Depýtat jeke tabysqa jetsem dep emes, elge paıdam tıse dep qyzmet etse ıgi – Tóleýbek Muqashev
– Tóleýbek Tóleýuly, keıingi jyldary máslıhattardyń rólin arttyrýǵa kúsh salynatyny baıqalady. Buǵan Senat qandaı úles qosyp jatyr?
– Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev «Jańa Qazaqstan: jańarý men jańǵyrý joly» atty Joldaýynda máslıhattardyń ózekti máselelerdi sheship, aımaqtardaǵy turmys sapasyn jaqsartýǵa áser ete alatynyn basa aıtty. Tipten jergilikti ózin-ózi basqarýdyń myqty júıesi azamattardyń ózi turatyn jerdegi turmys sapasyn jaqsartýǵa tikeleı qatysýyna negiz bolatynyn atap ótkeni málim.
Bul neni bildiredi? Bul bizdiń memlekettiń osy baǵytta óte joǵary deńgeıde álemdik standarttarǵa talpynyp jatqanymyzdy ańǵartady. ıAǵnı el basshylyǵynyń ózin-ózi basqarýdyń ilkimdi bola alatynyna kózi ábden jetti. Tek tıimdi júıesin qursa bolǵany. Palata Spıkeri Máýlen Áshimbaevtyń tóraǵalyǵymen Senatta ótken Jergilikti ókildi organdarmen ózara is-qımyl jasaý jónindegi keńestiń otyrysy da osy jańa kózqarastyń ekpin ala bastaǵanyn dáleldeıdi. Onda senatorlar men máslıhat depýtattary aldaǵy birlesken jumystyń basym baǵyttaryn aıqyndap aldy. Basty jańalyq –óńirlerdiń múddesin qorǵaıtyn Palata retinde Senat máslıhattarmen ózara baılanysty budan ári jandandyratyn boldy. Ataýly keńestiń quramy da ózgerip, oǵan bizdiń Birlestik músheleri – barlyq máslıhat tóraǵalarynyń múshe bolǵanyn atap ótken jón.
– Qazir máslıhat ókilderi halyqtyń, saılaýshylardyń múddesin tıimdi qorǵap júr dep aıta alamyz ba? Bul turǵyda ne ózgermek?
– Memleket basshysynyń máslıhattar aldyna qoıǵan «Jańa Qazaqstannyń qurylysy» syndy jańa mindettemeleri saılaýshylarmen aradaǵy jumysty qaıta qurý men is tártibi, máslıhat ókilderin keri shaqyryp alý ınstıtýttaryn engizedi.
Sonymen, jańa jaǵdaıda máslıhattar men depýtattardyń negizgi qyzmeti – óz aýmaǵynda sapaly áleýmettik ınfraqurylymdy, balabaqshalardy, abattandyrýdy, saýda nysandaryn, joldardy, kitaphanalardy, mektepterdi, turǵyn úıler men áleýmettik nysandardy salý men jóndeýdi uıymdastyrýdan kórinbek. Aldaǵy ýaqytta elimizde kóptegen áleýmettik ınfraqurylym nysandary saılaýshylardyń talaby men jergilikti memlekettik baǵdarlamalar negizinde qurylatyn bolady. Degenmen bul ózgeristerdiń barlyǵy máslıhat ókilderiniń belsendi azamattardy tarta otyryp, turaqty monıtorıng pen baqylaý jasaý jaýapkershiligin arttyrady.
– Sizdińshe, jańa turpattaǵy depýtat qandaı bolýy kerek?!
– Menińshe, Jańa Qazaqstan máslıhatynyń árbir depýtatynyń boıynda álemdik kásibı standartqa sáıkes jumys isteý úshin mynadaı qasıetter bolýy tıis:
Birinshiden, kommýnıkatıvti qabiletterge ıe bolýy kerek. ıAǵnı halyqtyń ártúrli aýdıtorııalaryna, BAQ-ta belgili bir taqyrypta óz oıyn erkin jetkize bilý, mazmundy da mándi suhbattar men baspasóz konferentsııalaryn berý, memlekettik tilge jetiktik, barlyq saılaýshylarmen, ÚEU ókilderimen, memlekettik organdarmen, bıznespen, quqyq qorǵaý organdarymen senimdi qarym-qatynas ornatý.
Ekinshiden, uıymdastyrýshylyq qabiletterge ıe bolýy kerek. ıAǵnı saılaýshylardyń ótinishterimen syn-usynystaryna jedel jáne ýaqytyly jaýap berý, barlyq mańyzdy máselelerdi jedel sheshýge, sondaı-aq qajet bolǵan jaǵdaıda tıisti organdarǵa syndarly depýtattyq usynystarmen, ótinishter jáne suranystarmen jedel júginý.
Úshinshiden, syndarly qabiletterge ıe bolýy kerek. ıAǵnı oblysta, aýdan-qalada, turǵyndar arasynda jáne BAQ-ta joǵary ıntellektýaldyq, adamgershilik bedelge ıe bolýy, qajetti quqyqtyq, bıýdjettik jáne qarjylyq, psıhologııalyq, saıası bilimder men daǵdylarǵa ıe bolýy shart.
Al eń sońǵy jáne asa mańyzdy qasıet – ol depýtattyń elge, jerge degen rııasyz súıispenshilik sezimi, mahabbaty der edim.
– Sóz oraıynda salaǵa qatysty usynysyńyz qandaı?
– Halyq saılaǵan árbir máslıhat depýtaty tóraǵasynan bastap úzdiksiz ózin-ózi tárbıeleý men oqytý júıesine aýysýy, basqarýshylyq keńes berý, tálimgerlik, sheteldik tájirıbeni zerdeleý, jergilikti ózin-ózi basqarý jáne memlekettik basqarý máseleleri boıynsha jeke kitaphanalar qurý, únemi jańa bilimdi izdestirý, ózindik synı jáne strategııalyq oılaýyn, dúnıetanymyn, sanasyn jáne basqarýshylyq quzyrettiligin qalyptastyrýy tıis. Prezıdenttiń keshegi Túrkistanda sóılegen sózinen de munyń tolyq mazmunyn tabýǵa bolady.
Máslıhatshylardy úzdiksiz oqytý jáne depýtattar qyzmetiniń ózge de túrlerin sapaly iske asyrý máslıhattar tarapynan birqatar uıymdastyrýshylyq sharttardy qamtamasyz etýdi qajet etedi. Mysaly, halyqaralyq standartta «Depýtat qyzmetin qamtamasyz etý» uǵymy eki bólikten turady: birinshisinde depýtat qyzmetiniń túri men sıpattamasy aıtylady, al ekinshi bóliginde belgili bir qyzmet túrin tıimdi júzege asyrýǵa qajetti sharttar, quraldar men qarajatty qamtıdy.
Jalpy, is júzinde áli kúnge deıin máslıhat depýtatynyń tıimdi qyzmetin qamtamasyz etýdiń tórt nysany ajyratylady.
Alǵashqysy – depýtattyń qyzmetin quqyqtyq qamtamasyz etý. Onyń jalpy mazmuny parlamenttiń, úkimettiń, ýákiletti mınıstrlikterdiń, máslıhattardyń máslıhatshylar qyzmetin uıymdastyrý tártibi men qyzmetin retteıtin qajetti quqyqtyq aktilerdi ýaqytyly qabyldaýy, tıisti zańnamadaǵy olqylyqtar men qaıshylyqtardy joıý maqsatynda zańnamalyq aktilerge ózgerister men tolyqtyrýlardy shuǵyl engizip otyrý.
Ekinshisi – depýtattyń qyzmetin uıymdastyrýshylyq jaǵynan qamtamasyz etý. Málim bolǵandaı, máslıhat pen máslıhatshynyń jumysy uıymdastyrý josparlary boıynsha bir jylǵa nemese alty aıǵa baǵdarlanyp júzege asyrylady. Onyń da mazmuny sol, máslıhat apparatynyń jáne árbir depýtattyń uıymdastyrý josparlaryndaǵy is-sharalaryn iske asyrý úshin barlyq jaǵdaılar men quraldardy aldyn-ala daıyndaýy.
Úshinshisi – depýtat qyzmetiniń kásibıligin qamtamasyz etý. Bul máslıhat apparatynyń depýtatty kásibılendirý sharalaryn ýaqytyly jáne sapaly júzege asyrý úshin barlyq jaǵdaılar men quraldardy qamtamasyz etýshilik.
Tórtinshi – depýtattyń qyzmetin qarjylyq qamtamasyz etý. Bul depýtat qyzmetiniń qysqasha sıpattamasy kórsetilgen tizbesi, sondaı-aq bul máslıhattyń jumysy men ókilettikterin júzege asyrý úshin tıisti qyzmetiniń barlyq túrlerine qajetti aqshalaı shyǵyndardyń esebi bolyp tabylady. Mysaly, Germanııada bir ǵana jergilikti depýtattyń úzdiksiz oqýyn uıymdastyrýǵa aýmaqtyq bıýdjetten jyl saıyn 12 myń eýroǵa deıin bólinse, Vengrııada, Polshada, Chehııada shamamen 4,5 myń eýro bólinedi, Ońtústik Koreıada – 13 myń AQSh dollaryna deıin, Reseıde 25 myń rýbl shamasynda bólinedi.
– Óz uıymyńyzdyń jumysy týraly aıta ketseńiz...
– «Qazaqstan máslıhattary depýtattarynyń birlestigi» RQB 2005 jyldan beri úzdiksiz jumys istep kele jatqan jáne memleket aýmaǵyndaǵy barsha máslıhatshynyń basyn qosqan zor áleýetke ıe biregeı uıym. Eldegi Parlament Senaty men Májilisiniń depýtattary, 20 oblys, respýblıkalyq deńgeıdegi mártebesi bar qalanyń, 163 aýdandyq, 36 qalalyq máslıhat ókilderiniń yntymaqtasa birlesip jumys atqarý muratyn eriktilik negizde júzege asyrady.
Osy tańda birlestik jańa álemdik saıası-áleýmettik, ekonomıkalyq jaǵdaılar men syn-tegeýrinderge baılanysty jumysyn qaıta qurylymdaý jáne tıimdilik turǵysynda jergilikti ózin-ózi basqarý máselelerin azamattyq saıası platformada sheshýdiń jańa ádistemesine kóshýde. Tipten, sońǵy eki jyldyń kóleminde asa belsendi sıpatqa endi desek artyq emes. Aıtalyq, byltyr respýblıkalyq referendýmdy qoldaıtyn qoǵamdyq shtab qurý bastamasyn kóterdik jáne ony abyroımen basqardyq. Odan keıin Prezıdenttiń Joldaýlaryn talqylap, halyqqa ilgeriletý jáne qoǵamdyq birlestikter atynan iske asýyna qatysty úndeýler qabyldadyq. Munyń syrtynda «Qazaqstan zańgerleri odaǵy» RQB sekildi uıymdarymen ekijaqty yntymaqtastyq týraly memorandýmdar jasasyp, ózge azamattyq toptarmen birlesip jumys jasaýdy jolǵa qoıa bildik.
Sheteldik ózimiz tıptes uıymdarmen de baılanys jolǵa qoıylýda. Bizdiń qyzmetkerler men Instıtýt tarapynan ázirlengen «Shymkenttiń jumsaq kúshi», «Depýtattyń qoıyn kitapshasy» jáne ázirlenip jatqan «Depýtattyń ıdeologııalyq kitaby» óz aldyna bólek áńgime. Úzdiksiz shyǵarylyp kele jatqan ataýly salalyq jýrnalymyz da bar.
– Máslıhattardyń róli artyp, jumysy jandanǵannan qarapaıym halyqqa qandaı paıda bar?
- Eýropa elderine, qalalaryna, aýyldyq eldi mekenderine barǵandar biledi, olardyń ál-aýqaty, ondaǵy barlyq áleýmettik ınfraqurylym nysandarynyń tıimdi jumysyna tań qalmaý múmkin emes. Ótken ǵasyrdyń 60-jyldarynan bastap osy eýropalyq qalalar men aýyldarda áleýmettik ınfraqurylym nysandaryn salý jáne paıdalanýǵa berý, abattandyrý boıynsha barlyq jumys jergilikti ózin-ózi basqarýdyń ókildi organdarynyń jetekshiligimen jáne olardyń bilgir depýtattarynyń belsendi qatysýymen jergilikti jerlerde júrgizilip keledi.
Endeshe, búgingi tańda barlyq máslıhat depýtaty jańǵyrǵan el qurý úshin óz aldynda qandaı jaýapty jáne kúrdeli mindetter turǵanyn barynsha túsinýi kerek. Bizdiń uıym da osy baǵytta aıanbaı eńbektenýde.
Jańa Qazaqstandy qurý mindetterin oıdaǵydaı júzege asyrý úshin aldyńǵy qatarly elderdiń tájirıbesine súıenip, bizdiń elimizge qazirgi memlekettik basqarý jáne jergilikti ózin-ózi basqarý júıelerin bilim negizine kóshirý, al máslıhat depýtattarynyń qaıratkerlik rýhyna kóshýi kezek kúttirmeıdi. Toqeterin aıtsam, depýtat degen – bul eń aldymen saptaǵy ıdeıaly jaýynger. El qamy maıdanynda berispeı shaıqasatyn aıbarly sarbaz, jaýapkershiliktiń aýyr júgin arqalaǵan palýan. Menińshe, osyny túsinbeı turyp, qur statýs pen mártebege umtylý eshkimge, eshqashan da abyroı ápermek emes. Qalaı degende de depýtattardyń jeke basy tabysqa jetý ıdealyn elge paıda tıgizip, qyzmet etý ıdealymen almastyratyn ýaqyt keldi.
– Suhbatyńyzǵa raqmet!