Depýtat elimizde kókónis baǵasy nege qymbattaǵanyn aıtty
«Jaqynda óńirlerde bolǵanymyzda «Ońtústik Qazaqstan jylyjaılary qaýymdastyǵy» Jeke kásipkerler men zańdy tulǵalar birlestiginiń ókilderi dabyl kóterdi. Sóz jylyjaı salasynyń kúrdeli jaǵdaıy jóninde bolyp otyr. Qazaqsha aıtsaq, «eńbegi esh, tuzy sor bolǵan» sharýalardyń jan-aıqaıy. Jalpy elimizde jylyjaı salasyn damytýdyń basty maqsaty – bul maýsymaralyq kezeńde halyqty ózimizde óndirilgen kókónistermen qamtamasyz etý. Sondaı-aq jylyjaı óniminiń baǵasyn arzandatyp, onyń ımportyn tómendetý. Teorııalyq turǵydan Qazaqstannyń búkil aýmaǵynda maýsymdyq emes kókónisterdi ósirý múmkin bolyp otyr. Eldiń ońtústigindegi Almaty, Jambyl jáne Túrkistan oblystary jetinshi jaryq aımaǵy dep atalatyn óńirge kiredi. Munda kún jaryǵynyń jaǵdaıy tipti ósimdik óspeıtin maýsymda da - jeltoqsannan aqpanǵa deıin ónim alýǵa múmkindik beredi. Sondyqtan eldiń ońtústiginde jylyjaı kókónis sharýashylyǵy aýyl sharýashylyǵynyń jetekshi salasy bolýy kerek», - dedi D. Myńbaı Aýyl sharýashylyǵy mınıstrligine joldaǵan saýalynda.
Osy oraıda ol erte shyǵatyn kókónisterdiń qazirgi quny qymbat ekenin, kóptegen qazaqstandyqtar úshin baǵasy qoljetimsiz bolyp turǵanyn atap ótti.
«Sebebine úńilip, zerttegen jandar bar ma? Qaýymdastyq usynǵan esep-qısaptar boıynsha ónerkásiptik jylyjaıdyń 1 gektaryn jylytyp, jaryqtandyrýǵa jumsalatyn shyǵyndar saǵatyna 45 kVt elektr energııasyn tutynýǵa deıin barady. Oǵan qosa, elektr energııasyna, mıneraldyq tyńaıtqyshtarǵa, eńbekaqy tóleýge, kúndizgi jaryq uzaqtyǵynyń qysqarýyna baılanysty qosymsha jaryqtandyrýǵa jumsalatyn shyǵyndar jáne t.b. Tıisinshe, osyndaı úlken shyǵyndar bolǵan kezde kókónisterdiń baǵasy jeltoqsannan bastap naýryz-sáýir aılaryna deıin tómendemeıdi. Aýyl sharýashylyǵy ónimderin jetekshi eksporttaýshy elderde ónimdilikti arttyrý úshin jasandy qosymsha jaryqtandyrý (kúndizgi jaryq ýaqytyn uzartý) qoldanylady. Alaıda, Túrkistan oblysynda kommýnaldyq qyzmetterdiń qymbat bolýyna baılanysty qosymsha jaryqtandyrýdy qoldaný tıimsiz», - dep túsindirdi depýtat.
Onyń sózine qaraǵanda, bul problema 3 jyldan astam ýaqyt boıy kóterilip keledi, otandyq ónim kórshi elderde (Ózbekstan, Túrkimenstan) óndirilgen ónimdermen básekelese almaıdy.
Mysaly, kommýnaldyq kórsetiletin qyzmetter qunyn salystyrǵanda mynadaı:
Túrkistan oblysynda 1 kVt elektr energııasynyń quny 33,17 teńgeni quraıdy, al Ózbekstanda – 18 teńge, Túrkimenstanda – 2-3 teńge;
Túrkistan oblysynda myń kýb gazdyń baǵasy – 35 788 teńgeni quraıdy, Ózbekstanda – fermerler úshin 11 000 teńge, Túrikmenstanda – bar bolǵany 45 teńge.
«Sý bizde 1 kýb úshin 262 teńge, al kórshi elderde tegin. Al óńir ekologııasyn buzatyn kómirdiń 1 tonnasy 14600 teńge. Qysqa qaraı ol 20 myń teńgeden asyp jyǵylady. Gaz baǵasy boıynsha da basqa oblystarmen salystyrǵanda Túrkistan oblysy 1-shi orynda tur. Osylaısha, eńbek resýrstarynyń shyǵyndary otandyq ónimniń ózindik qunyna úlken áser etedi. Qysqasy, naryqta kórshi eldiń 1 kg ónimi kem degende 2 ese arzan, otandyq ónim básekege qabiletsiz. Jaǵdaıdy ońaltý úshin tıisti mınıstrlik shuǵyl sharalar qabyldaýy qajet dep oılaımyz», - dedi D. Myńbaı.
Baǵa turaqtylyǵyn ustap turý jáne jylyjaı alańdaryn keńeıtý, sondaı-aq azyq-túlik qaýipsizdigin qamtamasyz etý maqsatynda mynadaı sharalardy qabyldaýdy qarastyrý usynyldy:
1. Kommýnaldyq kórsetiletin qyzmetterdi (elektr qýaty, tabıǵı gaz, kómir) arzandatýǵa arnalǵan shyǵyndardyń qunyn 50% mólsherinde sýbsıdııalaý;
2. Qazaqstannyń ońtústik óńirlerinde preferentsııalardyń barlyq túrlerin usyna otyryp, jylyjaılar úshin arnaıy ekonomıkalyq aımaq qurý máselesin qaraý.