Depýtat: Salyq jeńildikterin qysqartsaq, bıýdjetke 3,4 trln teńge túser edi
2022 jylǵy salyq jeńildikteriniń aınalasynda kóp áńgime bar. Joǵary aýdıtorlyq palata teksergende 738 túrli salyq jeńildigi bar ekeni belgili boldy. Solar boıynsha 9,5 trln teńgeniń salyq jeńildigi jasalǵan. Salyq kodeksin ázirlegende kóp taldaý jasaldy. Jańaǵy aıtqan 735 salyq jeńildiginiń 453-in ǵana qaldyrý kerek degen ustanym aıtylyp júr. Eger Salyq kodeksine osy ózgeris ense, bıýdjetke 3,4 trln teńge aqsha túsedi eken. Osy plenarlyq otyrysta bul máseleni qoıdyq. Sondyqtan bıýdjetti toltyrýdyń birden-bir kózi shaǵyn jáne ota kásipkerlikti damytý bolsa, ekinshi kózi — salyq jeńildikterin qaıta qarap shyǵý. Úshinshisi — ınvestıtsııalar tartý, — dedi senator.
Depýtattyń sózinshe, Parlament qabyldaǵan zańnyń tıimdiligin keıde mınıstrliktiń ishki qujattary teriske shyǵaryp ketip jatady.
— Normatıvtik-quqyqtyq aktiler deıtin bar. Ol endi mınıstrlerdiń arnaıy buıryǵy shyǵady. Soǵan baılanysty keıbir máseleler qaralmaı qalýy múmkin. Biz ol máseleni sońǵy úsh aıdyń ishinde qatty aıtyp júrmiz. Kez kelgen zańdy alyp kelgen kezde mınıstrliktiń arnaıy buıryǵyna kóńil bólemiz dep aıtylady. Biraq buıryq kelmeı qalyp jatady. Biz osy máselege kóp kóńil aýdaryp jatyrmyz. Sebebi zańda kóp nárse qamtylmaı qalady. Al buıryqtar men normatıvtik-quqyqtyq aktilerde ol máseleler jan-jaqty qaralady. Saldarynan zańda keıbir burmalaýshylyq, kóńil tolmaýshylyq bolyp qalýy múmkin, — dedi Sultanbek Mákejanov. Eske salaıyq, 2025 jyly eldegi bıýdjet tapshylyǵy 4,1 trln teńge dep aıqyndalǵan bolatyn.
Eske sala keteıik, buǵan deıin 2025 jyldaǵy bıýdjet tapshylyǵy belgili bolǵanyn jazǵan edik.