«Depýtattar demalystan bas tartty» - baspasózge sholý

ASTANA. QazAqparat - «QazAqparat» halyqaralyq aqparattyq agenttigi 18 maýsym, beısenbi kúni jaryq kórgen respýblıkalyq buqaralyq aqparat quraldaryndaǵy ózekti maqalalarǵa sholýdy usynady.

***

Besinshi saılanǵan el Parlamenti óz tarıhynda alǵash ret jazǵy kanıkýldy keıinge qaldyrý týraly sheshim qabyldady, dep jazady «Aıqyn» gazeti.

Májilis pen Senattan «5 halyqtyq reforma» men «100 naqty qadam» Ult josparyn tıisti zańnamalyq qamtamasyz etý talap etiledi. Alda konstıtýtsııalyq zań jobalary da kelip túspek.

«Parlamenttiń qos palata­synyń ke­shegi birlesken oty­rysynyń kún tártibine «Besinshi saılanǵan Parlamenttiń tórtinshi sessııasynyń jumysyn 2015 jylǵy 15 shildege deıin uzartý» máselesi shyǵaryldy. Osynyń aldyndaǵy 2-shi sessııa 2013 jylǵy 28 maýsymda, al 3-shi ses­sııa - 2014 jylǵy 30 maýsymda jabylǵan bolatyn.

- Parlamentti alda jumystyń úl­ken aýqymy kútip tur! - dedi sóz sóılegen Májilis tóraǵasy Qa­bıbolla Jaqypov. - Bul óz kezeginde bizden jaýapty mem­lekettik organdarmen úılesimdi jumys júrgizýdi talap etedi. Osyǵan baılanysty ýaqytty utymdy paıdalaný maqsatynda biz Parlament sessııasyn uzartý múmkindigin qaras­tyrdyq. Buǵan eshkim qarsylyq bil­dirmedi: Senat pen Májilis de­pýtattary kanıkýldy 16 shildeden bastaýǵa ruqsat etetin qaýlyny biraýyzdan qa­byldady», - delingen « Depýtattar demalystan bas tartty » atty maqalada.

"Aıqyn" osy kúngi sanynda mýltımıllıoner Saıdmýrod Davlatovpen suhbat jarııalap otyr.

Halyqaralyq bıznes-trener, mýltımıllıoner Saıdmýrod Davlatovty búginde kóp adam biledi. Álemniń 63 elinde trenıng ótkizgen. Bıznes-trenıng júrgizip júrgenine jıyrma jylǵa jýyqtady. Onyń trenıngine endigi mıllıondaǵan adam qatysty.

«Saıdmýrod Davlatov, halyqaralyq bıznes - trener, ekonomıka ǵylymdarynyń doktory. Kóbine bıznesmender barady. «Qumyrsqanyń fılosofııasy» atty serııalyq bestseller kitabynyń avtory. Otyzdan astam kompanııanyń qojaıyny. Almatyǵa kelgen bir saparynda biz Saıdmýrodpen suhbattasqan bolatynbyz. Áńgimemiz negizinen, aqsha, qarjylyq saýattylyq, bıznes-trenıng tóńireginde órbidi», - delingen « Ómirdegi eń mańyzdy nárse - aqshany basqarý » atty suhbatta.

- Qyshlaqta óstim, balabaqsha degenniń ne ekenin bilgen joqpyn, - dep bastady áńgimesin bıznes-trener. - Sodan orys tilin úırene almadym. Orta mektepti jaq­sy bitirdim. Tek orys tilinen ǵana tórttik baǵa aldym, qalǵany kileń bestik boldy. Polıtehnıkalyq kolledjge tústim, keıin tastap kettim. Oqıtyn aqsham bolmady. Zań fakýltetinde, mýzykalyq akademııada oqydym, qarjylyq jaǵdaıǵa baılanysty olardy tastadym. Sóıtip, Reseıge baryp aqsha taýyp, elge kelip oqýymdy jalǵas­tyrý­dy oıladym. Jarty jyl dalada tú­nep, júk tasýshy bolyp jumys istedim. Qo­qysta jatqan nandy terip jegen kez­derim de boldy. Munyń bári - shyndyq, mu­ny aıtýdan arlanbaımyn. Tabys esh­kimge ońaılyqpen kelmeıdi.

- Aldymen qarjylyq saýatymdy arttyrýym kerek boldy. Sóıtip, kóptegen trenıngterge qatysa bastadym. Nátıje­sinde, aqshanyń, bıznes degenniń ne eke­nin bildim. Álemge áıgili Bodo Shefer, Stıven Kovı, Braıan Treısı, Tetsýo ıAsýıı sekildi bıznes-trenerlerden sabaq aldym. Men olardyń árqaısysynan jeke-jeke sabaq aldym, dáristeriniń ár saǵatyna 10 myń evro jumsadym. Senesiz be, Stıven Kovıdiń bir saǵattyq sabaǵyna 17 myń evro tólep otyrdym. Sonda bir ǵana sabaq alý úshin 600 myń dollar jumsaǵan ekenmin. Bodo Shefer meniń qarjylyq saýatymdy ashty. Aınaldyrǵan jeti jylda qarjynyń as­tyn­da qalatynymdy aıtty. Allanyń qa­laýy shyǵar, úsh jylda qarjyger bolyp shyǵa keldim, - deıdi kásipker.

***

«Egemen Qazaqstan» gazetiniń búgingi sanynda tarıhshy, L.N.Gýmılev atyndaǵy Eýrazııa ulttyq ýnıversıteti tarıh fakýltetiniń dekany, professor Tilegen Sadyqovtyń «Qazaq handyǵy ádet-ǵuryp zańynyń izgi júıesin qalyptastyrdy» atty maqalasy jarııalandy.

«Ótken tarıhty tarazylasaq, qazaq halqynyń kúresi ondaǵan ǵasyrǵa sozylatyn kúrdeli saıası-tarıhı kezeń­derden turatynyn kóremiz. Bul máse­le qazaq halqyn quraǵan rý-taıpalar kezeńinen bas­taý alyp, Qazaq handy­ǵynyń qurylýy, onyń saıası damýy, áleýmettik jáne rýhanı damýy, halyqtyń ulttyq psıhologııasynyń qalyptasý erekshelikteri san ret tarıh tezindegi qatań synaqtardan ótti», - deıdi avtor.

«Qany sýdaı aqqan, súıegi taýdaı bop jatqan, bek uldary qul bolyp, pák qyzdary kúń bolǵan» eldiń jaǵdaıyn kúrt ózgertip, «ólimshi halyqty tiriltken, jalańash halyqty, kedeı halyqty baı etken, az halyqty kóp qylǵan, tatý elge jaqsylyq qylǵan» Kúltegin syndy batyrlar azattyq, erkindik úshin qasyq qany qalǵansha kúresti. El bolý úshin taq basyndaǵy qaǵandary men dana abyzdary túrki elin saqtaý jáne damytý máselesine saıası turǵydan qarap, el táýelsizdigin ómirdiń máni sanady. Óshpeıtin maqsat-murattarymyz ben mádenı-rýhanı qundylyqtarymyzǵa negizdelgen, qazaq halqy men elimizde turyp jatqan ózge de ulttardy bir arnaǵa toǵystyratyn Elbasy usynǵan «Máńgilik El» ulttyq ıdeıasy ótkenimizden tálim ala otyryp, bolashaǵymyzdy baıandy etý jolyndaǵy muratymyzdyń biri», - delingen maqalada.

***

Qaraǵandy oblysynyń Qarakeńgir aýylynda mal jappaı qyrylyp jatyr, dep habarlaıdy resmı tilde jarııalanatyn «Vremıa» basylymy. "Zagadochnaıa zaraza" atty taqyryppen jarııalanǵan maqalada atap kórsetilgenindeı, qazirdiń onda 20 bas mal aram qatsa, taǵy 100 bas sıyr men qoı qaterli dertti juqtyrǵandyǵy anyqtaldy.

«Qazir stomatıt, mıkrobakterıaz, pasterellez aýrýlaryna kúdik týyp tur. «Olardyń adamǵa esh qaýipi joq. Degenmen qazir aýrýdy taratpaý úshin jańaǵy Qarakeńgir aýylynda maldardy ýaqytsha shekteý jarııalandy», - deıdi Qaraǵandy oblysy Veterınarııa basqarmasynyń bastyǵy Qaıyrbek Tursynbekov», - delingen maqalada.

***

« Ekspress K » basylymynyń jazýynsha, Qaraǵandyda qoǵamdy dúr silkindirgen sot protsessi ótti. «Apellıatsııalyq alqa jasóspirimder isi jónindegi mamandandyrylǵan sottyń Ysqaqovtar (tegi ózgertilgen) áýletiniń bala asyrap alýǵa qatysty qorǵanshylyq quqyqtarynan aıyrý týraly úkiminiń kúshin joıdy. Sottyń mundaı sheshimine asyrandy segiz jasar balaǵa qatigezdik kórsetý sebep bolǵan edi. Endi 8 jastaǵy asyrandy bala ony jaýyzdyqpen uryp-soǵyp kelgen otbasyǵa oralatyn boldy», - delingen maqalada.

Ysqaqovtar áýleti Ánýardy tórt jyl buryn asyrap alǵan bolatyn. Olardyń shańyraǵynda úlken qyzy bar bolatyn, alaıda otaǵasy artynan iz qýatyn uldy qajet etti. Uldy balalar úıinen aldy, Ánýardyń ózi ony bilmedi jáne Ysqaqovtar onyń týǵan ata-anasy dep eseptep keldi. Balaǵa qatysty jábir kórsetý oqıǵalary qashan bastalǵanyn eshkim anyqtaı almaıdy. Ánýardyń betinde, denesinde aýyr soqqylardyń izderin, kesilgen jaralardy kórgende, bul oqıǵaǵa aldymen mektep muǵalimderi nazar aýdarǵan. Sóılesý barysynda ol anasy men úlken ápkesiniń «tárbıesi» ekendigin jetkizgen. Onyń sózine qaraǵanda, olar ony oqtaýmen basynan uryp, aıaq kıim men qaıshy laqtyrǵan. Tolyǵyraq, « Izbıtoe detstvo » atty maqaladan oqı alasyzdar.