DENSAÝLYQ: Baýyr, talaq, búırektiń qaterli isikke shaldyǵýy kantserogenderdiń sebebinen ekenin bilemiz be?
Taýyq jegen qaýym
«Sen ne jeseń, solsyń!» degen de sóz bar eken. Oǵan tańǵalýdyń da qajeti joq bolar. Mysaly, «shaıtan sý» - araqty iship alǵan jurttyń shaıtan jasamaıtyn jumysty jasap, arysy adam óltirip, berisi týǵan balasyn tastap nemese satyp jatqany búginde eshkimdi de tańqaldyrmaıtyn boldy. Qazirgi kúni kóshedegi «taksısten» bastap, «qoǵam buzyldy» degen taqyrypta áńgime qylmaıtyn adam joq. Sol qoǵam neden buzyldy degen saýalǵa jaýap izdegende, onyń bir astaryn iship-jep júrgen tamaǵymyzdan da qaraý kerek ekenin umytpasaq deımiz. Ájemizdiń qazanyndaǵy qaspaqty qyryp jep otyratyn kún alysqa ketip, qurtty anda-sanda ǵana dúkennen satyp alyp jeıtin qalalyq qaýymnyń keıde «qatygezdeý» bolyp ketetini de sol ulttyq taǵamnan qol úzip bara jatqandyqtan emes pe eken? Árıne, bul - jan jaqty talqylaýǵa jatatyn taqyryp. Biraq, bir bilerimiz, sapasyz tamaq - densaýlyqtyń buzylýyna bastar birden bir jol. Jazýshy Aıgúl Kemelbaeva bir áńgimesinde qyzyn jumyrtqamen tamaqtandyra beretin anasy bir kúni onyń arqasynan qanat ósip kele jatqanyn kórgeni týraly jazǵany bar edi. Bul kúnde arqamyzdan qanat shyqpasa da, taýyqsha «usaqtalyp» bara jatqandaımyz ba degen oıǵa qalasyń. Óıtkeni, halyqtyń jappaı tutynatyn tamaǵynyń biri taýyq bolyp barady. Sebebi, 1300 teńgeden bastalatyn jylqy eti men lıtri 500-700 teńge turatyn qymyz, shubat ishýge árkimniń jaǵdaıy da jete bermeıdi. Qus etiniń tez qorytylatyn, óte jeńil tamaq ekeni belgili. Biraq sol qaıdan, ne jep keletinin bile bermeımiz. Qus ósirýshiler balapandardyń eki aı ishinde tez ońalyp, salmaq qosýy úshin jemge túrli dárýmender men aǵzanyń ósýin kúsheıtetin natrıı glýtamaty bar jasandy qozdyrǵyshtar qosatyny týraly talaı maqala jaryqqa shyqty. Ol biz ashyp otyrǵan jańalyq emes. Al, mundaı gormondyq dárýmender men antıbıotıkterdiń adam aǵzasyna da zııandy áseri óte kóp. Bul aýrýdyń basy emes pe?
Fast fýd - «teksiz tamaq» Móńke bı: «Aqyr zamanda sıyr pul bolady», depti. Bul kúnde sıyr emes, taýyq ta qun boldy. Osy oraıda, taýyqtyń «tóresin» tez daıyndap beretin fast fýd týraly aıtpaı ketýge áste bolmaıdy. Onyń zııany týraly kúnde estip júrsek te, bile turyp qylǵytyp, artynan kolamen toq basamyz. Bul ádet pe, aýrý ma? Ǵalymdardyń paıymdaýynsha, fast fýd adamdy psıhologııalyq jáne hımııalyq táýeldilikke uryndyrady. «Búgingi tańda damyǵan elderdiń ekonomıkasy, negizinen, farmatsevtıka salasyna, kosmetologııa óndirisine jáne fast fýd taǵamdaryn shyǵarýǵa tikeleı táýeldi», deıdi keıbir sheteldik BAQ. Demek, olar úshin búkil adamzattyń ash, aýrý, ári shekten tys semiz bolǵany kerek. Aýyra qalsa, dárihanalar tolǵan dári. «Aýrýyń astan kelse, emiń mine!», - deıdi olar. Taǵy da aıta ketý kerek, maldyń nemese qustyń tamaǵyna qosylatyn antıbıotıkter men etti óńdeýde qoldanylatyn hımıkattar onyń quramynda saqtalyp qalady. Sońǵy kezderi et ónimderinen ýlanýdyń kóbeıip ketkeni sonyń dáleli. Sol etti jegen adamnyń artyq salmaq qosyp, sonyń saldarynan aǵzasy kúızeliske ushyrap, depressııaǵa túsetini anyq. Antıdepressanttar ishý de bizdiń qoǵamnyń ádetine endi. «Osylaısha júıkesi buzylǵan, óz ózine senimsiz adam qalyptasady», deıdi osy salany zertteýshi dárigerler. «Teksiz tamaqtyń» sheksiz zııany munymen bitpese kerek... «Qubyjyq» shujyqtan ýly dámdegishke deıin... Keńes Úkimeti ýaqytynda azyq-túlik ónimderine GOST júıesi bolǵan. Búginde bul ónimder tehnıkalyq sharttarǵa (TÝ) sáıkes kelse boldy. Máselen, GOST talaptary boıynsha, etten jasalatyn ónimderge azyqtyq qospalar qosýǵa múldem tyıym salynǵan bolsa, tehnıkalyq sharttarǵa sáıkes, mundaı nusqaýlar alynyp tastalyp, sapasyz etke soıa aqýyzyn, ónimniń sapasyn jasandy túrde arttyratyn basqa da hımııalyq zattar qosýǵa shekteý qoıylmaıdy. Al, siz ózińiz jaqsy kóretin shujyqtyń (sosıska) quramynda ne bar ekenin bilesiz be? Onyń 25 paıyzy - soıa aqýyzynan, 15 % - qus etinen, 7 % - mal etinen, 5 % - krahmal unynan, al 45 % - maldyń terisinen, taramys-tamyrlary men búırek-baýyrlarynan jasalǵan emýlsııadan turady. Eń soraqysy - ótpeı qalǵan shujyq ónimi et kombınatynda qaıta óńdeýden ótip, saýda núktelerine qaıta ákelinip jatqany teledıdardan birneshe márte kórsetildi. Sapasy tómen, kantserogeni óte joǵary ónimdi turaqty túrde paıdalanyp júrgen kisiniń qaıdan dertti boldym deýge murshasy da kelmeı qalady. Qyltamaq sııaqty emi joq aýrýlardyń bári de osy kantserogendik zattardan týatynyn ǵylym dáleldep otyr. Jyldar boıy ýly zattar jınalǵan aǵza genetıkalyq ózgeristerge ushyraıdy. Al, genniń ózgerýi adamnyń ózgerýine, tipti kóńil-kúıine de áser etedi. Baýyrdyń, talaqtyń, búırektiń qaterli isikke shaldyǵýyna osy kantserogender sebep. Aıta ketý kerek, dúnıejúzilik tamaq óndirisinde azyqtyq qospanyń úsh túrin múldem qoldanýǵa tyıym salynǵan. Olar E-121 qospasy - qyzyl tsıtrýs taǵamdyq boıaýy, E-123 - amarant boıaýy, E-240 - formaldegıd konservanty. Búginde E-240 konservantynyń azyq-túlikke keri áser etetini dáleldengen. Keıbir azyqtyq qospalar allergııalyq reaktsııa týǵyzady, asqazan-ishek jolynda qabyný paıda bolyp, taıanysh-qozǵalý múshelerdiń jumysynyń buzylýyna ákeledi. Іrimeıtin sút iship, shirimeıtin ıogýrt jep júrmiz
Al keıbir sút ónimderi 100 paıyz jasandy ekeni, zaýyttan shyqqan sút ónimderiniń adam aǵzasyna zııandylyǵy týraly aıtylyp júr. Tabıǵı sút 3-4 kún ǵana saqtalsa, saýda núktelerindegi «tabıǵı sút» belgili bir temperatýrada 6 aıǵa deıin turady. Osynyń ózi-aq onyń «hımııa» ekenin kórsetse kerek. Al sol sútterdi buzbaı saqtaıtyn aseptıkalyq qorap degenimiz ne? Bul qorapqa antıbıotıkter sińirilýi múmkin. Mundaı qorapta kóp saqtalǵan sút ónimderi adam aǵzasyna óte qaýipti azyqqa aınalyp ketedi. Aıran men ıogýrt 0 jáne -1 gradýsta kóp saqtalsa, onyń quramyndaǵy tiri mıkroaǵzalar ómir súre almaıdy. Iogýrttyń saqtalý merzimi - 3 aı. Mamandardyń aıtýynsha, 3 aıǵa deıin saqtalatyn ıogýrt óziniń taýarlyq qunyn múldem joıǵan bolyp esepteledi.
Qurt ta túspeıtin, qus ta jemeıtin alma
«Almatynyń almasy» arman bolyp, arzan alma bazarda saýda bolǵany jasyryn emes. Qurǵaq, qaraıyp «temiri» shyqpaıtyn «qytaı almasynyń» qýlyǵyn bizdiń qoǵam bilip qalǵasyn, alma endi kóbine Eýropadan jetkiziletin boldy. Tipti, Argentınanyń almasyn da saýdadan kórdik. Ol bizge qalaı keldi? Jalpy, azyq-túliktiń saqtalý merzimin uzartý - tamaq ónerkásibimen aınalysatyn kóptegen kompanııalardyń basty maqsaty. Bile bilsek, kókónis jáne jemis-jıdekterdi, áýeli, hımııalyq qospalarmen «óltirip», zalalsyzdandyrady, sosyn konservanttardyń kómegimen taǵy da qaıta óńdeıdi. Mysaly, alma qabyǵy parafınniń juqa qabatymen qaptalady. Osyndaı tásilmen almany eki jyl saqtaýǵa bolady. Al ol almany jemes buryn jáı ǵana sýmen jýý jetkiliksiz. Ony şetkamen muqııat ysqylap, birneshe mınýt ystyq sýmen jýýymyz qajet eken. Ony istep jatqan kim bar? Eýropada saýda oryndarynda satýǵa shyǵarylǵan azyq-túlik zattarynyń 80%-y aldyn ala óńdeýden ótedi eken. Búginde biz de hımııalyq zııandy zattarmen óńdelgen tamaqtardy jeýge májbúr bolyp otyrmyz. Budan jarty ǵasyrǵa jýyq ýaqyt buryn Stenford ýnıversıtetiniń ǵalymdary túrli aǵzalardan alynǵan eki gendi biriktirip, bir gen jasaǵany zamanynda aıtýly ǵylymı jańalyq bolǵan. Bul zertteý nátıjesinde geni ózgertilgen ósimdikter ómirge keldi. Birneshe jyldan soń AQSh-ta geni ózgertilgen ónimderdi ındýstrııalyq túrde shyǵarý jolǵa qoıyldy. Bul ádistiń arqasynda túrli ósimdikter men kókónister sýyqqa tózimdi, uzaq saqtalý qasıetine ıe boldy. Olardy zııankester de jemeıdi. 1994 jyly qarapaıym qyzanaqtyń genin kambala balyǵynyń genimen «shatystyrdy». Osyndaı tomattan jasalǵan ketchýpter álemniń barlyq elderinde satýǵa shyǵaryldy. Al, kartop genine báısheshek gúliniń geni kiriktirildi. Qazir dúnıejúzinde myńǵa jýyq geni ózgertilgen ósimdikter paıda boldy. «Bulardy kúndelikti jegen adamnyń júrek, qantamyr júıesi, asqazan jumysynda kúrdeli aýytqýlar baıqalady», - deıdi mamandar. Sondaı-aq, tahıkardııa, ókpe tusy shanshýy bastalyp, qan qysymy joǵarylaıdy. Ortalyq júıke júıesi de buzylady. Uıqysy qashyp, este saqtaý qabileti tómendeıdi. «Aýrý astan...» degen atam qazaqtyń sózine osydan keıin qalaı «ıman keltirmeske»?!.
P.S: «Іshkenim iriń boldy, jegenim jelim boldy» deıdi qazaq keıde kúıingende. Biz de qara aspandy tóndirýden aýlaqpyz. Degenmen de, búgingi kúngi jas urpaqtyń densaýlyǵy úshin tabıǵı tamaqqa den qoıý kerektigin taǵy bir eske salǵymyz keldi. Mamandar, shujyqtan bas tartyp, et jeýge, tabıǵı sút ishýge keńes beredi. Iogýrt, basqa da óńdelgen aıran ónimderinen góri taza kókónis, jemis-jıdekterdi jep, qaınatylǵan ettiń sorpasy men kúnine 2 lıtrden artyq sý ishý qajettigin aıtady. Osy oraıda, taǵamtanýshy, akademık Tóregeldi Sharmanovtyń keńesterine mán bersek, ulttyq tamaq ındýstrııasyn damytýǵa kúsh salsaq deımiz. Eń bastysy, qaltamyz kóteretindi asqazanymyz da kótere alsa eken... Óıtkeni, densaýlyq bárimizge kerek. Maqalaǵa qajet aqparattar Internetten alyndy.
Almas Muqashuly