Depýtattar qandastar úshin kvotany kóbeıtýdi surady

Foto: None
NUR-SULTAN. QazAqparat - Parlament Májilisine Qazaqstan halqy Assambleıasynan saılanǵan depýtattar qandastarǵa bólinetin kvotanyń kólemin kóbeıtýdi surady. Osy oraıda Úkimet basshysy Asqar Mamınniń atyna depýtattyq saýal joldandy, dep habarlaıdy QazAqparat tilshisi.

«Bıyl, Táýelsizdiktiń 30 jyldyǵynda Táýelsizdiktiń halqymyzǵa bergen basty ıgilikteriniń biri – alys jáne jaqyn shetelderden qazaqtardyń Otanǵa oralýyna jol ashylǵanyna da 30 jyl tolmaqshy. Elimiz óz erkindigine qol jetkizerdiń aldynda, 1991 jylǵy 18 qarashada Qazaq KSR Mınıstrler Kabıneti «Basqa respýblıkalardan jáne shetelderden selolyq jerlerde jumys isteýge tilek bildirýshi baıyrǵy ult adamdaryn Qazaqstanda qonystandyrýdyń tártibi men sharttary týraly» arnaıy qaýly qabyldaǵan bolatyn. Mıgratsııalyq saıasattyń 2017-2021 jyldarǵa arnalǵan tujyrymdamasynda «1991 jyldan beri elge kelgen etnıkalyq repatrıanttardyń sany 1 mıllıon adamnan asty» dep kórsetilgen. Alaıda, keıingi jyldarda, naqty aıtqanda 2012 jyldan bastap elden turǵyndardyń kóship ketýi kúsheıýiniń jaǵymsyz úrdisi bastaldy, ol úrdis qazir kúsheıe túsýde», - dedi S. Abdrahmanov Májilistiń jalpy otyrysynda.

Depýtat qazirgi tańda Úkimet qaýlysyna sáıkes qandastarymyz ornalastyrylatyn óńirler retinde Aqmola, Atyraý, Shyǵys Qazaqstan, Batys Qazaqstan, Qostanaı, Pavlodar, Soltústik Qazaqstan oblystary bekitilgenin eske saldy. Osy jeti oblysqa etnıkalyq qazaqtardyń kóship kelýine bólingen kvota 2020 jyly 1378 adam boldy. 2021 jylǵa bólingen kvota sany 1426. Ósim joqqa jýyq. Ekonomıkalyq ahýal anaǵurlym kúrdeli bolǵan kezdiń ózinde bul kvota jylyna 10 myń men 20 myńnyń arasynda edi, sonyń arqasynda jylyna memlekettiń kómegimen 40 myńnan 80 myńǵa deıin adam shetelderden kóship keletin.

«Jumys kúshi artyq óńirlerden adamdardy jumys kúshin qatty qajetsinip turǵan óńirlerge qonystandyrý jumysy da jóndi júrmeı jatyr. Turǵyn úı bólý, jeńildetilgen kredıtter berý, jaıylymǵa, egindikke jer ýchaskelerin taratý, kósheraqy qarajatyn qarastyrý tıisinshe oılastyrylmaǵan. Jańa óńirge kóship barýdyń ońdy tájirıbesi durys nasıhattalmaıdy. Mundaı úlken iste bolmaı qoımaıtyn kemshilikterdi alaýlatyp-jalaýlatyp kórsetý, sóıtip qaıta kóship ketýge beıim kóńil-kúıdi kúsheıtý, basqa jerge baryp, baǵyn synaýshylardyń saǵyn salǵan betten syndyrý basym. Týǵan jer uǵymynyń keńdigin, «týǵan jer» men «Otan» uǵymdary ortaq ekendigin júrekterge jetkizý jaǵy kemshin», - dedi S. Abdrahmanov,

Osy oraıda depýtattyq saýalǵa baılanysty Úkimettiń eldegi mıgratsııalyq jáne demografııalyq protsesterdi turaqtandyrý maqsatymen qandastarǵa bólinetin kvotanyń kólemin kóbeıtý, beıimdeý men kiriktirý ortalyqtaryn qurý, repatrıanttarǵa memlekettik qyzmetti qazaq tilinde kórsetý, jumys kúshi artyq óńirlerden adamdardy soltústiktegi óńirlerge qonystandyrý sııaqty máselelerdiń sheshilý joldaryn qarastyrýdy surady.


Seıchas chıtaıýt