Densaýlyq saqtaý mınıstrligi MÁMS júıesindegi jeńildik sanatyn arttyrýdy usyndy

Foto: None
NUR-SULTAN. QazAqparat - QR Densaýlyq saqtaý mınıstrligi Mindetti áleýmettik medıtsınalyq saqtandyrý (MÁMS) júıesindegi jeńildigi bar azamattar sanatyn arttyrýdy usyndy, dep habarlaıdy QazAqparat mınıstrliktiń baspasóz qyzmetine silteme jasap.

Bul usynys QR Densaýlyq saqtaý vıtse-mınıstri Oljas Ábishevtiń tóraǵalyǵymen MÁMS engizý boıynsha kedomstvoaralyq komıssııanyń otyrysyndaı aıtyldy.

Jıynda MÁMS bıznes protsesin avtomattandyrýǵa qatysty birqatar máseleler, jeńildigi bar azamattar jaıly málimetti sáıkestendirý úshin aqparattyq júıeni biriktirý, áskerılerdi, quqyq qorǵaý organdary, arnaıy jasaq qyzmetkerleri men Medıtsınalyq saqtandyrý qoryna aqsha aýdarý, jarna tóleýden bosatylǵan ózge de azamatardy esepke alý tetigi talqylandy.
«Qazaqstan Respýblıkasynyń 2015 jyl 16 qarashasyndaǵy «Mindetti áleýmettik medıtsınalyq saqtandyrý» zańyna sáıkes, jeńildigi bar azamattar 13 sanatqa bólingen. Olar úshin jarnany memleket tóleıdi. Búginde mundaı sanattaǵy azamattardyń sany 10,3 mln adam nemese jalpy halyqtyń 56 paıyzyn quraıdy», - delingen habarlamada.
Baspasóz qyzmetiniń málimetinshe, QR Densaýlyq saqtaý mınıstrligi «osyndaı jeńildigi bar azamattardyń sanatyn taǵy arttyrýdy qajet» dep esepteıdi. Tabysy tómen otbasylarǵa medıtsınalyq kómek qoljetimdi bolý úshin 2020 jyldyń qańtarynan bastap MÁMS júıesindegi jeńildigi bar 13 sanattyń qataryna jumyssyzdardy, birinshi toptaǵy múgedekti bala kúninen kútip otyrǵandardy, memleketten ataýly áleýmettik kómek alatyn jandardy da qosýdy usynady.
Atalǵan usynystar «QR keıbir zań aktilerine arnaıy ekonomıkalyq jáne ındýstrııalyq aımaq, ınvestıtsııa tartý, eksportty damytý týraly máseleler boınysha ózgeris engizý týraly» zań jobasyna kirgizilgen.
Zańǵa engizilgen bul usynystar qabyldansa, áleýmettik jaǵdaıy tómen halyqqa MÁMS boıynsha medıtsınalyq kómek qoljetimdi bolady. Saqtandyrý boıynsha azamattarǵa profılaktıkalyq medıtsınalyq baqylaý (Check-up), medıtsınalyq ońaltý, josparly stomatologııalyq kómek, ambýlatorııalyq dári-dármekpen qamtý, statsıonarlyq kómek, qymbat dıagnostıkalyq qyzmetter (KT, MRT, Polımerazdyq jelilik reaktsııa jáne t.b.) kórsetiledi.
Medıtsınalyq saqtandyrý qory bıyl tolyq sandyq júıege kóship, 2019 jyldyń sońyna deıin medıtsınalyq kómek kórsetetin mekemelermen kelisimdi tegis elektrondy formatqa aýystyrady. Emhanaǵa tirkelý de avtomattandyrylady, sonda adamnyń medıtsınalyq mekemege barýy mindetti bolmaıdy. Elektrondy format MÁMS qatysýshylardyń sanaty týraly aqparat alý, Medıtsınalyq saqtandyrý qoryna aýdarylǵan qarjy jaıly e-Gov portalynan málimet alýdy da jedeldetedi.
Eńbek jáne halyqty áleýmettik qorǵaý mınıstrliginiń málimetinshe, ózin ózi jumyspen qamtyp júrgenderdi rásimdeý jumysy jalǵasýda. Qazir 2,7 mln adamnyń 1,8 mln astamy tirkelgen.
MÁMS enzigý boıynsha vedomstvoaralyq komıssııanyń kelesi otyrysynda Tegin medıtsınalyq kómektiń kepildik berilgen kólemi (TMKKK) jáne MÁMS paketiniń jańa modelin engizý, onyń bıýdjeti, jeńildigi bar sanattaǵy azamattardy, áskerıler men arnaıy jasaq qyzmetkerleriniń quramyn qarjylandyrý máselesi talqylanady.

Seıchas chıtaıýt