Depýtattar eńbek quqyqtary jónindegi ýákil ınstıtýtyn qurýdy usyndy
«Jaldamaly jumysshylar, eńbek adamdary – halyqtyń eń kóp bóligin quraıtyn top. Sóıte tura, olar halyqtyń eń osal toby bolyp sanalady. Ortalyq jáne jergilikti bılik organdary eńbek quqyqtaryn qorǵaý máselelerimen belsendi túrde aınalysady. Biraq olardyń kúsh-jigeri jumyspen qamtý baǵdarlamalarynyń statıstıkasyn arttyrýǵa, eńbek janjaldarynyń statıstıkasyn tómendetýge jáne áleýmettik shıelenistiń deńgeıin kóterýge jol bermeýge baǵyttalǵan. Saıasat daǵdarysqa qarsy den qoıýdyń taza sıtýatsııalyq rejıminde qurylǵan», - dedi depýtat Úkimet basshysynyń orynbasary Eraly Toǵjanovtyń atyna joldaǵan saýalynda.
Onyń paıymynsha, eńbek salasynyń iri problemalaryn sheshý boıynsha júıeli jumys júrgizilmeıdi. Ortasha jáne medıandyq jalaqyny arttyrý, JІÓ-degi eńbekaqy úlesin kóbeıtý, sapaly, ónimdiligi joǵary jumys oryndarynyń úlesin ulǵaıtý, eńbek naryǵynyń qurylymyn jaqsartý boıynsha naqty maqsattar men tásilder joq.
«Eńbek janjaldary, eń aldymen, áleýmettik jáne ekonomıkalyq turaqtylyq úshin qaýip retinde qarastyrylady. Bul, árıne, durys. Biraq jaǵdaıǵa jumysshylardyń kózqarasy boıynsha da qaraý mańyzdy. Olar úshin negizgi qaýip – jumys bola tura óz otbasyn laıyqty asyraı almaý, balalaryn oqytýǵa aqsha jınaı almaý, óz biliktiligine barabar usynys taba almaý. Al memlekettiń mindeti – osyndaı táýekelmen kúresý», - dedi Erlan Smaılov.
Onyń aıtýynsha, jaldamaly jumysshylardy quqyqtyq qorǵaýdyń ózi endi jetkiliksiz. Óıtkeni jumys berýshiler eńbek jaǵdaılaryn nasharlatýdyń quqyqtyq negizderin tabýdy úırendi. Bizge ádil eńbek jaǵdaılary saıasaty qajet.
Osyǵan baılanysty «Qazaqstan Halyq partııasy» fraktsııasynyń depýtattary kelesideı usynystardy jasady:
Birinshiden, kvazımemlekettik sektorda qaryz eńbeginiń nysandaryn qoldanýdy shekteý. Barlyq eńbek deldaldarynyń qyzmetterine júginýdiń ekonomıkalyq oryndylyǵyn tekserý kerek.
Ekinshiden, eńbek qunyn tómendetýdi yntalandyrý jáne jumyspen qamtýdyń shtattan tys nysandaryna kóshý saıasatynan qyzmetkerlerge áleýmettik kepildikter bere otyryp, tolyqqandy eńbek qatynastaryn kótermeleý saıasatyna kóshý.
Úshinshiden, eńbek máseleleriniń ósip kele jatqan ózektiligin eskere otyryp, jańa saıası ınstıtýt – eńbek quqyqtary jónindegi ýákildi qurý, ol qazaqstandyqtardyń buzylǵan eńbek quqyqtary men eńbek ádildigin qorǵaýǵa shoǵyrlandyrylýǵa tıis.