aqordada Memlekettik hatshy Marat Tájınniń qatysýymen Qazaqstan halqy Assambleıasy Ǵylymı-sarapshylyq keńesiniń keńeıtilgen otyrysy bolyp ótti. Osy alqaly jıyn arqaý bolǵan maqala el gazeti «Egemen Qazaqstan» gazetinde «Ultaralyq máselege utymdy kózqaras qajet» degen taqyryppen berilgen. Basylymnyń atap ótýinshe, Memlekettik hatshynyń nazar aýdarýdy talap etken baǵyttarynyń biri ishki mıgratsııaǵa qatysty boldy. Ol qalaǵa kóship kelgen aýyl turǵyndarynyń shahar ómirine beıimdelýin qadaǵalaý da mańyzdy máselelerdiń biri ekenin atap ótti. «Kóshi-qon máselesi, ásirese, etnostyq mıgranttardyń boljaldy strategııasyn búginnen qalmaı túsinýimiz kerek. Óıtkeni, ishki kóshi-qon máselesi etnosaıasatqa tikeleı qatysty ekenin umytpaıyq. Biz ǵana emes, ýrbanızatsııa kezeńin bastan keshirip otyrǵan barlyq polıetnosty memleketter aýyl turǵyndaryn qala ómirine beıimdeý problemasymen ushyrasqan jáne ushyrasyp otyr. Sondyqtan olardyń tájirıbesin úırený - bizdiń mindet. Sol elderdiń kóbi bul úderisten 70-90-jyldary ótip ketti, al biz áli de bastan keshýdemiz», - dedi M.Tájın.
***
Qytaıdyń jańa basshysy Sı Tszınpınniń jaqynda Orta Azııa respýblıkalaryna (Tájikstannan basqa) arnaıy jasaǵan sapary qoǵamda túrli pikir týǵyzdy.Sonyń negizgisi «Qytaı Orta Azııadaǵy yqpalyn kúrt arttyrýǵa bel býdy. Kóp uzamaı osy óńirde jatqan táýelsiz memleketter Beıjinniń aıtqanyna kónip, degenine quldyq deıtin bolady» degen sııaqty áńgime. Munyń sebebi bar. Óıtkeni Qytaı basshysynyń osy saparynda Orta Azııalyq eldermen kómirsýtegi salasy boıynsha shamamen 60 mıllıard dollar bolatyn kelisimshart jasasty. Máselen Qazaqstanmen - 30, Ózbekstanmen - 15, Qyrǵyzstanmen - 3, Túrkimenstanmen - 8 mıllıard dollar kóleminde. Bul az qarjy emes. Sondaı-aq Beıjiń muny tegin taratyp jatqan joq. Úlken esepke qurylǵan dúnıe. Árıne, Qytaı - jedel damyp kele jatqan el. Ekonomıka qarqyndy bolýy úshin ony alǵa jyljytatyn tegershigi - munaı men gaz. Ony alystan tasymaı, shıkizatqa baı kórshilermen kelisimge kelý Qytaıǵa tıimdi. Bul - aspan eli saıasatynyń bir jaǵy. Al ekinshi jaǵy atalmysh memleketterge aqshany tóge otyryp, ózine táýeldi etip qoıý. Osy rette «Aıqyn» gazeti «Qytaı sındromy qaýipti emes pe?» degen saýaldy birqatar saıasatkerge qoıǵan.
Jetim balalardy shetelderge attandyrmaı, olardy qazaqstandyqtardyń asyrap alýyna jaǵdaı jasaý qajet. «Aıqyn» gazeti tilshisi áńgimelesken depýtattar jetim balalarǵa bıýdjetten bólinetin qarjyny qazaqstandyq bala asyrap alýshylarǵa bergen jón dep esepteıdi. Alaıda, halyqaralyq adam quqyǵyn qorǵaýshylar sheteldikterdiń bala asyrap alý quqyǵy halyqaralyq kelisimdermen bekitilgenin eske salady. Májilisi depýtaty Aldan Smaıyl Qazaqstannan «syrtqa bala berýdi toqtatý kerek» dep máseleni tótesinen qoıady. «Aýrý balalardy emdeıik. Nege Qazaqstanda emdemeımiz? Olar da osy jerdiń balalary emes pe?! Eń aldymen balalardyń kóz jasynan qorqýymyz kerek», - deıdi depýtat. Qazaqstan sııaqty halqynyń sany az, ekonomıkalyq jaǵdaıy jaman emes eldiń syrtqa bala berýi «eshteńemen aqtalamaıdy» dep esepteıdi halyq qalaýlysy. Onyń oıynsha, qazirgi tańda shetelge bala berýdiń sebepteri joq. «Qarjy bar. Asyrap alýshylar da tabylady. Arnaıy balalar úıleri jáne olardyń jeke otbasylyq, memlekettik túrleri de jumys isteıdi», - deıdi Aldan Smaıyl. Maqala «Depýtattar sheteldikterge jetimderdi berýge qarsy» degen taqyryppen berilgen.