Depýtat otandyq asyl tuqymdy mal basyn kóbeıtýdiń qadamdaryn aıtty
«2020 jyldyń qorytyndysy boıynsha asyl tuqymdy maldardy esepke alýdyń memlekettik tirkeliminiń derekterine sáıkes, Qazaqstan Respýblıkasynyń oblystary boıynsha asyl tuqymdy iri qara mal basy jalpy mal basynyń 8,8 paıyzynan 16,3 paıyzyna deıin quraıdy. Byltyr 7 777 sheteldik asyl tuqymdy mal ákelindi. Asyl tuqymdy ІQM sanynyń ósýi jyldar boıynsha 1 paıyzdan aspaıdy. Salaǵa sýbsıdııalaý túrinde jetkilikti kóp qarajat bólingenimen, ósý qarqynynyń mundaı tómendigi salany damytý tásilderin qaıta qaraý qajettigin kórsetedi», - dedi depýtat.
Onyń paıymynsha, otandyq asyl tuqymdy aýylsharýashylyq maldary sapasy men ónimdiligi boıynsha ımporttan kem túspeıdi. Mysaly, bizdiń elde shyǵarylǵan «Qazaqtyń aqbas» tuqymy kórshi Reseı Federatsııasynan satyp alynady. Importtyq mal otandyq malǵa qaraǵanda 2-3 ese qymbat ekenin eskere otyryp, bıýdjet qarajatynyń shet elderge ketip, sol arqyly olardyń ekonomıkasyn kóteredi dep boljaýǵa barlyq negiz bar.
«Máselen, shetelden satyp alynǵan iri qara malynyń bir basyna sýbsıdııalar normatıvi 300 myń teńgeni quraıdy, al ózimizde ósirilgen dál osyndaı asyl tuqymdy iri qara malynyń bir basyna odan eki ese az beriletinin aıtsaq, bul otandyq mal ósirýshilerdiń eńbegin qoldaýdyń deńgeıin kórsetedi. Mal sharýashylyǵy salasyn memlekettik qoldaý sharalaryn tolyq qarjylyq qamtamasyz etilmeýi úlken problemaǵa alyp keledi. Mysaly, Aqmola oblysy boıynsha bıyl qamtamasyz etilý qajettiliktiń tek 34 paıyzyn, Aqtóbe oblysy boıynsha 67,8 paıyzyn quraıdy. Keıbir baǵyttar boıynsha ónim óndirý eselep ulǵaısa da, qarjylandyrýdyń josparly lımıtteri sońǵy jeti jyl ishinde ózgergen joq», - dedi Amanǵalı Berdalın.
Mal sharýashylyǵynyń jaǵdaıyn jaqsartý, atap aıtqanda asyl tuqymdy maldyń otandyq selektsııasynyń gendik qoryn ulǵaıtý, sondaı-aq sút pen et óndirisin odan ári arttyrý úshin ınvestıtsııalyq jobalardy iske asyrýdyń mańyzdylyǵyn eskere otyryp:
1) QR AShM ázirlep jatqan Qazaqstan Respýblıkasynyń 2022 – 2026 jyldarǵa arnalǵan Agrarlyq-ónerkásiptik keshenin damytý jónindegi Ulttyq joba aıasynda osy jobalardy sheshý;
2) Asyl tuqymdy iri qara malynyń sýbsıdııalaý normatıvterin ulǵaıtý arqyly otandyq asyl tuqymdy mal basyn kóbeıtýge, onyń ishinde selektsııalyq jáne asyl tuqymdyq jumys normatıvterin ulǵaıtýǵa baǵyttalǵan pármendi sharalar qabyldaý, sondaı-aq otandyq asyl tuqymdy sharýashylyqtardan satyp alýǵa jeńildikpen kredıt berýdiń paıyzdyq mólsherlemesin tómendetý;
3) Sút-taýar fermalarynyń qurylysy kapıtaldy jáne energııany kóp paıdalanatyn bolǵandyqtan, nesıeleýdiń paıyzdyq mólsherlemesin tómendetip, qaıtarymy men negizgi boryshty óteý boıynsha keminde 3 jyl jeńildikti kezeń engizý suraldy.