Densaýlyǵym syr berse, kóligim avtomatty túrde óship qalady - taksıst Nurjan Artyqov
Nurjan Artyqovty saryaǵashtyq turǵyndar jaqsy tanıdy. Taksısttik qyzmetti kásip etken jannyń jaıdary júzi jolaýshylardyń esinde jattalyp qalǵan. Kóligine mingen klıentterge de kúlkili áńgimeler aıtyp, kóńilderin kóterip otyrady. Sondyqtan bolar jergilikti turǵyndar Nurjan Artyqovtyń kóligin alystan kórgennen qol bulǵap, toqtatyp alady. Alys saparǵa shyǵatyndar bolsa aldyn ala habarlasyp, tapsyrys beredi.
Nurjannyń eki aıaǵy joq. Kishkene ǵana tyrnaqtyń julynǵandyǵynan, aýrýy asqynyp, eki aıaǵyn kesýge májbúr etken. Alǵashqyda aıaqsyz ómir súrý aýyr bolǵanymen, basqa túsken qıyndyqty qalaıda kóterýge týra keldi.
«2014-2015 jyldary bolatyn. Aıaǵymdaǵy tyrnaqty julǵannan ınfektsııa túsip, jarasy jazylmaı qoıdy. Sodan, alǵashqyda aıaqty tobyqtan kesti. Kishkene jara - úlken máselege aınaldy. Arada birneshe jyl ótkende aıaǵymdy joǵary bólikten, keıinnen ekinshi aıaǵymdy da kesýge alyp keldi» - deıdi ol.
Arnaıy arbaǵa tanylǵan azamat alǵashqyda úıde jatty. Árbir qımyly qosymsha kómekti qajet etetindikten qoǵamǵa da sińisý qıyn boldy. Degenmen, tósek tartyp jata berýdi ar sanaǵandyqtan, qarjy taýyp, otbasyn qamtamasyz etýdi armandady. Sondaǵy bar oıyna kelgeni taksıst bolý edi. Alǵa qoıǵan maqsaty tósekten turǵyzdy. Qazir eki aıaqtyń joqtyǵyna qaramaı adam tasyp aqsha taýyp júr.
«Kóligimniń qozǵaltqyshy avtomat. Gaz ben tejegishine arnaıy temir jalǵap, qolmen basqarylatyn etip aldym. Basqarý ońaı. Gaz bergende, tejegish avtomatty túrde ajyratylady. Al, tejegishti basqanda, gaz azaıady. «Basqa túsken baspaqshyl» - deıdi ǵoı. Eger qajettilik týsa, barlyǵyn da isteýge bolady eken» - deıdi ol.
Jigerli jan búgingi deıin 7 kólikti tizgindegen. Qazirgi minip júrgeni 7 oryndyq «Toyota estima». Taksıst bolyp, tapsyrys qabyldaǵan soń, alys jolǵa da shyǵatyn kezderi kóp. Ondaı sátteri kerek-jaraqtyń barlyǵyn qasyna alyp alady. Kóligi jolda buzylsa, jóndeý jumystary óz qolynan keledi. Dóńgelegi jarylsa aýystyryp alady. Eń bastysy Nurekeń kólikti asa eptilikpen júrgizedi. Júrgizýshiliktegi 30 jyldyń tájirıbesinen «joldyń qatelik jasaýǵa jol bermeıtinin» jaqsy biledi. Sondyqtan bolar, kóp jolaýshylar kólikke mingende aıaǵynyń joqtyǵyn baıqamaı da qalady.
«Jolda júrgen soń, júrgizýshiler bir birimizge kómek kórsetip turamyz. Birde Qyzylordaǵa bara jatqan jolda kóligimniń eki dóńgelegi birden jarylyp qaldy. Dereý túsip aýystyryp jatyr edim, ózge kóliktegi jigitter kelip kómektesip jiberdi. Al, Almatyǵa bara jatqan jolda 140-150 jyldamdyqty ustap otyrǵanmyn. Kóliktegi jolaýshy «Aǵa, gazdy bassańyzshy, bassańyzshy» dep qoımaı qoıdy. Olarǵa aıaǵymnyń joq ekenin túsindirdim. Birden toqtatyp, esikti ashyp qarady. Sodan tynyshtaldy» - deıdi jigerli jan.
Nurekeń byltyrǵy jyly qulaǵyna chıp ornatty. Olda kóligimen tikeleı baılanysty. ıAǵnı, jolda kele jatyp densaýlyǵy nasharlap, esinen tanyp qalatyn jaǵdaı bolsa, kólik avtomatty túrde joldyń shetine shyǵyp, ózdiginen toqtap qalady. «Bul qaýipsizdik úshin qajet»- deıdi ol.
«Adam tasyǵannan soń, qaýipsizdik jaǵyna qatty qaraımyn. Klıent jınap otyrǵanda aıaǵymnyń joq ekenin bilip, kólikten túsip qalatyndar bar. Men oǵan eshqashan renjimeımin. Allanyń bergenine qanaǵat etemin»-deıdi azamat.
Nurjan Artyqovtyń úsh ul, eki qyzy bar. Jubaıy bala tárbıesimen úıde otyr.
«Alla synaqty da súıikti qulyna beredi eken. Men baqytty adammyn. Ul-qyzdarym kómektesýge jarap qaldy. Jubaıym jaǵdaıymdy jasap otyr. Túsinigi mol, aqyldy áıelmen tabystyryp, sanaly urpaq bergen Allaǵa myńda bir shúkirshilik etemin»-deıdi Nurjan.