Delfın áýezdi Dımash dıapazony - Qytaı Ortalyq halyq radıosynyń mýzykalyq ǵylymı taldaýy
***
Ár senbiniń keshinde Hýnan telearnasynyń «Men ánshimin» jobasyn kórýge ádettenip te qalǵandaı edik. Búgingi kúni sol keshegi keremet ánshilerdiń jarqyn obrazy men ǵajap daýysy sanamyzda qaıta jańǵyryp, ónerdiń óz adamyna degen ińkárlyq pen izet qaıta oıanǵany ras. «Ánshi» jobasynda óner kórsetken ánshilerdiń ár qyryn tolyq ashýǵa joba jaýaptylary men kásibı mamandardyń baryn salǵany anyq. Áne sondaı bıik talǵam, úlken jaýapkershiliktiń jemisi qazaqstandyq jas ánshi Dımash Qudaıbergenniń boıynan da aıqyn ańǵarylady.
Dımash jóninde áleýmettik jelide, ǵalamtorda, teleradıo men baspasózde az aıtylǵan joq. Sonyń bárinde Dımashtyń delfın úndi áýezine tańyrqaý men tamsaný basym boldy. Al, bilikti mamandar onyń daýysyndaǵy dara erekshelikke, aldaǵy damý bolashaǵyna kóbirek nazar aýdaryp, baǵa berdi. Bizde tamsanýdy tanymǵa, tańyrqaýdy talǵamǵa júktep, shama kelgenshe jiktep kórýge qulshyndyq.
Dımashtyń alǵashqy oryndaǵan áni frantsııalyq Mıshel Bergerdiń týyndysy «Qaıǵyrǵan jannyń qarmanysy» (SOS d'un terrien en détresse) boldy. Frantsýz tilinde oryndalǵan ánniń dúnıedegi bes qıyn ánniń biri bolǵanyna qaramastan ánshi bul shyǵarmany óz deńgeıinde oryndady deýge tolyq negiz bar. Óıtkeni, budan buryn oryndalǵan nusqalary da ońaı-ospaq baǵynbaıtyn bıikter boldy. Dımash tómen dybystardy erkin meńgerdi. Ádemi kelbetten tańǵajaıyp áýender áýeleıdi. Joǵary dybystarǵa aýysarda kómeskidegi tylsym kúsh birden áleýettenip, álemdi tánti eterdeı ǵalamat qýatqa ulasty.
Dımash dıapazonyn ádebı tilmen ádipteýdiń nanymdylyǵyna kúmánim bar. Sondyqtan sazdy sózge kóshirýdiń utymdy joly árıne mýzyka ǵylymyna júginý. Demek, Dımashtyń daýysyn anaǵurlym ǵylymı turǵydan taný, túsiný úshin azda bolsa mýzykalyq saýat ashý qajet sııaqty.
Ádette, mýzykalyq termınologııanyń deni ıtalııan tilinen engen. Italııada ónerdiń opera, sımfonııa, hor sekildi iri túrleri qalyptasyp damyǵan. Muny qaýzaı bersek ulanǵaıyr mýzyka tarıhyna enip ketemiz. Endeshe, ózimizdiń qajetimizge qaraı az-kem mýzykalyq ataýǵa aıaldaıyq: accord (akord) - úndestik. Adagio (adajo) - aqyryn, baıaý, jaı. Aria (arııa) - án, vokaldyq shyǵarma. Baritono (barıton) - erler orta daýysy. Basso (bas) - tómen daýys. Ton (ton) - belgili bıiktiktegi sazdyq dybys. Bemolle (bımol) - jarty ton tómen aıtý, (oınaý). Color (kolor) - baıaý, áshekeı, naqysh. Coloratura (koloratýra) - áıeldiń eń bıik daýysy, áýendik áshekeıler. Coro (koro) - hor. Diaposon(dıapazon) - daýys kólemi. Dinamica (dınamıka) - daýys qýaty men ózgerisi. Diesi (dıez)-jarty ton joǵary aıtý, (oınaý). Fasile (fazıle) - jeńil. Falso (falzo) - jalǵan, jasandy. Libretto (lıbretto) - sazdyq shyǵarmanyń ádebı sózi. Lieve(leve) - jeńil. Minore (mınore) - mınor. Mixt (mıkst) - aralas dybys, joǵary-tómen tondardyń aralasyp birigip shyǵýy. Orchestra (orkestra)-orkestr. Ottava alta(ottava alta)- bir oktaýa bıik. Ottava bassa(ottava bas)- bir oktaýa tómen. Pausa (paýza)-kidirý, tynystaý. Soprano (soprano) - áıeldiń joǵary daýysy. Solista (solısta) - solıst، jeke ánshi. Tenore (tenor)-erdiń bıik daýysy. Roco (roko)-qarlyqqan ún . . .
Dımash oryndaǵan S. O. S áni koloratýralyq tenorlardyń oryndaýyna arnalǵan týyndy. Ádette, erlerdiń joǵary daýysy (tenor): (Lyric Tenor)-lırıkalyq tenor, (Dramatic Tenor) drammalyq tenor jáne (Coloratura Tenor) kolotýralyq tenor dep úshke bólinedi.
«Nege keldim, nege kettim ómirden, keıde kúlip, keıde jylap egilgen»-dep bastalatyn ánge ádemi daýyspen qatar, jabyrqaǵan kóńil kúı de kerek edi. Sondaı emotsııaǵa enýge 22 jasar ánshiniń týma minezi men talǵam-túısigi kómekke keldi desek qatelespeımiz. Mundaı sabyr, ustanym, ishki qýat bozbalanyń boıynda qalaı qalyptasqany jaıly boljamdar da jeldeı esti. Aqyr aıaǵynda 1979-jyly jazylǵan týyndy avtorynyń da taǵdyr-talaıy taqyrypqa arqaý bolyp, ánmen birge álemge tarady. Delfın úndi ánshi birden highF dybysyna shyrqap shyǵyp jurtty tań-tamasha qaldyrdy.
Búgingi tańda bıik, shyǵan, shyrqaý, záýlim deıtin kóptegen balamasy bar high deıtin sóz modaǵa aınaldy. «High án», «high áýen» degen sııaqty. Bul sózdiń sheksiz, asa, asqyn, tótenshe, keremet degen maǵanasy da bar kórinedi. Áıteýir, teńdessiz, ǵalamat, ǵajap nárselerge qoldanylatyn beıneli sóz bolsa kerek. Sonymen Dımashtyń ánderi de shetinen HIGH!
Já, Dımash dıapazony munymen shektelmeıdi eken. Kezinde reseılik «Delfın úndi hanzada» Vıtas oryndaǵan «Opera-2» áni Dımashtyń oryndaýynda ózgeshe áýeledi. Vıtas nusqasyna qulaǵy úırengen jankúıerler Dımashtyń qalyptan qalypqa aýysqan shyǵan daýysyn estigende tek qana tańdaı qaǵyp tańdanýmen boldy. Árıne, Vıtastyń úni Dımashqa qaraǵanda jińishke, tunyq. Al, Dımash dıapazony dybystan dybysqa kóterilgen saıyn kúsheıip, ashylyp, joǵary-tómeni ulasyp, birtutas keńistikke qulash urǵandaı áser syılady.
Vıtastyń 18 jasynda jazǵan bul shyǵarmasy búkil Reseıdi, tipti jer júzin dúrildetken týyndy. Reseıde 114 túrli syılyqqa ıe bolǵan. Ándegi óz tuqymdasyn izdegen balyq qyzdyń taǵdyry áýen arqyly da erekshe somdalǵan. Shyrqaý bıik áýezben kókke shaǵyný ánshiniń sırek daýysyn synǵa salatyn sát. Sol sátte Dımash art-artynan úsh qalypqa aýysady. Qarapaıym tilmen aıtqanda irkes-tirkes úsh dybysty kóterip oryndaıdy.
Dımashtan ylǵı da shyrqaý, shyǵan dybystardy kútýge daǵdylana bastaǵan jurt dál osy tusta qumardan shyqqandaı qaryq bolady. Mundaı suranysty birer jol qanaǵattandyrýǵa bolǵanymen óner qaǵıdasyna syıa bermeıdi. Óıtkeni, ánshige de, án súıer qaýymǵa da keregi tolyqqandy, birtutas shyǵarma. Óner týyndysy áste sport emes.
Dımashtyń jalǵasynan úsh ret qalyp aýystyryp, shyrqaýy sporttyń bıikke sekirý túrin eske salady. Sport sheberi belgilengen bıiktikten sekirip ótýi úshin kóldeneń taıaqshany joǵary qaraı kóterip qoıady. Sheber múmkindigi jetkenshe sekirip baǵady. Jańaǵy Dımashtyń dıapazonyn synaǵandaı bolǵan úsh qalypqa aýysý tásili soǵan uqsaıdy. Іs júzinde Dımashtyń daryny tek qana tasqyn joǵary dybyspen ólshenbeýi kerek. Onyń tómen, orta dybystary da sondaı sapaly ári lırıkaly ekeni jurtqa aıan. Demek, ánshiden ylǵı da shyǵan dybystardy dámetý tym artyq ári qarabaıyr suranys.
Eger Dımash estradaǵa kelmeı operaǵa ketse, árıne sıýjetke, obrazǵa toly lırkalyq, epıkalyq shyǵarmalardy oryndap, arııalardy áýeletip júre berer me edi, qaıter edi?
Dımash 3-kezekte «Tamasha tarqamaıdy» (the show must go on) degen ánmen daýys qýatyn anaǵurlym áıgiledi. Bul ándi oryndaý barysynda ol 2 mınýttyń aınalasynda 6 túrli shyrqaý tásilin alma-kezek paıdalanyp, ózindegi tabıǵı darynnyń ıaǵnı daýys múmkindiginiń eshkimge uqsamaıtyn ózgeshe qyryn kórsetti. Ashalap aıtqanda f2- #a2 dybys aıasynda jeńil (fasile) dybystaý, f2- #a2 dybys aıasynda qalypty aralas dybystaý (mixt), b2- E3 dybys aıasynda aldyǵa aralas dybystaý tásilimen c2-#d2-g2-c3-#d3 dybystardy úzilissiz asqan (key) bıiktikte shyrqaıdy. Odan ary osy dybystardyń aıasynda artqa aralas dybystaý tásilimen c3 dan #d3 ge kóterilgen soń jasandy (falso) daýyspen áýeletedi. Sosyn kúshti jasandy daýyspen g3 dy shyrqap, izinshe artqy dybystaýdyń eń joǵary shegindegi f3 dy aralas dybystaý tásilimen úzilissiz eki ret shyǵandatady. Jasandy daýysty artqa jastap aıtý, aralas daýystan bas qýysy dybysyna qaıtý qatarly án salýdyń san-alýan tásilderin, tehnıkasyn sheberlikpen qoldanǵan Dımash teńdessiz daýys kólemi (dıapazony) arqyly «Ánshi» jobasyndaǵy jaryq juldyzǵa aınaldy.
Osy arada «Arlas dybystaý, aldyńǵy, artqy aralas dybystaý» degen kásibı ataýlardy ashalap túsindire keteıik: aralas dybystaý - bas, aýyz, jutqynshaq, keýde qýysyndaǵy dybystardy ushtastyryp, keńitip, tolyq bir boıaýmen shyǵaratyn ǵylymı án shyrqaý ádisi.
Al, aldyǵa, artqa dybystaý - degenimiz daýysty aldyǵa, artqa jastap shyǵarý degen sóz. ıAǵnı ol dybystyń ornyna, baǵytyna baılanysty túısik. Mysalǵa Beıjiń teatrynyń dybystaý tásili ádette «artqa jastap aıtýda» jatqanymen, is júzinde daýys jarqyn, jınaqy, aldan estiledi. Demek, daýysty artqa jastaý-ánshiniń túısigine, alǵa jastaý- obektıv tyńdaýshynyń túısigine saıatyn qubylys. Bul ekeýin shatastyrýǵa bolmaıdy.
Dımash Qudaıbergen japonııalyq tanymal ánshi Kojı Tamakanyń «Alystama» ánin Qytaıdaǵy tanymaly juldyz Jań Shýeıý oryndaǵan «Qońyr kúz» nusqasymen áýeletkende kórermender kóz jasyna erik berdi. Mundaı áser men tebirenis áýeli án tabıǵatymen tyǵyz baılanysty bolsa, keleside ánshiniń qulpyrta túrlendirýimen, sheberligimen, ishki qýatymen de qatysty. Onyń ústine Dımash nusqasynda qalyp almasý, áýendik árleý bolǵandyqtan túpnusqa men alǵashqy oryndaýǵa qaraǵanda edáýir kúrdeli, bıik dybystar ushyrasady. Shyǵarmanyń notalyq nusqasyna qarasańyz eń joǵary dybys bir núkteli 7 (si)-ǵa deıin tańbalanǵan (notaǵa qarańyz). Al Dımash oryndaǵan nusqada óńdeýshi ánshiniń daýys kólemine, dıapazonyna oraı áýelgi melodııany keńitken. Bıik dybystardy ádeıi ústep ánshiniń múmkindigin joǵary shekte synaýǵa nemese áıgileýge jaǵdaı jasaǵan.
«Dáı-dı-daý» asa áýezdi, ińkárlyq pen izetke júkti shyǵarma. Áýeni de, qurlymy da qarapaıym, kókeıge qonymdy, ulttyq saryny basym. Alaıda, Dımash dıapazonyna bul ánniń áýeldegi áýenimen qurlymy sál shaǵyn, shaqty keletini ras. Ánshi de, óńdeýshi de sony jaqsy bilgen. Ánniń áýeni men qurylymyna qol suqpaı, qııanat qylmaı-aq ádemi damyta bilgen. Qalyp aýysý, áýendik qosymshalardy synalaý sátinde de, aspaptap garmonııalyq normaǵa salǵanda da edáýir kásibı sheberlik tanytqan. Sonyń nátıjesinde Dımashtyń daýysy da shyǵandap shyrqaý bıikke kóterilse, án melodııasy da áýelgi taza qalpynan, ejelgi sarynynan, ulttyq boıaýynan ajyramaǵan.
Qazaq ánderinde qurlymy úlken, tynysty ánder az emes. Ondaı shyǵarmalardy birden kógendep berýge bolady. Tek qana sondaı qulashty, aýqymdy ánderdi óz deńgeıinde, bıik órede oryndaý, nasıhattaý úrdisi jetispeıdi. Bolmasa ultymyzdyń án áleminde arııaǵa da bergisiz operalyq úlgidegi úlken ánder barshylyq. Ondaı ánder «Qorlan», «Nazqońyr», «Jaryq etpes», «Qarakesek» bolyp jalǵasa beredi.
Amerıkalyq Mark Ronson men Ulybrıtanııalyq Bruno Mars-tyń júldeli týyndysy «Uptown Funk» kezinde búkil jersharyndaǵy taralymy eń kóp án bolǵan. Derek kózderine júginsek «Funk» ótken ǵasyrdyń 60 jyldary qara násildiler arasynda paıda bolǵan kóshe áýeni kórinedi. Taqyrybynda belgili bir naqty uǵym joq. Qala shetindegi turǵyndar aýdanyndaǵy dyrdýǵa kelińkireıdi. Rıtmi aıtyp turǵandaı «san etin julyp jegen» rok, djaz tektes janrdyń nyshandary basym bul týyndyny Dımash tipten jandandyryp jiberdi. Ánniń jarty ǵasyrdan bergi ózgeler oryndaǵan nusqasyn tyńdap kórseńiz soǵan nanatyn edińiz. Tabıǵı C qalybyndaǵy G men eki núkteli asqyn joǵary dybys (keyG)-dyń arasynda quıqyljyǵan Dımash dıapazony áleýetti ánshini taǵy bir qyrynan áıgiledi.
Mýzykalyq kóńil-kúıdiń aqyryn, baıaý, jáı (adagio) degen ólshemderin beretin adajo ataýy án áýenimen shalqyǵanda Dımashtyń aýyz, kókirek, bas qýysyndaǵy jańǵyryqtar túgel túıisip birde shynaıy, birde jasandy dybystaý tásilimen alma-kezek shyǵandap, major C qalybymen baıaý órlegen saıyn meılinshe ashylyp tunyq, qýatty, sapaly ún túıdegi eki qalyptan keıin shyrqaý bıikke, asqan joǵary f dybysyna qadalyp, izinshe jasandy daýystyń kómegimen eki núkteli (a2) 6 (la)-dan úsh núkteli (d3) 2 (re)-ǵa qonaqtap, odan ary keńistikte jańǵyryp, ǵaryshqa sińgendeı áser syılaıdy.
Frantsýz halyq jyry negizinde búkil Eýropany sharlaǵan «Adagio»-ny Motsart 1778-jyly jazda Parıjda aıaldaǵanda jazǵan deıtin joramal bar. Qalaı bolmasyn ánniń jaǵymdy melodııasy men jaıly rıtmi Dımashqa da keremet shabyt syılaǵany onyń shyǵarmaǵa jan-tánimen enip shyrqaýynan kórinip tur. Medııa sarapshylarynyń «Dımash adagio»-ny oryndaǵanda ekige bólinip ketti» degeni tegin emes. Oǵan endi álem jurtynyń qıly-qıly tańdanysy men aq tilekterin qosyńyz. Brazılııalyq Marsııa: «Quddy bir ánshiniń ishinde úsh ánshi turǵan sııaqty. Ǵajap!!!» dep tań-tamasha bolsa, germanııalyq Krıstın: «Mássaǵan, myna jigittiń kómeıinde tenor men sopranonyń arasyndaǵy, erge tán daýys pen áıelge tán ún arasyndaǵy búkil dybystar gammasy túgel júr ǵoı! Tula boıym titirkenip ketti»,-dep ańtarylady. Demek, Dımashtyń «Adagio»-ny oryndaý barysyndaǵy shynaıy ári jasandy daýysty kezek qoldaný tásili ánshiniń elden erek kásibı sheberligin aıǵaqtaıdy.
Han Huńnyń «Tań atty» (韩虹：天亮了) degen áni shynaıy ómirdegi aıanyshty jaǵdaıdy arqaý etken estetıkalyq, tárbıelik quny asa joǵary týyndy. Ata-ananyń urpaqqa degen uly mahabbaty sazben de, sózben de áserli jyrlanǵan. Dımash án áýenindegi qubylmaly, tolqymaly sarynǵa qaraı uqsamaǵan dybystaý tásilin qoldanyp, shyǵarmanyń tulǵalyq túısigin dál taýyp, ishki drammalyq tartysty daýys pen mımıka arqyly asha bildi. Jeńil (fasile), shynaıy únmen qońyrlatyp bastap, kelesi bólekte bıik, jasandy (falso) daýyspen mánerleı ándetip, sharyqtaý shegine jetkende jandy, jańǵyryq (mixt) áýezben áýeletip áketedi. Ekinshi shýmaqtyń qaıyrmasynda áýelgi G qalybynan D qalybyna aýysyp, joǵary tondary eki núkteli 5 (so)-ny soǵyp ótip, 4 (fa)-ny tórt «ýdarǵa» sozǵasyn jasandy (falso) daýyspen áýeletedi.
Dımashtyń 9-aınalymda oryndaǵan «All By Myself» degen áni ánshiniń ǵajap daýysyndaǵy kómeski kúshtiń 90 paıyzyn ashqan aıyryqsha óreli shyǵarma boldy. Deıturǵanmen sazben órilgen qubylysty sózben túsindirý qıyn sharýa. Al ánniń óz basy dúnıedegi óte qıyn ánderdiń biri bolǵandyqtan kim kóringenniń ıleýine kónbegen syńaıly. Óıtkeni asqyn joǵary dybystar irkes-tirkes kelip neshelegen «ýdarǵa» sozylatyndyqtan ánshiniń jelbezegine, tynysyna, mashyǵyna úlken syn bolǵan. Onyń ústine qulazyǵan kóńil-kúı men jalǵyzdyqtyń jan azabyn sezinip sondaı aýyr halge aýysýdyń ózi de ánshige ońaı bolmaǵan. Al Dımashtyń buǵan deıingi obrazy, ońasha oıly-kúıli minezdemesi álgindeı sharttarǵa laıyq edi. Nátıjesinde «Jalǵyz jarly»-nyń tehnıkalyq tetikteri men asqyn bıik dybystary kolotýralyq órede ádemi sheshildi. Mysaly ánniń aıaqtaý shegindegi shynaıy ári jasandy tonmen(ton) shyrqalǵan asa joǵary dybystarǵa, key-larǵa tek qana tańdanasyz.
key-tásilindegi dybysty bir oktava kóterip aıtýdy meńzeıdi. Ashalap aıtqanda 1234567(do,re,mi,fa,so,la,si) degen dybystardy latyn árpimen cdefgab dep tańbalaıdy. Muny bir oktava desek, onyń ishinde 12 dybys qamtylǵan. ıAǵnı: (c#cd#def#fg#ga#ab) mine osy key - lerge saı oktavalyq attap shyrqaýdy c2,c3 nemese b2,b3 dep belgileımiz. Mysaly, Dımash oryndaǵan «Tamasha tarqamaıdy» (the show must go on) degen ánniń 2 mınýt 40 sekýndynan keıin c3 ten #d3- ǵa shyǵandap, izinshe jumsaq ta lırıkaly jasandy (falso) tonǵa aýysady.
Qortyp aıtqanda Dımash - daryn. Dımash - qubylys! Jas ánshiniń bes tilde oryndaǵan onnan astam shyǵarmasynan «Ǵaryshtan jetken ǵajap daýystyń» ǵalamat qýatyn sezindik, oǵan tańyrqadyq, tamsandyq. Ásirese Dımashtyń boıynan atadan kele jatqan salt-dástúrge, ana tiline degen adaldyqty, perzenttik boryshty kórip kózimizge jas úıirdik.
Dımash til týraly eshteńe aıtpasa da qazaq tiliniń mártebesin kóterdi. Qazaq azamatynyń álpetin, minez-qulqyn, mádenıetin álem jurtyna, qala berdi kórshi elderge ádemi de ádepti qalpynda kórsete bildi. Ózge jurt qazaqtyń mádenıetimen, tarıhymen, salt-dástúrimen, ádebıetimen, ónerimen, til-jazýymen sanasa bastady. Dımash dıapazony daýyspen ǵana shektelmeı elder arasyndaǵy bereke-birlikti bekemdeýdiń, halyqtar arasyndaǵy túsinistikti tereńdetýdiń, mádenı aýys-kúıisti nyǵaıtýdyń dáıekti dánekerine, máıekti elshisine aınaldy.
QazAqparat anyqtamasy: Balapan Áripjanuly Rabatov - 1961 jyly QHR Shynjań ólkesi, Іle qazaq avtonomııaly oblysyna qarasty Nylqy aýdanynda dúnıege kelgen. 1983 -jyly Іle oblystyq óner kolledjinde án jáne mýzyka mamandyǵy boıynsha bilim alǵan, kompozıtor. 1985 - jyly Beıjińdegi Ortalyq halyq radıostansasynyń quramyndaǵy Qazaq radıosynyń dıktory bolyp jumysqa turdy. 1988 - 1992 -jyldar aralyǵynda Shynjań halyq radıosynyń qazaq bóliminde júrgizýshi jáne redaktor bolyp istegen. 1992 jyldan búgingi kúnge deıin Beıjińdegi Ortalyq halyq radıosynyń qazaq bóliminde dıktor, aýdarmashy, arnaýly baǵdarlama júrgizýshi bolyp jumys atqaryp keledi. Shynjań jáne Qytaı jazýshylar odaǵynyń múshesi. Alǵashqy týyndysy «Dombyram» atty óleńi 1985 -jyly «Іle jastary» jýrnalynda jarıalanǵannan bastap, qazirge deıin poezııa, proza, syn, dramatýrgııa, aýdarma, mýzyka salasynda tynbaı eńbektenip keledi. «Ǵasyrdyń sońǵy soqpaǵy» degen óleńder toptamasy memlekettik «Dúldúl» syılyǵyn enshilegen.